maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
tardumisel sügaval maapõues. Graniit on Eestimaa pinnale jõudnud viimase jääaja jooksul . Omadused Graniit on teralise ehitusega ,suurekõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Graniite leidub erinevates värvitoonides ja mustrites Graniit sulab umbes 1215C 1260C juures Kasutamine 1.Treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide ja äärekivide valmistamiseks 2.Teede ehituses Leidumine Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda : Maakoores Kilpidel paljandub tihti maapinnal Kasutatud materjal et.wikipedia.org/wiki/Graniit slideboom.com/presentations/34296kivimid.ee et.wikipedia.org/wiki/tardkivim ph.eau.ee/ehitusmaterjalide_omadused
Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid metamorfsed kivimid magmakivimid Teda moondab rõhk ja Tekivad nii magma Vee kogupõhja settinud temperatuur. tardumisel maa sees kui ka miljonite aastate jooksul. laava jahtumisel maapinnal Fossiilid- kivistised või vees. Lubjakivi moondekivim on Graniit- süvakivim, jääaeg Kruus marmor. Basalt purskekivim, Liiv, lubimuda Graniit gness vulkaani purskel. Savi Liivakivi - kvartsiit Pims kivi- tardunud laava Lubjakivi vaht. Veest kergem. Marmor on kujudes Ehituses kasutatakse graniiti. Ehituses kastutatav Kivimiringe Laama tektoonika Laama- litosfääri plokk, mis liigub erineva kiirusega.
· Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone · Graniit säilib kaua oma müügiväärtust kaotamata · Graniit salvestab sooja · Atraktiivne välimus ja suhteline kõvadus muudavad
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See
ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk. sees mis ühendab magmakollet maapinnaga geiser-kuuma vee ja auru allikas süvakivim-keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. mineraal-kivimi väike tahke koostisosa, looduses tekkinud. maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara geoloogia-teadus maa ehitusest geoloogiline aeg-ajavahemik mis võrdub maa vanusega 4.5milj aastat ajastu-aegkonna lühem osa.
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks
seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas 80% suurtest rändrahnudest Eestis koosnevad graniidist GRANIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses Sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit, koobaltit, kulda, hõbedat, plaatina või vasksulfiidi Leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. GABRO LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked
jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete aes kivistudes - mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks - moondekivimiteks. Litosfäär liigendub mitmesuguste suurustega plaatideks ehk laamadeks,
vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID
PVC-kattega korkpõrandaid puhastatakse nii nagu plastikut 4 Marmor/Graniit pinnad Kivi on kõige vanem pinnakattematerjal olnud kasutusel juba tuhandeid aastaid. Kivipõrand on kõige vastupidavam põrandakate ja seda on lihtne hooldada Marmor on kiuline lubjakivim, mille kõvadus, muster ja värvus sõltuvad leiukohast Graniit on tähnilise mustriga süvakivim. Sisaldab kvartsi, mille osakesed moodustavad graniidi mustri ja värvuse (helehallist-tumehallini). Graniit on vastupidavam kui marmor. Värviline ja rasvane mustus võivad sellele jätta plekke, mida ei saa eemaldada Looduslikest kividest valmistatakse plaate, mis laotakse aluspinnale. Plaate puhastatakse kuiv-,poolniiske, niiske ja märgpühkimisega. Oluline on pinna pidev korrashoid. Pikka aega pinnal olnud mustus võib jätta jälgi, mida on raske eemaldada. Pinnale valgunud
· Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine
pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked. Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud. Kivimite teke- tardkivimid: tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel (graniit-süvakivim, bastalt- purskekivim). Settekivimid: tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest. Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik.
* Mariaani süvik (Vaikse ookeani ja Filipiini laama kokkupuuteala) 24. Milles koosnevad kivimid? - Kivimid koosnevad mineraalidest. 25. Kuidas on tekkinud moonde-, sette-, ja tardkivimid (süva- ja purskekivimid)? Too kivimite näiteid. - * Moondekivim kõrgel rõhul ja temperatuuril. Nt: Gneiss, marmor. * Settekivim setete kuhjumine. Nt: Liivakivi, lubjakivi. Süvakivim maakoores tardunud magmakollete kivimid. Nt: Graniit. * Tardkivim Purskekivim laavast tardunud kivim. Nt: Basalt. 26. Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks? - Maagi all mõeldakse maavara, millest eraldatakse metalle. 27. Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid? - Kivistis ehk fossiil mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 28
mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. Kaardil: Ø SINISAVI Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø gabro ..On aluselise koostisega süvakivim. ..Gabrot nimetatakse mustaks graniidiks. VÄRVUS: Rohekashall kuni must . OMADUSED: On ühtlane peene- või keskmiseteraline vastupidav kivim. KASUTAMINE: Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. LEIDUMINE: Gabrot leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. Ø GABRO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja kustunud vulkaan, lõhevulkanism ja lõõrvulkanism, kaldeera, lõõmpilv, mudavool, fumarool,
settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
kristalliseerumisel. Näited - graniit, vulkaaniline tuff, vulkaaniline klaas e. obsidaan Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne dolomiit Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende
settekivimid. Tardkivimid ehk magmakivimid tekivad Maa sees kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks on vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nimetage moondekivimid Marmor, gneiss, kvartsiit
joonis 13. Roosidiagramm Soome järvede kohta. Joonis 14. Roosidiagrammil on märgitud Lasnamäel mõõdetud rõhtsihid. 21 4.2 Eesti maavarade teesid Graniit Aunapuu, Jaana. TTÜ Mäeinstituut Üldiselt on graniidid tähnilised. Kivimis on domineerivad heledad mineraalid ja see on loonud heledatoonilise üldmulje. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati on leitud teda laialdaselt maakoores. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive. Graniit on olnud väärtuslik vabaõhuskulptuuri materjal ja ehitustöödel ilmastikukindel. Seda saab hästi tahuda ja poleerida, kuid suure kvartsisisalduse tõttu pole olnud see kergesti raiutav. Graniiti on olnud võimalik murda kuni 30 m³ plokkidena. Maardu ja
1. Võrdle mõisteid ,,mineraal" ja ,,kivim". Too näiteid. Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld, hõbe, teemat, granaat. Kivimid: graniit, pimss, basalt 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide
MAJANDUS- maapinnale heidetud kivimid on hea ehitus midagi head. materjal TEGEVUSELE f) Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiteringe. Teab lubjakivi, liivakivi, graniit ja basalt nig nende tähtsamad omadused ja näited kasutamisest. TARDKIVIMID Tekivad maasüvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Nt basalt-purskekivim (vulkaaniline) ja graniit (süvakivim) SETTEKIVIMI Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi D jt setete kuhjumisega. Kivimitex saab sete alles kivistudes mineraaliterade üxteisega tugeva liitumise protsessis. Nt liivast liivakivi, lubjamurdast lubjakivi. MOONDEKIVI Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 C) tingimustes MID moondunud kivimid. Nt graniit-gneiss, lubjakivi-marmor, liivakivi kvartsiit.
2 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid, maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit(jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud
maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud. Vastavalt sellele, kas tardkivimid tekkisid sügaval maakoores oleva magma aeglasel jahtumisel või vulkaaniliste protsesside tulemusena maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja purskekivimeid.Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia. Tekketingimuste järgi jaotatakse kivimid järgnevalt: · Tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores (süvakivim) või maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1. Mehhaanilised setted. Devoni liivakivid, kambriumi sinisavid, moreenid. 2. Keemilised setted. Järvekriit, nõrglubi.
piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub seal kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. 44. Kuidas liigitatakse tardkivimid? Süvakivim on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. Kivimit moodustavad mineraalitera. Soonkivimid on kujunenud lõhedes magma jääklahustest ja nad erinevad teistest süvakivimitest suurte kristallide poolest. Suure- või hiidkristallilise ehitusega soonkivimeid nimetatakse pegmatiitideks. Purskekivim on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Happelised, aluselised, ultraaluselised, leeliselised I Tekketingimuste järgi:
*Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse
Kaitsmine Marmor tuleb kaitsta uuena, et mustus ei pääseks imenduma materjali pooridesse. Pinda võib kaitsta kivikaitseaine või vesivahaga, kristalliseerida või õlitada. Kruntainega saadakse matt pind ja seda soovitatakse kasutada. Polümeeririkka kruntaine puhul kanda pinnale õhuke kiht vaha nii, et täidaks pinna poorid. Matte pinda soovitatakse õlitada. Uuele puhtale pinnale kanda silikonipõhjalist õli, piserdada pinnale ja lõpuks läigestada põrandahooldusmasinaga. Graniit Süvakivim, graniit on tugevam kui marmor, värvilt punane, roheline või pruun, tavaliselt lihvitud läikivaks ja kõvaks, ei vaja kaitsmist, hoolduskoristusel soovitatavad neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained, samuti hooldusained ja masinmeetodid. Rasv ja värviline mustus võivad jätta plekke. 2.1.7 Keraamilised plaadid Valmistatakse glasuuriga ja glasuurita. Koostisained on plastilisest savi, kvartsliiv, silikaatmineraal ning värvaine. Joonis 8. Keraamiline plaat. Foto L. Padu
annaabi.ee 
