1. Polüamiid (valge läbipaistev suht) Pöletuskatse : Ei hakka kohe põlema, raskesti süttiv, pöleb nii, et järgi jääb pisike must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side. 2. Polüester (kuldne, triipudega) Põletuskatse: Süttib kergesti ja kiiresti, alles jääb must tomp. Leegiga pölema ei
Vesiniku saamine ja omadused Referaat 8. klass Minu töö teemaks on vesiniku saamine ja selle omadused. Vesinik on keemiline element mille järjenumber on 1. Ta on ka kõige lihtsama aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikku esineb peaaegu kõikides orgaanilistes ühendites kuid teda ei esine maakoores. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. Laborites saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Kõrgel tempetatuuril redutseeruvad metallid oksiididest vesiniku abil vabaks metalliks.
põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool) Ketoon- R-CO-R-polaarsed ühendid,aldehüüdidest veidi vähem mürgisemad,narkootilise toimega,vees hästi lahustuvad,vee molekulidega moodustavad vesiniksidemeid,madal sulamis s alhustja keemis temp,vesiniksidemeid omavahel ei moodusta selle tõttu lenduvad ained Propanoon e atsetoon CH3COCH3-mürgine,meelidva lõhnaga,kergesti süttiv,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,meeldiva lõhnaga,kergesti süttiv,kergestikeev vedelik,lahustub vees hästi ja orgaan.lahustites,ise hea lahusti orgaan. ainetel kasutusal:värvid,lakid,küünelakid,liimid
Tselluloosesterkiud leegist Äädikhappe (atsetaat), Kergsüttiv (atsetaat, triatsetaat). eemaldamisel lõhn kõva kera põlemine (triatsetaat) jätkub Looduslikud valkkiud Raskesti Põleb Terav karva Must või hall (vill, siid). süttiv aeglaselt ja põlemise rabe kera särisedes, lõhn (vill), ajab suitsu, nõrk karva leegist põlemise eemaldamisel lõhn(siid). kustub Sünteeskiud
Omadused väga ei muutunud, kuivas samuti päris kiiresti. Järeldused: Puuvill on hästi niiskust imav ning märguvad kiud. Omadused tuntavalt ei muutu, ainult veidi tugevamaks. 3 Siid (SE) Omadused Tugev kiud, elastne, särav ja läikiv, valget/kreemikat värvi, vähekortsuv, hästi niiskust imav.3 Siid on looduslik valkkiud, mis on raskesti süttiv, põleb aeglaselt, ajab palju suitsu ja leegist eemaldudes kustub. Eraldub nõrk karva põlemise lõhn ning järele jääb must rabe kera.4 Märgudes muutub siid nõrgemaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas 3 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 4 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11
Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C Lahustub vees halvasti Värvitu Iseloomuliku aromaatse lõhnaga Kergesti süttiv Butanool Teised nimetused: Butaan-1-ool, butüülalkohol, n-butanool Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
Naftasaadused ● Bensiin ● Asfalt ● Diislikütus ● Jääkõli ● Parafiin ● Rafineeritud õli ● Raske nafta Asfalt Asfalt on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu. Diislikütus saadakse nafta töötlemisel. Parafiin Parafiin on naftast eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiinist valmistatakse küünlaid. AITÄH!
Töö eesmärk: Ümberkristalliseerimise eesmärk on tahkete sünteesiproduktide puhastamine lisanditest. Sulamistemperatuuri määramine aitab kontrollida aine puhtust. Kitsa temperatuurivahemikuga sulamistemperatuur on heaks puhtuse näitajaks. Ainete ohtlikkus: Bensiil: Kahjulik sissehingamisel, neelamisel, nahale imendumisel. Aine on ärritav hingamisteede limaskesta membraanidele. Põhjustab ka silma ja nahaärritusi. Kõrgetel temperatuuridel on süttiv. Etanool: kergesti süttiv, silma sattumisel ärritav. Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest.
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites!
propeen ● värvusetu ● vees Umbes pool propeeni ● metüületüleen ● gaasiline lahustamatu maailmatoodangust ● propüleen ● kergesti süttiv (kümneid miljoneid tonne) ● nõrk ebameeldiv läheb polüpropeeni lõhn valmistamiseks, millest ● tihedus: gaasina saadakse plasttorusid, 1
Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest:
kaugele . Atmosfääris laguneb dikloroetaan 30300 päeva jooksul teisteks kemikaalideks, eeskätt CO2 ja HCl (viimane on hapestumist ja udu tekitav ühend). Mõjub nii putukatele kui ka taimedele mürgiselt . Tetraklorometaan Inimese tervisele ja loodusele sellel otsest mõju ei ole, kuid metaan osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Metaani eluiga atmosfääris on umbes 10 aastat. Ta on väga kergesti süttiv ja võib koos õhuga moodustada plahvatusohtliku segu. Tal on ka kerge narkootiline toime.
Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine
Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest, mis on õhust 14,5 korda kergem. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Vesiniku keemistemperatuur on -253 kraadi. Kuna vesiniku molekulid on väga väikesed, siis läbib vesinik kergesti poorseid materjale. Vesinikku transporditakse madalal temperatuuril ning rõhul, sest kõrgematel temperatuuridel tungiv vesinik läbi anuma seinte. Üks viis kuidas saadakse vesinikku on, kui pannakse katseklaasi Zn (tsink), süüdatakse gaasipõletaja, lisatakse katseklaasi hape, pannakse peale kork ja selle peale pannakse tagurpidi katseklaas
Võib pesta kõrgel temperatuuril. Aldis kortsuma. Biolagunev, odavam toota kui puuvilla. TURBAKIUD Antibakteriaalne ja kaitseb UV-kiirguse eest. Kerge, poorne, hea soojapidavus (parem kui lambavillal), habras. SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL Villakiu pikkus sõltub lamba tõust ja pügamise sagedusest. Säbarus – kiu kiharate arv pikkusühiku kohta. Tähtis ka säbaruse ühtlus. Märjalt tugevus väheneb. Väga suur elastsus, hea vetruvus. Peenus 10-160 u. Vastupidav bakteritele ja hallitusele.
Maksimaalne põlemistemp: 2148 °C Lõhnatu ja värvitu alkaan Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni Tihedus: 1.212 kg/m³ Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 182.76 °C (90.34 K) Keemistemp: 88.6 °C (184.5 K) Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud Õhust 1,5 korda raskem Tihedus: 0.717 kg/m³ Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 188 °C Keemistemp: 44.5 °C Süttimistemp: 468 °C Butaan (C4H10) Värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Maagaasi ja vedelgaasi osa Tihedus: 0.579 g/m3 Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C) Sulamistemp: 138.3 °C Keemistemp: 0.5 °C Süttimistemp: 430 °C http://www.egvorguteenus.ee/public/files/Ma agaas_Toote_kirjeldus.pdf http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=254833/Biogaasi+tootmistehnolo ogiad.ppt http://en.wikipedia.org/wiki/Biogas http://en.wikipedia.org/wiki/Methane http://en.wikipedia.org/wiki/Ethane
· Lõhnatu ja värvitu alkaan · Eraldatakse maagaasist, tehakse etüleeni · Tihedus: 1.212 kg/m³ · Lahustuvus: 4.7 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -182.76 °C (90.34 K) · Keemistemp: -88.6 °C (184.5 K) Propaan (C3H8) · Põlev, värvitu, tugevalt lõhnastatud · Õhust 1,5x raskem · Tihedus: 0.717 kg/m³ · Lahustuvus: 7 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -188 °C · Keemistemp: -44.5 °C · Süttimistemp: 468 °C Butaan (C4H10) · Värvusetu ja kergesti süttiv gaas. · Maagaasi ja vedelgaasi osa · Tihedus: 0.579 g/m3 · Lahustuvus: 6.1 mg/100 ml (17 °C) · Sulamistemp: -138.3 °C · Keemistemp: -0.5 °C · Süttimistemp: 430 °C Kasutatud Kirjandus · http://www.egvorguteenus.ee/public/files/Maaga as_Toote_kirjeldus.pdf · http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=prev iew/id=254833/Biogaasi+tootmistehnoloogiad.pp t · http://en.wikipedia.org/wiki/Biogas · http://en.wikipedia.org/wiki/Methane · http://en.wikipedia
Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD Püssirohi Kuumuse käes kergelt süttiv aine, mis võimaldas plahvatusega tekitada survet püssitorus olevale kuulile. Suurtükk Algselt oli kahur ühest otsast suletud metalltoru, kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5
Vesiniku aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas. Vahel paigutatakse teda ka VIIA rühma. Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist. Teda esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Vesinikku kasutatakse väga mitmel alal: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Hapnik on keemiline element järjekorranumbriga 8. Hapniku aatomis on kaheksa prootonit ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0
Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus. Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fosforit ja on kerge kollaka tooniga, kui see peaks puutuma kokku hapnikuga, siis see helendab pimedas ning on kergelt süttiv. Valge fosfor on mürgine ning alla neelates põhjustab maokahjustusi Punane Fosfor Tekib kui kuumutada valget fosforit päikesevalgusega või temperatuuril 250 kaadi. Süttib temperatuuril 300 kraadi, on väga reaktsioonivõimeline. Sellel on polümeerne struktuur. Violetne fosfor Seda saab toota kui lõõmutada punast fosforit kaksteist tundi temperatuuril üle 550 kraadi. Must Fosfor
6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21. Tähtsamad ühendid: Vinüülkloriid ehk kloroeteen: CH₂=CHCl; küllastumata org. Ühend, saadakse eteeni molekulist ühe vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid on asendunud kloori või flouri aatomitega; Keemiliselt väga püsivad
Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
R OH R O [O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik, kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist. Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3
reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel Lähteaine ammoniaagi, vesinikkloriidi ja metanooli tootmisel kütuseelementidena(Kütuseelemendid toodavad elektrit, kasutades vedel või gaaskütuseid. Kui kütuseks on vesinik, on kütuseelemendi ainsaks kõrvalsaaduseks vesi.) autokütus ning mobiiltelefonide kütteaine.
Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. Ta on orgaaniliste jäätmete ladustamiskohtadest eralduva biogaasi üks põhikomponente. Väljaspool Maad on metaan Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri põhikomponent. Ohutus Metaan on vähemürgine, tal on kerge narkootiline ;) toime. Ta on väga kergesti süttiv ja võib koos õhuga moodustada plahvatusohtliku segu. Metaan reageerib plahvatuslikult oksüdeerijate, halogeenide ja veel mõne halogeene sisaldava ainega. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud, võivad need õhust hapniku välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse hingata, võib surra lämbumise tõttu. Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest
Vees Etanool: Uimastav aine alkoholis. lahustatud ammoniaak on tavaline Plii: Element mida leidub patareides. koostisosa põrandapesuvedelikes ja Mentool: Alkohol, mis on ettenähtud, puhastusvahendites. Ammoniaagi et tuimestada kõri. eesmärk sigaretis on suurendada Elavhõbe: Mürgine metalne element. nikotiini imendumist. Kust leida? Kraadiklaasis. Arseen: Mürk, mida harilikult Metanool: Süttiv, mürgine alkohol kasutatakse rottide vastu. mida kasutatakse raketi kütuses. DDT: Putukamürk, mida on keelatud Naftaleen: Koostisosa lõhkeainetes ja tõrjeks kasutada 1971 aastast, selle koitõrjevahendis. keskkonnaohtliku mõju pärast. Nikotiin: Sõltuvust tekitav uimasti, Butaan: Gaasiline koostisosa mida mida samuti kasutatakse ka kasutatakse süütevedelikus. putukamürgina.
miljonit ja praegutonni! iseloomustab leostuvat vett «ainult» väga suur sulfaadisisaldus. Samas aga ei ole kindel, et kamakate ja rahnudena puistangusse paisatud lubjakivi on ka pikema aja jooksul võimeline hapet neutraliseerima. Seetõttu on kindlasti vajalik nii pinnase- kui põhjavee kvaliteedi uurimine ja hiljem regulaarne jälgimine: kui väävelhape peaks läbi murdma, paisatakse ümbruskonda ka raskmetallid ja keskkonnakahjustused · Fosforiit pole küll süttiv, aga seoses selle kaevandamisega tuleb fosforiidi kättesaamiseks eemaldada selle peal ladestuv diktüoneemakilda kiht, mis omakorda võib põhjustada ulatuslikke probleeme. Näiteks fosforiidi lahtisel kaevandamisel tõstetakse diktüoneemakiht puistangutesse, mis võib kaasa tuua eelmainitud keskkonnaprobleeme, ning lisaks fosforiidi kaevandamisega ei rikuta mitte ainult maa, vaid suure tõenäosusega ka hüdroloogiline reziim.
• Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti süttiv Tootmine • 5 etappi: • I etapp – eelpaisutus • II etapp - graanulite stabiliseerimine • III etapp – plokid vormitakse vormimisseadmes • IV etapp - vahtpolüstüreenplokkide stabiliseerimine • V etapp – tooted lõigatakse termolõikeseadmega Vahtpolüuretaan • Molekulaarne valem on C3H8N2O • 90 % õhku • Pehme, elastne • Inimsõbralik • Lõhnatu • Hingav • Valguse kaasabil võib
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod
Isopropanool mahu% max 10 Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 · Bensiin (briti inglise keeles petrol, ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. 1.2 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED · Üldine teave- Selge väheviskoosne vedelik. Tüüpiline eetri ja (välimus, lõhn) süsivesinike lõhn. · Keemispunkt/keemisvahemik 20... 210°C · Leekpunkt- < 0°C · Alumine plahvatuspiir 1,4 mahu-% · Ülemine plahvatuspiir 7,6 mahu-% · Aururõhk 45...90 kPa (38 °C; vesi = 6,5 kPa) · Suhteline tihedus- 0,72...0,77 (15/4°C; vesi = 1)
Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu. Propanoon Rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttiv vedelik, keemistemperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
maitseta 4. kõige kergem 5. vees vähelahustuv, hästi lahustub pallaadiumis Keemilised omadused: 1. põleb õhus ja hapnikus veeauruks 2. vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel 3. tavatingimustes passiivne 4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris
2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press
Füüsikalised omadused Naatriumkloriidi tihedus on 2.54 g/cm3 (veevaba vorm). Pesusooda värvus on valge , ning see on tahke ,kristalne , hügroskoopne aine. Tugevus ja elastsus puudub , kuna aine esineb tavalislt pulbrilisel kujul. Kaltsineeritud sooda keemis temperatuur on 750°C ning sulamis temepratuur on 851° C (veevaba vorm) .Naatriumkloriidi molaarmass on 105.9884 g/mol (veevaba vorm). Pesusooda ei põle, ega ole kergelt süttiv . Samuti ei ole see aine plahvatus ohtlik, ega ei esine ka oksüdeeritavust. 5 Keemilised omadused Naatriumkarbonaat lahustub vees väga hästi (217g/l temperatuuril 20°C). Naatriumkarbonaat on sool, koosnedes metalli- ja happejääkioonidest. Naatriumkarbonaat reageerib : 1) Hapetega - tekib : uus sool + uus hape. 2) Alustega - tekib : uus alus + uus sool.
Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakordatoodetakse metanooli ammoniaaki,äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on metaan olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel. Metaani kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, etüüni,kloroalkaanide ja vesiniktsüaniigi tootmisel. Butaan Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3 ) on nelja süsiniku aatomiga alkaan, värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Butaani keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Lämmastik Lämmastik on keemiliselt väheaktiivne ning veeldatud lämmastik on väga külm: -196°C. Seda omadust kasutatakse ära paljude tööstusrakenduste juures. Tähtsamad kasutusalad on toidu külmutamine, metallosade kokkutõmbekinnitus, kemikaalide ohutu tootmine, toidu pakendamine, ammoniaagi tootmine. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas
ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures koguses lämmatav, hapnikku sisaldavad gaasisegud on ohutud. Vesinikuga kaasneb suur tule- ja plahvatusoht. Deuteeriumi ühendid on imetajatele, sealhulgas inimestele, mürgised
Õhulaeva alaosas paikneb reisijatele mõeldud ruum gondel.Sõiduki mõlemal küljel asetsevad propellerid ,mis käitavad mootori ja mille abil saab laev liikuda isegi vastutuult (erinevalt kuumaõhupallist,mille liikumise suund oleneb tuulte suunast).Õhulaeva kere on täidetud õhust kergema süttimatu gaasiga heeliumiga. Kunagi varem kasutati neis õhusõidukites vesinikku ,mis on erinevalt heeliumis väga kergesti süttiv. Siis juhtus ka üks väga suur õnnetus aastal 1937. Nimelt õhulaev Hindenburg süttis ning tuli hävitas selle mõne minutiga, surma sai 35 reisijat.
oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas pulbriline aine 18. 3 – põlev vedelik 20. 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 21. 6 – mürgine aine 24. Numbrite kaudu 22. 8 – söövitava toimega annab tähenduse „eriti“ aine (sarnaste numbrite 23
.7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................10 Sissejuhatus Butüün sisaldab nelja süsiniku aatomit, kuute vesiniku aatomit ning kolmiksidet süsinikkude vahel. Butüün on kergesti süttiv alküün, mille keemiline valem on C Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni, katkeb üks kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat.4H6. Alküüne nimetatakse ka atsetüleenirea süsivesinikud. Alküünid on küllastumata ühendid, nendeks nimetatakse kolmiksidet sisaldavaid süsivesinikke, mis koosnevad ühest sigmasidemest ja kahest sellega paralleelsest piisidemest
riided. ja jalanõud. Arstiabi. Kokkupuutel silmadega: Loputada silmi rohke veega vähemalt 15 minuti vältel tôstes vaheldumisi üles ülemist ja alumist silmalaugu. Arstiabi. Informatsioon arstidele: Ravi sümptomaatiline. 5. Tegutsemine tulekahju korral: Sobivad kustutusvahendid: Aine ei ole süttiv. Valida mistahes sobiv tulekustutus vahend kuivkemikaalid, CO2 , pihustatud vesi, vaht. Spetsifilised ohud: Aine laguneb kuumutamisel, eraldub äädikhappe aur. Spetsiifiline kaitse tuletõrjujatele: Kanda täielikku kaitseriietust ja NIOSH hingamisaparaati. 6. Õnnetuse vältimise abinõud: Isikukaitse: Ventileerida töökeskkonda. Eemaldada süttimisallikad.
Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust või põletust. Pikaajalisel madala kontsentratsiooniga kokkupuutel võib põhjustada hingamisteede ärritust ja seedetrakti häireid. Tugev söövitaja. Väävelhape- kuna väävelhappe tihedus on suur, siis sellega täidetud nõud on raske. Tugev dehüdreeriv regent, mis söestab orgaanilist ainet. Nahale sattudes muutub nahk halliks ja tekib tugev põletus. Etanool- kergesti süttiv, segus õhuga plahvatusohtlik. Sissehingamisel põhjustab peavalu ja köha. Bromoetaan- kantserogeenne Atseetofenoon- kergesti lenduv, kõrvetava maitsega, kergestisüttiv, aur on mürgine, võib hapnikuga reageerides plahvatada, Dietüüleeter- Nimetus Molaarmas Tihedus Sulamistemperatu Keemistemperatu s g/mol g/cm3 ur ur
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille
vesinikkloriidhapet. Algab reaktsioon tsingi ja vesinikkloriidhappe vahel. Keeasime katseklaasile, milles toimub reaktsioon tagurpidi peale teise kuiva katseklaasi ja kogume veidi aega eralduvat gaasi. Seejärel süütame pirru ja asetame katseklaasi suudme juurde. Kirjeldame toimunut. Kirjutame reaktsioonivõrrandid. Katse tulemus: Toimub väike plahvatus. Analüüs: Tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega eraldub vesinik, mis on kergesti süttiv gaas ja seega toimubki väike plahvatus. Reaktsiooni võrrandid: Katse 4. Aluse reageerimine oksiidiga Katsevahendid: 2 keeduklaasi, tahket Ca(OH) , vett, lehter filterpaber, klaaspulk, klaastoru, statiiv. Katse kirjeldus: 1) Panime keeduklaasi tahket Ca(OH) ja lisame sellele veidi vett. Segame klaaspulgaga. Selgitame, kuidas nimetatakse saadud lahust. 2) Paneme kokku filtrimisseade. Setititame saadud lahust ja filtreerime. Anname saadud filtraadile nimetuse.
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist
5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14.Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt? (või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehel) 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine;
1 l ainet 100 l veele 1 : 50 on 1 dl ainet 5 l veele 1 l ainet 50 l veele 0,5 % on 0,5 l ainet 100 l veele TAGASI SISUKORDA EELMINE HOIATUSMÄRGID Ohtlik, tervist kahjustav (Xn), äritava toimega (Xi) Mürgine (T) Kergesti süttiv (F) Põlev Oksüdeeriv (O) Söövitava toimega (C) Plahvatusohtlik (E) TAGASI SISUKORDA EELMINE PUHASTUSAINE PUDELITE ETIKETID toote kasutamisala koostis ja toimeained kasutamis ja säilitamisjuhend lahjendamisjuhend kontsentraadi ja lahuse pH
ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi.Ohutunnusnumbri teine ja kolmas number tähistavad lisa 33 ohte. Nt bensiin 1203 lugeja tähendab kergesti süttiv vedelik ja alumine tähendab lõhkeaine gaas põlevvedelik. 14. ÜRO keemilise aine kaart sisaldab identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave. 15
EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis
annaabi.ee 
