Vesiniku saamine ja omadused (0)

Vesiniku saamine ja omadused
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides.
Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest, mis on õhust 14,5 korda kergem. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit.
Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Vesiniku keemistemperatuur on -253 kraadi.
Kuna vesiniku molekulid on väga väikesed, siis läbib vesinik kergesti poorseid materjale. Vesinikku transporditakse madalal temperatuuril ning rõhul, sest kõrgematel temperatuuridel tungiv vesinik läbi anuma seinte.
Üks viis kuidas saadakse vesinikku on, kui pannakse katseklaasi Zn ( tsink ), süüdatakse gaasipõletaja, lisatakse katseklaasi hape , pannakse peale kork ja selle peale pannakse tagurpidi katseklaas . Puhtust saab kontrollida, kui süüdatakse vesinik, miks on tagurpidi olevas katseklaasis. Kui sealt tulev hääl ei ole kile, on vesinik puhas.
Tööstuses saadakse vesinikku peamiselt kas vee elektrolüüsil või metaani reageerimisel veeauruga katalüsaatori juuresolekul. Laboris üheks lihtsamaks vesiniku saamise võimaluseks metalli reageerimine lahjendatud happega. Enamasti kasutatakse tsingi reaktsiooni soolhappega.