loogikateks. Klassikaline osa koosneb lausearvutusest ja predikaatarvutusest ning peab kinni Aristotelese loogika kolmest põhiseadusest. Mitteklassikalised loogikad aga kas rikuvad mõnda neist kolmest põhiseadusest või siis tegelevad küsimustega, mida varem polnud põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks: 1. Järeldusõpetus e. süllogistika 2. Otsustusõpetus 3. Õpetus kategooriatest Esimeseks sammuks loogiliselt korrektse mõtlemise teel võiks olla loogilise mõtlemise põhireeglite järgimine. Kokku on neid neli. Kolm esimest sõnastas Aristoteles ja neljanda saksa filosoof Leibniz. Aristoteles jagab oma loogika kolmele põhiseadusele: 1. Samasuse seadus 2. Vastuoluseadus 3. Välistatud kolmanda seadus Samasuse reegel
uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus-ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Aristoteles ja poeetika Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt
Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inimene on surelik.(suur väide, räägib kõikidest inimestest) ergo Kai on surelik. Kai on inimene. Kai on kiilas. ergo Mõni inimene on kiilas. Kai on kiilas. Kai on ühesilbiline. (siit ei saa midagi järeldada, kuna puudub ühisosa, pole olemas kiilaid ühesilbilisi sõnu) sada erinevat viisi, kuidas kuulda sõna tõde: tudeng, pudel
on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1. Sokrates versus Kristus Sarnasustena võiks välja tuua järgneva: ...
Loogika ei ole ei teoreetiline ega praktiline teadus, ta ei ole ka produktiivne teadus, ta on osa üldisest kultuurist, mida igaüks peab valdama, kui süveneb mingisse teaduse valdkonda. Enne seda, kui Aristoteles rajas loogika teaduse ei olnud keegi teine püüdnud süstematiseerida ja individualiseerida õige järelduse vorme. Aristotelese loogikas on kolme sorti elemente: lause sisemist struktuuri käsitlev õpetus kategooriatest, õpetus õigetest järeldustest ehk süllogistika ja teadusliku meetodi õpetus, kus Aristoteles esitab oma aksiomaatilise teaduse-ideaali. Lõpetuseks tõstaksin oma tööst esile lause ,,Miski pole nii igav kui loogika, ja miski pole nii tähtis.". Minu arust iseloomustab see kõige paremini loogika olemust. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Anvelt, L. Aristoteles : vana-aja universaalsemaid teadlasi Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1938 Aristoteles, Nikomachose eetika. Tartu, 1996. Durant, W
järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin, mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist
tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava
Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Valem on lühidalt (tähiste abil) kirja pandud lause. Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist
(Kennedy 1998) Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus-ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. (Aava 2003: 14) Antiikaja suurimaks oraatoriks peetakse Demosthenest (384-322), kes jõudis silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. (Aava 2003: 16-17)
mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajones teaduslikuks metoloogiaks. Õige mõtlemismeetodi "tehnikaks" ja selle õpetamiseks, ilma, et autor tunneks seejuures mingit huvi mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seepärast on Aristotelese loogika põhiliselt formaalne. Me võime öelda, et tänapäevane loogika on formaalses osas oluliselt sama, mille fikseeris Aristoteles. 6. Järeldusõpetus või süllogistika. Et mõista loogika tähendust Aristotelese filosoofias, peame teadma, miks ta huvitus loogikast. See huvi juurdub Aristotelese metafüüsikalistes tõekspidamistes. Aristoteles seab endale ülesandeks leida idee ja nähtuse vahel selline vahekord, mille varal ta saaks mõistelise tunnetamise kaudu asjade tõelise olemuse jälile. Nii kujuneb teadusliku mõtlemise põhiliseks meetodiks tuletus või deduktsioon. Sellest tuleneb nüüd ka loogika keskne probleem: mida tähendab õieti "tuletus"
Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea. 2. David Hume ja filosoofia 1711-1776 suur skeptik, šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja, aga ka
poole. Teadmiste väljatoomiseks on vaja meeldetuletamist ehk anamneesi (õppimist) ja ka õpetaja abi. Aristoteles 5 Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil
Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele, kuid haigestub ja sureb. Aristotelest nimetatakse ''loogika isaks''. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus. Kategooriad maailma kirjeldamiseks: 1)substants- asi mis on millegi all; 2) kvaliteet; 3)relatsioon; 4)ajapunkt; 5)koht; 6)habitus (välislaad,vorm); 7)asend; 8)tegu; 9)kannatus; 10) tõeliselt ''olev''. Loogika 2: Süllogistika : väide, alamväide, järeldus. NT: Kõik inimesed on surelikud. Aristoteles on inimene. Järelikult on A surelik. Metafüüsika 1. ''Esimene filosoofia'', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. See mis järgneb füüsikale. Igas protsessis on 3 momenti: 1) substants, mille suhtes toimub. 2) Vorm, mille poole protsess püüdleb. 3) Steresis , s.o. Vastassuunaline mõju ehk vastupanu. Metafüüsika 3: Vorm Maja Mateeria telliskivi Vorm Telliskivi
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme
piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda. Eesmärk lõpp-põhjuse tähenduses ei saa olla vahend. Ka filosoofia on Aristotelese jaoks eesmärk- ehk lõpp-põhjus. LOOGILISE (LOE: ANALÜÜTILISE, SÜLLOGISTILISE) MÕTLEMISE ÕPETUS ARISTOTELESEL Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija (Aristoteles ise kasutas terminit ,,analüütika". Alles Immanuel Kant hakkas kasutama nimetust ,,formaalne loogika"). Süllogistika -- järeldamisõpetus. Tänapäevane matemaatilise loogika (mis on 100-%-liselt sümboliseeritud, formaliseeritud) haru ,,predikaatarvutus" baseerub otseselt Aristotelese süllogistikal. 5 ARISTOTELESE EETIKA Teos "Nikomachose eetika". Eetiline inimene on vooruslik. Vooruslikkust peab õppima. Vooruslikkus on kesktee äärmuste vahel (näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend.
Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre, veel on paigutatud seda Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood. Ta tegeles kõikide teadustega, mida tollal tunti. Teda peetakse loogika rajajaks. Süllogistika- järeldusõpetus. Teda peetakse ka teadusmetodoloogia rajajaks. Aristoteles õppis Platoni akadeemias, hiljem oli seal kõnekunsti õppejõud. Ta rajas ka oma õppeasutuse- Lyceioni, tänapäeval lütseum. Platoni akadeemias kasutati dialoogi, Lyceionis tegeleti teadusliku uurimistööga. Aristotelese teosed kui ka õppetöö jahunes kaheks: 1. eksoteerilised tööd ja teosed. Eksoteerilised teosed mõeldud laiale lugejaskonnale, tööd laiale publikule
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
· Kui I on väär, siis on väär ka A ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus). (Märkus: Kui S-i maht on tühi hulk, siis pole ühtegi objekti, millele predikaadiga mingeid omadusi omistatakse või mida kuhugi liigitatakse. Tekivad probleemid, mille vältimiseks tundub mõistlik nõuda, et subjekt ei tohi olla tühi hulk. Tänapäeval on sellest nõudest siiski loobutud, lähemalt räägime sellest arutluse ja süllogistika loenguis. ) 15_fl_i-v ÜLESANDEID: 3.2. Määrake näitelause tüüp ning viige näitelause klassikalisele kujule. Formuleerige kõik neli ühemateeria väidet. Joonistage loogiline ruut lähtudes näitelausest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikide väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi Te kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1
Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik induktsioon ehk ekstrapolatsioon, mingi osa antud liiki nähtustel teatud tunnuse kindlaksmääramisel tehakse järeldus, et sama tunnus on ka ülejäänud antud liiki nähtustel. Deduktiivse meetodi puhul toimitakse vastupidi üldisest väitest järeldatakse üksikfaktid (ntks Aristoteles ja süllogistika). Õigusfilosoofia ülesanne on, tema teema on *õige õigus*, seda võib nimetada ka *õiglaseks õiguseks* või *õigluseks*. Tekib 2 põhiküsimust: mis või milline on õige otsus? Ja kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse? ÕIGE MÕTLEMINE Õigusfilosoofia peab töötama välja kriteeriumid positiivse õiguse ,õigsuse` hindamiseks (see on ka erinevus õigusteooriast). Õigusfilosoofia võib aidata 8 kaasa mõtlemisviisi muutmisele
4 Võib olla pole mõtlemises ning keeles toimuva vahel vahetegemine arutluse puhul nii oluline nagu mõistete või propositsioonide korral. 5 Väljendit „tulem“ kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt „Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend.“ Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited.
propositsioonide korral. 5 Väljendit ,,tulem" kasutab nt J. Eintalu (2007). 3 b) Arutluse loogiline skeem võib olla vigane, nii et see ei taga tõest tuletist isegi mitte siis, kui me faktivigu ei tee. Nt ,,Kõik koerad on elusolendid ja ükski inimene pole koer, järelikult ükski inimene pole elusolend." Võib öelda, et me tegime arutledes loogikavea, ning süllogistika osas näidatakse täpselt, mida valesti tehti. D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited.
Niisugusi väiteid nimetatakse ``kategoorilisteks väideteks'' ja nad jagunevad kaheksaks liigiks: 1. ``Iga b on a''. 2. ``Mitte ükski b pole a''. 3. ``Mõni b on a''. 4. ``Mõni b ei ole a''. 5. ``b on a''. 6. ``b ei ole a''. 7. ``x on a'', kus x tähistab konkreetset indiviidi. Naäiteks: ``Sokrates on surelik''. 8. ``x ei ole a'', kus x tähistab konkreetset indiviidi. Liike 1-4 loeti teistest olulisemaks. Üldjuhul ignoreeris süllogistika liike (7) ja (8). Liigid (5) ja (6) loeti ekvivalentseteks liikidega (3) ja (4). Keskajal hakati liike 1-4 nimetama tähtedega: A, E, I, O. Aristoteles defineeris süllogismi kui väitluse, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Konkreetselt vaatles ta ainult selliseid süllogisme, milles olid antud kaks eeldust, nendest tuletati üks järeldus ja nii eeldused kui järeldus olid kategoorilised väited.
objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info
objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info
Pilet nr. 18 Ülikoolid Ajalooliselt vastandusid vabad kunstid tegevatele-loovatele kunstidele (artes mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium(quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika,süllogistika) ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi(baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusidaritmeetika (arvutamine), muusika (harmoonia, muusikateooria), geomeetria (eukleidiline geomeetria, maamõõtmine ja ka geograafia) ja astronoomia (õpetus taevastest sfääridest,
Maailma asjade tegelik seos on kausaalne. Selge tunnetuseni jõudmiseks tuleb eelnevatest lahti saada. Esimene kogemus - filosoof (empiristliku suuna rajaja). Teaduslik meetod. Kuidas kontrollida olemasolevat kogemust ja selle ehtsust? Vaid eksperimendiga. Kõik muul viisil saadud materjal on juhuslikku laadi. Loodus ütleb just seda, mida küsime. Tol ajal samm edasi. Loodusteadustes vaja süstemaatilist katsetamist. Bacon töötab süllogistika asemele välja induktiivse meetodi. Kogemuseksperimentteooriatulemus. Nõuanne filosoofidele: "Filosoofid ei tohiks sarnaneda ämblikele, kes enese seest lõnga välja ketravad (nii tegevat ainult dogmaatilised metafüüsikud). Ei tohiks sarnaneda sipelgatele, kes kriitikata materjali kokku tassivad. Sarnanegem mesilastele, kes koguvad ja korrastuvad!" Hoiatab kiirete üldistuste eest. Teaduslik süsteem
MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKA.Aristotelese arvates ei saa eksisteerida ideede ja mateeriamaailma teineteisest eraldi. See on absurdne. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Kui need kaks maailma ühinevad tekkib ese või nähtus. See toimub kõikide asjade moodustamisel ja on üleüldine. Igasuguse liikumise algpõhjus on jumal, kui igavene kehatu täiuslik vorm. Jumal on täiuslikeim filosoof.MÕTLEMISÕPETUS.Aristoteles on euroopaliku mõtlemisviisi ehk loogika alusepanija. Süllogistika järeldamisõpetus. Näiteks: kui A=B, siis B=A jne.EETIKA (Teos "Nikomachose eetika") Vooruslikust peab õppima. Vooruslikus on kesktee äärmuste vahel (Näiteks: optimism ja pessimism). Inimene on ühiskondlik olend, see tähendab, et kõik inimesed püüdlevad heolu suunas. Et olla õnnelik, peab suutma ennast hoida nendes 12 püüdlustes äärmuste vahel