nt kolmsada viis, viiskümmend seitse. KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Kokku seljuhul kui tekib uus mõiste. nt nimisõna+omadussõna- kivikõva, sametpehme, peegelsile. nt omadussõna+omadussõna- magushapu, sügavpruun, helesinine. Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku. nt eestikeelne, hullumeelne, enesekriitiline, väikesearvuline. Lahku -ne või -line liiteline omadussõna lahku kui ees on täpsustav sõna. kokku: õpilastevaheline lahku: vanemate õpilaste vaheline kokku: sõjaaegne lahku: eelmise sõja aegne Sidekriipsu abil -ne või -line liiteline omadussõna liidetakse. nt Tartu-suurune, U-kujune, 13-aastane NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp.
poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; Apollon ja Daphne.
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se olmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vallutamised 1481.aasta piiramine Liivi sõjaaegne piiramine JamZapolski rahuleping 1600.a vallutasid linnuse rootslased Linnus käis PoolaRootsi sõdades käest kätte 1611.aastaks linnus purustatud Milline võis olla esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
aktidele. Jaapan ja USA allkirjastasid Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti Liitlaste Jalta (krimmi) konverents Sakslaste lüüasaamist rindel iseloomustab eestlaste sõjaaegne naljalaul. Püüa see lahti seletada. Hitler oli alguses nii julge, kuid kui ründekära puhkes lõi ta kartma, mehed said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim dessantoperatsioon liitlastele edukas. 1
August Annist August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta komme...
I maailmasõda Sõdurid Sõda käis enamasti kaevikute vahelt ja sõdurite suurim probleem nendes olles oli niiskus ja räpasus. See tekitas sõduritele "Trench footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmis...
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avalda...
) USA sisepoliitika: - levis hirm kommunismi leviku ees maailmas - lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses - rassism (neegreid vihati, eraldi koolid jne) - maksude maksmine, ettevõtluse toetamine USA välispoliitika: - Reagani välispoliitika: tähesõdade programm Jaapani majandustõusu alused: - piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. - Eelisarendati elektroonika, optika ja muude täppisseadmete ja aparaatide tootmist. - Sõjaaegne sõjavarustuse tarnimine. - Neil puudusid sõjalised kulutused - Jaapani majandusime : Lääne poolt: kõrgtehnoloogia, teadmistel põhinevad tootmisharud. Ida poolt: vanemate austamine jne. Saksamaa: - Jaotati üheks tsooniks - Marshalli plaan aitas ja Läänepiir arenes - 60-datel oli tööjõudu puudu, selle vähendamiseks toodi inimesi välismaalt sisse (Itaallased, Kreeklased, Portugallased). 70-datel oli kõikjal majanduskriis. Saksamaa välispoliitika:
Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm]
linnadest. Nad elasid rasketest tingimustes, pidevalt näljas ning surmaohus. Kui samas, neil ei jäänud muud üle valikud olid kesinad, kas siis Vangilaager Venemaal või põline mets Eestis. Kindlasti tuleks mõista seda, miks metsavennad liitusid Saksa armeega, kui algas Vene-Saksa sõda. Kuna nad olid võidelnud NL vägedevastu, siis oli metsavendadele suur rõõm aidata vaenlase vaenlast. Mina kindlasti leian, et metsavendade sõjaaegne tegevust ei tohiks kindlasti hukka mõista. Hoolimata sellest, et nende eesmärgiks oli ennast kaitsta, soovisid nad südame põhjast ka Eesti vabadust. Lähte Ühisgümnaasium Metsavendlus referaat Koostaja: Liina Sadam Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009
terviklikkusega. 1950ndate disaini juhtivad tähed jõudsid nii lähedale millelegi, järgides inimeste mööbli kasutamise vajadusi kaasaarvatud visuaalne nauding mille kohta saab öelda ürgjõuline ja puhas. Need vajadused, nii praktilised kui ka esteetilised, muutuvad ajas vähe. Nagu vana hea selleaegne rock 'n' roll, on 50ndate mööbel tulnud, et jääda. Uued materjalid Orgaanilise kujuga mööbel(eelkõige istemööbel) ning sõjaaegne uurimistöö tõi endaga kaasa terve rea uudsete töövõtete ja materjalide kasutuselevõtu, mis irooniliselt olid enamjaolt aga mitteorgaanilised. Veider on seda öelda, aga ilma sõjata ei kujutaks me ette viiekümnendate mööblit, nagu see on. Lennukitööstusest võeti üle tehnoloogiaid alumiiniumi ja plastiku vormimiseks. Uued meetodid vineeri painutamiseks/vormimiseks pärinesid Charles Eames'i ja tema naise, Ray, eksperimentidest Ühendriikide Mereväe jaoks, et luua eriti
See on seiklusfilm. Põhjendus: mulle meeldib, et see film on üsna lihtsa sisuga. Tegelased on enamasti rõõmsameelsed, mõte üsna arusaadav. Film on väga hea seiklusfilmide armastajatele, kuid samas leiavad ka ajaloolased sealt midagi huvitavat. Kõige tipuks on sellest filmist tulnud keelde palju kilde. 2. Teine lemmikfilm on ,,Seltsimees Laps’’. Põhjendus: minu meelest on see film väga hästi ja tõetruult tehtud. Mina isiklikult kujutan olukorda (küüditamine ja kogu sõjaaegne elu) peale filmi nägemist palju paremini ette. Kuna ma varem väga ei huvitunud 20. sajandist Eestis, siis peale filmi nägemist hakkas see mind rohkem köitma. Filis on olemas ajalooline pool, kuid ka filmina ise on see väga hea loo ja mõttega.
Kaugpommitajate väljatöötamist alustati aastal 1934. Juhtivaks konstruktoriks oli V. Petljakov, kes suutis luua kõigiti ajakohase kaugpommitaaha. Paraku ei jõudnud sõjaaegne lennukitööstus neid toota eriti palju. Ometi olid juba esimesel sõjakuul kümmmekond Peljakovi pommitamas,ühel neist Nõukogude Liidu kangelane Endel Puusepp.Peljakov oli sileda
toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks.
neli kilomeetrit pikk metsa vahel jõe ja metsa vahel jõe ääres selle jõe ääres kõrge kvaliteet eriti kõrge kvaliteet TÄPSUSTAME REEGLIT ne- ja line-lõpuline omadussõna eelneva käändsõnaga KOKKU kümnekroonine, teravaokkaline, halvamaitseline kiviaegne, tuhandeaastane, äikese-eelne, msailmeline, tumedavärviline, eestikeelne mäekõrgune sajandipikkune sõjaaegne koolidevaheline meetri laiune õunamaitseline minuvanune metsavaheline Kerese-nimeline Koidula-nimeline Panso-nimeline Tartu-suurune Peipsi-äärne Vabadussõja-aegne U-kujuline 13-aastane kolmeteistaastane 202-leheküljeline kahekümneaastane JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA ne- ja line-liitelised
Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha. Bundani`d elavnesid taas ning avalikkuse ette ilmusid mitmed kirjandusajakirjad nagu Kindai bungaku ja Shin nihon bungaku. Tollane kirjandus paljuski mässav ja muutustealdis. Bundan`ide taastamine tähendas ühtlasi ka, et uute kirjanike esiletõus hakkas olenema Akutagawa kirjanduspreemiast. 20)Milline on üldjoontes uuem luule? Õpetaja ei pannud vist seda faili üles :P, kirjutan nii palju kui enda tekstist aru saan...
koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks Milliseid peeti oluliseks, mida mitte? Oluliseks peeti eesti kommunistlike kirjanike sõjaaegne ja -järgne looming (nt. E. Männiku ,,Südamete proov". Vene kirjandusest on toodud kõik nõukogudeaegsed kirjanikud, nagu M. Gorki, Majakovski, Ostrovski, Fadejev, Dladkov, solohhov, Makarenko, Katajev, B. Gorbatov jne. Oluliseks ei peetud eesti kirjanikke, selleks oli jäetud ainult 5 tundi (needki olid pühendatud ,,Siuru" mahategemisele ja Madariku teoste ,,Riigikukiukutajad" ja ,,Vabariik" analüüsimisele ja terve hulk meie suuri kirjanikke oli kavast välja jäetud nt
Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega
ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Eugeenika meetoditeks saab pidada natsistide poolt inimestele pandud eksperimente ja soovitamatu sotsiaalsete gruppide hävitamine. 39. T-4 programm hitlerliku Saksamaal T-4 programm- sõjaaegne „eutanaasia-programm“ , (mida korraldas “Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee”), mille raamides tapeti tuhandeid Euroopast pärit vaimuhaiget gaasikambrites, mürgi manustamise ja näljutamisega. 40. Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine)
maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt lühemad ja kitsad. Maal muutus naiste ja meeste rõivastus väga sarnaseks. Töörõivana kanti ühesuguseid dresse, vatkuubi, töökitleid ja kombinesioone. Kolhoosist antud
vastupanuliikumine ❧ Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) ja Stepan Bandera ❧ Nõukogude partisaniliikumine Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine ❧ Ameerika kultuuriekspansionism ❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s
D IT Kolledz 33. USA president (194553) Harry S. Truman, kes juhtis riik 2. Maailmasõja lõpupäevadest kuni "külma külma sõja sõja" haripunktini. haripunktini Tema teeneks oli kindel vastuseis Nõukogude ekspansionismile. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1940 - 1949 1. Sõjaaegne majandus oli allutatud täielikult sõjalisele tööstusele ning seetõttu oleksid hinnangud edule või ebaedule eksitava iseloomuga. 2. Sõjajärgne majanduslangus jäi tulemata, kuna miljonid rindelt naasnud sõdurid osutusid hiigelsuureks kestuskaupade tarbijateks. See kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul) jooksul). 3. Euroopa riigid olid majanduskatastroofi äärel. 4. George Catlett Marshalli plaan. Võtsid vastu 17 Euroopa riiki
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
ning pallimängusid selle ala inspektor Oskar Koni. 6. detsembril 1942 alustati Eesti meistrivõistlusi ringkonnaklassides (kokku 4-s ringkonnas 24 meeskonda). Naiskondi alustas kaheksa. Meeste finaalturniir peeti sõja aja kohta esinduslikult Kadrioru Tennishallis kuue meeskonna osavõtul. Meistritiitli võitis Tallinna ,,Kalev", kelle mängivat treenerit Bernhard Noorit peeti 20 aasta pikkuse sporditegevuse eest meeles mälestusesemega ja selle andis üle Eesti sõjaaegne spordijuht Jüri Lossman. Järgmine sõjaaasta, 1944. a on Eesti korvpallis läinud ajalukku erandlikuna peeti kahed meistrivõistlused. Talvised meistrivõistlused, mis algasid 29. jaanuaril 1944 juba tolleks ajaks taastatud Eesti Käsipalliliidu juhtimisel tuli koheselt ka katkestada, sest 30. jaanuaril sakslaste poolt väljakuulutatud üldmobilisatsioon haavas tõsiselt Eesti sporditegevust 1904 1923. a sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise läbi. Sellele
jaanuaril 1990. aastal Vetla lahingu 71. aastapäev mälestusmärgi teise taasavamisega. Voose lahing Avati 20.07.1930 Voose lahinguväli oli viimaseks piiriks, kuhu Vene vägedel õnnestus läbi murda. Seda fakti peeti silmas mälestussamba teksti koostamisel: ''Siiamaale ja mitte kaugemale...1918-1919. a.'' Voose lahingu mälestusmärgi asukohaks valiti kõrgendik Jägala jõe kaldal. Samba ehitusel kasutati looduslikke põllukive, millest kujundati obelisk. Selle otsa paigutati sõjaaegne kahuritoru. Monumendi autor oli Rudolf Sõrmus. Avapidustused toimusid 20. juunil 1930. aastal. Nagu enamik eestis paiknenud monumente, nii hävitati nõukogude võimu ajal ka Voose mälestusmärk. Arnold Kuusmanni eestvedamisel taastati sammas orginaalilähedasena ja avati pidulikult 24. augustil 1991. aastal Voose küla päeva raames. Sõjamäe Hiis Autor Johann Ostrat Jäi avamata Sõjamäe Hiie rajamise idee tekkis 1933. aastal. Major Johann Ostrati koostatud projekti kohaselt
tõttu kiires tempos. Õitses ka põllumajandus, sest sellele avanes riigi poolt Euroopasse veetava toiduabi tõttu tohutu turg. Uue hoo sai sisse Ameerika kultuuriekspansionism. Ameerika filmid levisid üle maailma – isegi Stalin armastas oma erakinos vaadata Hollywoodis toodetud „Suurt valssi“ Miliza Korjusega peaosas - , moodne muusika vallutas natside keelust hoolimata ka Saksamaa. Selle kõrval toimus omalaadne sõjaaegne kultuurivahetus, mis avaldus eriti kirkalt muusikas. Näiteks Saksa sõdurilaul „Lily Marleen“ levis kõikide sõdivate rahvaste keeltes, seda laulsid teine teisel pool rindejoont kaevikutes nii sakslased kui ka näiteks inglased või prantslased. Väga menukas oli ka inglaste pilkelaul „Siegfried Line“. Venelaste populaarsemaks panuseks kujunes „Katjuuša“ (Katjake). Vastaspoole muusikat kuuldi nii raadiost, sõjavangidelt kui ka otse rindel, kus
Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja von Rosen kuulutab: ristiusku mineku ajast alates kaotasid talupojad oma vabaduse ning said aadli orjadeks. Roseni deklaratsiooni aastal 1741 peetakse pärisorjuse alguseks Eestis.
· Wilson ei nõudnud sõja-eelse status quo taastamist, vaid uue tasakaaluolukorra loomist. · Saksamaa ja Austria esitasid USA-le taotluse rahuläbirääkimisteks just Wilsoni rahuprogrammi alusel. · Wilson sai Nobeli rahupreemia 1919. · Kõikides riikides olid sõja ajal arendatud riigimajandust ja trükitud suures koguses "olematut raha" (hüperinfaltsioon). Majanduskriis. Sõjavõlad. · Kõigis riikides oli leidnud aset suur sõjaaegne kihistumine, endiste ideaalide kaotamine, tõeline kultuurikriis. "Kadunud põlvkond" (Erich Maria Remarque). · Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid. Weimari vabariik · Vabariik kuulutati välja Weimaris. Ametlikult Deutsches Reich. · Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid · Esimene presidendiks Friedrich Ebert.
nides; väga ilmekalt näiteks ,,Tõe ja õiguse" viimases osas, mille nukker mälestuste-lüürika varjundab kogu teost (skepsis elumõtte suhtes). Kõige selgem oma kavatsustelt on kirjanik vist küll ainult ,,Tõe ja õiguse" IV-s köites, Karini romaanis. Siin on vähemasti otsekohe selge, et loeme tüüpiliselt satiirilist teost. Ühiskonnasatiirilist teost, mille peategelaseks on tõstetud naine satiirialuse keskkonna tüüpilisemast kihist. See kiht ise on pärastvabadus sõjaaegne linnatõusiklus, rutturikastunud ärimehed, kohvikuseltskond jne. Satiiri olemasolu ei sega sugugi, vaid pigemini isegi tõhustab, et säärast mõtteveidruste nalja, nagu leiame Mauruse romaanis, on sootuks napilt ja et üldiselt teos on hoitud asjalikult realistlikes raamides. Autoripoolse objektiivse erapooletuse säilitamine on satiiri mõju tõstmise parimaid vahendeid. Näeme kohvikukujusid nagu proua Horst, kellele ,,lapsed hirmsasti hakkavad närvidele", proua Meeli, kes pööritab
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
kuni pole selge, milline on Eesti seisund uues Euroopas. 1942. aasta sügisel usuti küll veel, et Saksamaa võidab Nõukogude Liidu, kuid arvati, et lõpuks võidab ikkagi Inglismaa. Saksamaa võidu saavutamiseks arvas saarerahvas vajaliku olevat sõja lõpetamise kauges Aafrikas ning prantslaste aktiivsema kaasamise Nõukogude Liidu vastu. Sõjasündmused 1942. aasta lõpus Idarindel panid rahva juba kartma Saksamaa lüüasaamist. Suurt pahameelt tekitas rahva hulgas sõjaaegne kaubapuudus. Suurt puudust tunti suhkrust ning ilmselt ükski viis, kuidas seda vähest jagada, poleks hea olnud. Majandus- ja Transpordidirektooriumi otsus, et suhkrut antakse vastukaubana marjade eest, tõi kaasa, et nüüd ei müünud aiaomanikud enam teistele marju ja kogu suhkur läks ainult nende kätte. Sõjaaegses lihapuuduses panid okupatsioonivõimud suurt rõhku kalapüügi edendamisele ja selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete
meeleheide, naiste ennastsalgavus töös ja laste kasvatamisel. Jutustuses ,,Davron Gazijev, kaardiväekapten" kujutab Jakubov sõjasündmusi Kaug-Idas 1945. aastal, millest ta ise vahetult osa võttis. Ka 1970. aastal ilmunud jutustus ,,Lind elab tiibade najal" on kirjutataud noortest. Seekord moodustab tegelaskonna 1960ndate teise poole noorsugu. Ja muredki on teised: ei muretseta leivatüki pärast, südant ei ahista sõjaaegne ängistus, vaid tulipunktis on loomepalaviku, eneseteostamise probleemid, asketismi ja tarbijalikkuse küsimus. 1973. aastal ilmus O. Jakubovi ajalooline romaan ,,Ulugbeki aarded", mis käsitleb silmapaistva teadlase ja riigimehe Ulugbeki elu ja tegevust humaanses, kultuurilembeses valguses. See teos tõi O. Jakubovile suure tunnustuse 1977 määrati talle Usbeki NSV Hamza-nimeline riiklik preemia. Roomaani kirjutasit ajendas 1970nate alguses aetleidnud diskussioon Ulugbeki raamatukogu
See kestis mitu-mitu aastat, süstis inimestesse iseseisvustunnet, et nad on vajalikud ja nende otsused on olulised. Kokkupuuted Läänega- sõda kergitas raudset eesriiet, mille taha NL oli sulgenud. Sõjaeelne pol oli olnud selline, et viia kõikvõimalikud väliskontaktid miinimumini. Sõda paotas eesriiet, tekkisid tihedamad kontaktid muu maailmaga, raudse eesriide kergitamise taga on olulisel määral sõjaaegne koostöö lääneriikidega, mis NL-l 1941 välja kujunes. Raudse eesriide kerkimine vähemalt osaliselt tõi kaasa selle, et paljud NL kodanikud puutuvad vahetult kokku läänemaailmaga. Seda eriti alates 1943.-44, kui Punaarmee liikus üle NL piiride Eur-sse. See tõi kaasa selle, et pea 10 milj NL kodanikku, enamasti kõik sõdurid, sattusid hoopis teise keskkonda. Sattusid nö vaenulikku maailma, mida sõjaeelsel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
