Peale 2005. on rahvaarv jäänud stabiilselt seisma järgmiseks 10-ks aastaks. Prgonoositakse, et aastal 2015 hakkab rahvaarv langema ja jätkab aeglaselt langemist. Rahvastiku kasvu graafik: Inimest arv ( miljonites) Aasta 3. Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis. A) Rahvastiku tihedus: 197,69 in/km2 B) Rahvastiku tihedus võrdlus naaberriikidega Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga . Itaalia rahvastiku tihedus on neist suurem. Kõige sarnasem on see Sveitsiga, mille rahvastiku tihedus on 183,9 in/km2 C) Tihedamini ja hõredamalt asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused. Tihedam asustus on suuremate linnade ümber. Näiteks Rooma, Milano ja Napoli. Itaalia asustus mõjutavad veel ida-ja lääne ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad maa pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa kesk osani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk- Euroopas. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1
ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad Itaalia suurimad järved. Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest
Itaalia Itaalia on vabariik ja see asub Euroopas. Itaalia asub Apeniini poolsaarel, 800 km merre ulatuv saapakujuline saar. Maismaapiir on tal Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga. Valdav osa maast on mägine, põhjas asetsevad Alpid. Pealinn on Rooma. Itaalias räägitakse itaalia keelt. Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid,
antud indeks 5,35. Ärikeskonna ja infrastruktuuri indeks on samuti suhteliselt kõrge 5,09 mis tähendab, et Eesti on kõrgelt arenenud riik nii majandsulikult kui ka tehnoloogiliselt. Madalaks jääb aga inim- , kultuuri-, ja loodusresursside indeks 4,06 mis üldpildis jääb 50. kohale. See tähendab, et turistidel ei ole erilst põhjust tulla eestisse tutvuma eesti kultuuri või vaatamisväärsustega võrreldes näiteks Sveitsiga (indeks 5,35), kus on looduslike vaatamisväärsusi nagu näiteks mägine maastik ja kõrgelt arenenud kultuur. 4. Millised on olnud muutused võrreldes 2009.aasta analüüsiga? Tabelist on näha ,et võrreldes 2009. aasta analüüsiga on eesti liikunud kaks kohta ettepoole üleüldises arvestuses 27. kohalt edasi 25. kohale. Mis omakorda näitab seda ,et olenemata majanduskriisi mõjudes on Eesti riik suutnud säilitada konkurentsivõimelist positsiooni
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
naistel ja meestel 2 aastat lühem keskimine eluiga kui Sveitsis. Kuid lapsi naise kohta on mõlemal riigil 1.5 last. Migratsioon on Sveitsis tunuvalt suurem võrreldes Saksamaaga. Saksamaal on rahvaarvu kasv negatiivne -0.2, millest on tingitud rahvaarvu langemine. Sveitsil on rahvarvu kasv aga positiivne 0.92. Saksamaal sureb ligi 200 000 inimest rohkem kui sünnib, mistõttu rahvaarv langeb. Sveitsis sünnib aga 20 000 inimest rohkem kui surem,millest on ka tingitud väike rahvaarvu kasv. Sveitsiga võrreldes on Saksamaal rändesaldo suurem. Järelikult Saksamaal rahvaarv väheneb tänu sündimuste vähesusele, vähesele sisserännule, imikusuremusele. Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Saksamaal on tõsised probleemid AIDS-iga. Saksamaal oli 2009 aastal 67 000 haiget, mis on päris suur arv võrreldes Sveitsiga, kus on 18 000. Euroopa riikidega võrreldes on kõige rohkem AIDS-i haigeid Prantsusmaal , ligi 150 000.
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal!
Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal
mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. Aasta lõpus kukutati kuningavõim täielikult ja inimesed hakkasid põhiseaduse järgi elama. Prantsuse giljotiin 1792. Bastille vanglasse sissetungimine 1789. aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha ebapopulaarsemateks ning selle kasutasid ära Jakobiinid
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena
..................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). KLIIMA 3 Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
oratoorium, mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Lisaks üksi kirjutatud materjalile, tegi ta ka koostööd Jacques Ibert'iga ooperi ,,L'Aiglon" (1937) ja ühe operetti loomisel. Sellel ajavahemikul kirjutas ta veel tähtsa flöödi repertuaari ,,Danse de la Chevre" (1921). Pühendatud René Le Roy'le ja kirjutatud ainuüksi flöödile on see teos väga elav ja nooruslik, kuid sama otsekohene nagu kõik Honeggeri tööd. Honegger hoidis alati kontakti oma vanemate päritolumaa Sveitsiga, kuid sõja puhkemisel ja natside sissetungi tõttu ei olnud tal võimalik Pariisist lahkuda. Ta ühines Prantsuse Vastupanuliikumisega ja oli üldiselt natsidest puutumatu, kes lubasid tal jätkata oma tööd ilma suurema vahelesekkumiseta. Küll aga oli Arthur sõjast rusutud, depressioonis. Sõja alguse ja oma surma vahel kirjutas ta viimased neli sümfooniat (numbrid 2 kuni 5), mis kuuluvad ühtede kõige jõulisemate 20. sajandi sümfooniate hulka. Nendest teine, mis sisaldab
Tuntuimad kõrgustikud on Eifeli ja Hunsrücki kõrgustikud lääneosas, Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgeimad mäetipud kerkivad Saksamaa lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Veestik Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad.
Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Geograafiline asend Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: Vatikan asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. . - Ülevaade rahvastikust Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt
klass Ken Pähn Austria referaat SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sellepärast et ma olen eelnevalt teinud uurimustöö Austria kohta 8.klassis , ning sellejärgi on mul tunduvalt lihtsam teha ka järgnevaid ülesandeid. Sooviksin uurida palju erinevaid andmeid Austria kohta. Üldandmeid , Haridus , Loodus , Ajalugu ? Mis on Austria ? Austria Vabariik on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechensteini ja Sveitsiga , lõunast Itaalia ja Sloveeniaga , IdastUngari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ajaloost: · Ala on olnud asustatud alates keskmisest paleoliitikumist · Iseseisvaks sai 10. sajandil · 1918. aastal kuulutati Austria Vabariigiks Majandusest: · Kapitalistlik tööstusmaa · Pärast II maailmasõda riigistati Saksmaale kuulunud ettevõtted
· Eksport moodustas 2011. aastal 5,4 mln, import 27,9 mln eurot, saldo -22,5 mln eurot. SLOVEENIA Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2011 · masinad ja seadmed 28,4% · puit ja puittooted 18,5% · metallid ja metalltooted 16% · keemiatooted 15,2% Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 · keemiatooted 39,3% · masinad ja seadmed 27,1% · transpordivahendid 7,1% · muud tööstuskaubad 7,1% SVEITS Kaubavahetus · Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades Eesti põhikaubavahetuse käibest ca 0,6%. · Kaubavahetuse kogukäive 2011. aastal oli 140,1 mln EUR, sellest eksport moodustas 39,2 mln EUR ja import 100,9 mln EUR. Sveits oli 2011. aasta kokkuvõttes tähtsuselt Eesti 25. kaubanduspartner. · Eesti ekspordib Sveitsi peamiselt loomseid tooteid, vääriskive ja metalle, juveelitooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooteid. ·
....................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Marino Vabariik.
Austria Uurimustöö 9.klass 2009 1 Sissejuhatus Austria Vabariik on riik Euroopa sisemaal Lääne-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Miks valisin selle riigi? Euroopa on päris suur ja lai, aga mina valisin Austria nende riikide seast sellepärast, et see on mulle kõige südamelähedasem riik. Teine põhjus on kindlasti ka see, et olen seal ise käinud ja päris palju loodust, Austria kultuuri ja rahvast näinud. 2
..................................................................................................7 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). 3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaalia ültse Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid
Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused
.............................6 Vaatamisväärsused..............................................................................7-8 Kasutatud kirjandus.............................................................................9 1 Austria Vabariik on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Austria paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on 8 355 260, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. Pindala on 83 858 km2. Riigikeel on saksa keel. Austria riigikaart Austria lipp 2 Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte
Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km
Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa pindala on 357 023 km².(4) 3
abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent
naaberriigid märgitud. Negatiivsed jooned: Liidumaad puudu ja liiga väike kaart. · Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub; naaberriigid; asend merede suhtes. Saksamaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole.
Elanike põhitegevus on kaubandus ja turism. Kaubanduses on valdav import. Andorrast eksporditakse villa,puusütt ja juustu. Enne1960.aastat oli valdavaks tegevusalaks põllumajandus. (http://et.wikipedia.org/wiki/Andorra) Pilt - Postkaart, Andorra(erakogu) Liechtenstein Lipp - Liechtenstein(https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/flags/ls-flag.gif) Liechtensteini vürstiriik asub Kesk-Euroopas. Lääne-ja lõunapoolne piir on tal Sveitsiga, idaosas on naabriks Austria ning läänes Reini jõgi. Riik on iseseisev 1806.aastast. Liechtensteini pindala on 160 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 34 905 elanikku (1.12.1995 aasta andmetel). Riigikeeleks on saksa keel. Liechtenstein on väikseim saksa keelt kõnelev riik maailmas. Vürstiriigi pealinnaks on Vaduz . Vaduz ei ole suurim linn riigis. Tähelepanuväärseim ehitis on Vaduzi kindlus, mis on vürstiperekonna residents.(http://en.wikipedia.org/wiki/Liechtenstein )
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart
maavõistluste tava,mis oli katkenud 1940.aastal, pärast 18. juulil saavutatud 2 : 1 võitu Läti üle. 52 aastat hiljem kohtuti Kadrioru staadioni pallimurul Sloveeniaga, mäng lõppes 1 : 1 viigiga. See oli Eesti koondise 108. maavõistlusmäng läbi aegade. Peatreenerina juhendas koondist Uno Piir. FIFA liikmena taastatud Eesti loositi ka 1994 aasta MM võistluste valiktsüklisse. Nii alustas Eesti koondis 16.augustil oma valikmänge kodus Sveitsiga ja kaotas 0 : 6 . Veel kuulusid Euroopa I gruppi Sotimaa, Portugal ja Malta. Kuid juba teises mängus 25. oktoobril Vallettas õnnestus Eesti meeskonnal punkt kätte saada. Maltaga mängiti 0 : 0. See jäi ka Eesti meeskonna ainsaks punktiks selles valiktsüklis, mis andis alagrupis viimase viienda koha. Osalemisega MM sarjas oli Eesti taas kinnitanud kanda maailma jalgpalliperes. Kolmandat korda osales Eesti jalgpallikoondis MM sarjas, kuuludes Euroopa tsooni 2
Sveitsil on kolm ametlikku riigikeelt: prantsuse keel ,itaalia keel ja Romansi keelt Sveits majandus Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad kemikaalid metallid käekellad põllumajandustooted Sveitsi suurimad impordiartiklid on masinad kemikaalid sõidukid metallid põllumajandustooted tekstiilid Sveits ja Eesti majandussuhted Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud järjepidevalt tõusvas joones. Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades 2008. aastal Eesti põhikaubavahetuse käibest 0,5%. Aastal 2008 kahanes Eesti eksport Sveitsi võrreldes eelmise aastaga 24%, import Sveitsist seevastu suurenes 13%. Peamised ekspordiartiklid 2009. Loomsed tooted 23,8 % Keemiatööstuse tooted - 19,4% Optikatooted ja mõõteriistad - 15,8% Masinad ja seadmed - 11,6 % Peamised impordiartiklid 2009. Väärismetallid, juveelitooted - 35,8 %
on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Suurem osa Itaaliast on mägine. Põhjas asuvad Alpid. Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja
Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus
Liidukantsler - Angela Merkel Iseseisvus - 843 SKT- 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta - 33 023 USD Rahaühik - euro Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen - .de ROK-i kood - GER Telefonikood 49 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 4 Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu
Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
...................................................................................................... 14 Sissejuhatus See referaat tutvustab lähemalt Austria Vabariiki (saksa keeles Republik Österreich), mis on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Umbes kaks 2 kolmandikku tänapäevasest Austriast on suurte mägede all. Ausrtia paikneb Kesk-Euroopa kagunurgas. Riik piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Elanikke on üle 8 miljoni, kellest 1,5 miljonit elab Austria pealinnas Viinis. [1. ] Mina valisin oma referaadi teemaks Austria, kuna see tundus üks põnev ja teistsugune, eriline just oma mägisuse tõttu maa. Austria riigikaart ja lipp. [2. ] Austria ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide,
Riigikord parlamentaarne liitvabariik PresidentJoachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühikeuro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade
ulatub Põhjamerest Läänemereni. Ta asub Euraasia mandril. Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Sveitsiga. Naabriteks tal Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Monaco ja Andorra. Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi.
800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni 1964 Giuseppe Saragat
Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia lipp on kolmevärviline. Itaalia vapile on kirjutatud ,, Respublica Italiana " ). Itaalia lipp. Itaalia vapp. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
Prantsusmaal on tihe teedevõrk ja seetõttu kasutatakse maanteetransporti palju. Raudteetransport on regulaarne, odav, kõrge tööviljakusega ja võimaldab transportida suuri kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne- Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Sveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle, on ühenduses Suurbritanniaga läbi La Manche'i väina tunneli. Siseveetransport on hästi arenenud. Laevatatavad jõed on Seine, Marne, Loire, Garonne, Saône, Moselle, Rhône. Laevatatavaid jõgesid on väga palju, neid ühendavad rohked kanalid. Kanalitega on ühendatud Loire ja Seine, Rhóne ja Garonne, Loire ja Saóne, Marne ja Moselle. Seega on Prantsusmaal väga tihe siseveetranspordivõrk. Siseveetranspordi puuduseks on aeglus
Saksamaa on üks maailma edukaimad riike mootorspordis. Referaadiga lõpule jõudes tõdesin, et tean Saksamaast juba peaaegu samapalju kui oma kodumaast. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 4 Üldandmed Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin (3,5milj. elanikku) Pindala 357 023 km²
mis teeb olukorra veel hullemaks. Vaestelinnaosades on kohalikeks keskusteks voodoo- preestrite majad. Port-au-Prince on ainuke Haiti linn, kus on kanalisatsioon. Port-au-Prince'is või linna lähistel toodetakse kangaid, puuvillaseemneõli, jahu, suhkrut, seepi ja tsementi. Linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut. Linnas on mitmeid luksushotelle. Port-au-Prince'il on lennuühendus peamiste Kariibi mere saartega, Kanada, USA ja Sveitsiga. Turismiäri on sõltuvuses poliitilisest olukorrast. Port-au-Prince'is on Haiti Ülikool (asutatud 1944). 2010. aasta Haiti maavärinas said paljud linna vaatamisväärsused kannatada. Port-au-Prince'is leidub nii tavalisi büroohooneid, viktoriaanlikke piparkoogimaju kui ka modernseid eramuid. Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud, väljakul on iseseisvussõdade kangelase Jean-Jacques Dessalines'i mälestussammas.
Louis Capet ilmselt ei suutnud uskuda, et tema endised ustavad alamad võiksid ta surma mõista, seetõttu ei pööranud ta oma kaitsmisele erilist tähelepanu ning käitus Konvendiga isegi üleolevalt. Selle ning montanjaaride ässitustöö tulemusena mõistetigi kuningas 1793. aastal kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta hukati ning nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Riigil säilisid diplomaatilised suhted vaid kolme riigi: USA, Taani ja Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette. Prantsusmaa 1793. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini Kuninga tapmine oli niivõrd ekstremistlik ja vapustav tegu, et põhjustas väga tõsiseid poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi
annaabi.ee 
