valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat. • Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama. • Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke. • Vali õige varustus. • Vali õige riietus . (Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf ) Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2 http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=8 http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
Tere kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja. Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Su...
kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi. Lapsevanem ei tohi liiga palju kamandada, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Last ei tohi piinata sellega, et ta suusataks ja ei laiskleks, sest võib juhtuda nii, et lapsel üldse pole tuju suusata ja tal ei meeldi enam suusatada. Lapsevanem peab lapsele selgitama, et kui lähed suusatama, peab ennast soojasse riidesse panama, kuna võib ta jääda haigeks. 1 Esialgul, kui laps hakkab suusatada õpima, keppe kätte ei saa. Lapsed muidugi tahavad, et oleks nagu päris. Siis võib vahel lasta neil proovida. Päris ruttu saab selgeks, et kepid ainult segavad. Ka püsti tõusta on raskem, kui kepid on käes. Laste käelihased on nõrgad ning varsti tulevad nõrgemad kurtma, et käed on
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8
korda nädalas 1 tund korraga. Et liikumine oleks tõhus ja nauditav: Vali endale kõige meelepärasem liikumise vorm. Alusta väikeste koormustega. Liigu regulaarselt samadel nädalapäevadel või kellaaegadel see aitab järjepidevusele kaasa. Kanna mugavaid riideid ja jalanõusid. Vali jõukohane koormus. Kui liigesed valutavad, võib sobida ujumine ja vesivõimlemine. Harrasta aiatööd, koristamist, tantsimist, lume rookimist jm. Sõida jalgrattaga, jookse, harrasta sportmänge, suusata. Tee harjutusi 35 min korraga, kuid 56 korda päevas. Aitäh tähelepanu eest! 2009
LIPP LIPUD LIPP LEHVIB. LIPUD LEHVIVAD. EESTI LIPP ON SININE, MUST JA VALGE. RUKKILILL ON SININE. MINA ELAN EESTIS. MINU PERE ELAB EESTIS. PALJU ÕNNE, EESTI! TÖÖLEHT 15. TALV Töölehed 45aastastele UISK UISUD SUUSK SUUSAD KELK KELGUD TALV TALVEL MA SUUSATAN. TALVEL MA KELGUTAN. TALVEL MA UISUTAN. LUMEMEMM EI UISUTA. LUMEMEMM EI SUUSATA. LUMEMEMM EI KELGUTA. TA VAATAB JA VALVAB MAJA. TA EI KARDA. MA EI SAA ÕUE TULLA. MA OLEN HAIGE. TÖÖLEHT 16. ILM Töölehed 45aastastele SÕBER SÕBRAD PUU PUUD PILV PILVED MÄRG MÄRJAD PÕÕSAS PÕÕSAD VIHM SAJAB VIHMA. PUHUB TUGEV TUUL. PÄIKE PÄIKE PAISTAB. TÄNA ON ILUS ILM. TÄNA EI OLE ILUS ILM. KAS TÄNA ON SOE VÕI KÜLM?
Varsti lähen. · Õpetaja ütlusele Ma hakkan sööma vastavad lapsed: Head isu! Käeline tegevus Laps värvib pildi. 67 Õpetajaraamat Mäng. Aili ütleb ... Õpetaja käskluse võib täita ainult siis, kui sellele eelneb Aili ütleb ... . Kui mängida võistlusmänguna, lähevad eksijad mängust välja. Käsklused võivad olla näiteks sel- lised: · Suusata! · Kelguta! · Tee lumememme! · Hüppa! · Tõuse üles! · Mine magama! Mäng Õpetaja ütleb aja ja lapsed vastavad sobiva tervitusega: · HOMMIK TERE HOMMIKUST! · PÄEV TERE PÄEVAST! · LÕUNA HEAD ISU! · ÕHTU TERE ÕHTUST! · ÖÖ HEAD ÖÖD! 68 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 9. KINOS Kuulamine Täna on pühapäev. Me läheme isaga kinno
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
