Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Suusatamine - sarnased materjalid

suusatamine, sõitmise, suusatamise, spordiala, saapa, suusk, sõidustiil, kahevõistlus, laskesuusatamine, saabas, murdmaasuusatamise, lumelauasõit, talispordiala, suusahüpped, suusakepid, liikuda, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, veerpalu, suusatajad, programmid, kuulsad, helga, toetavad, parimateises, vaikus, harrastus, lamades
thumbnail
18
doc

Suusatamine

Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida...................................

Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suusatamine

Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks

Kehaline kasvatus
41 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Suusatamine

REFERAAT SUUSATAMINE 2010 Sõidustiilid KLASSIKALINE Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980ndate aastateni. Klassikalise stiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu , paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust

Kehaline kasvatus
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suusatamine

..................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil

Sport/kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suusatamine

kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks

Atleetvõimlemine
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Suusatamine

Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 ­ 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest

Kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõidul.

Kehaline kasvatus
185 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suusatamine referaat

..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine

Kehaline kasvatus
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suusatamine

Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine

Kehaline kasvatus
181 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Suusatamine

Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suusatamine

1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on:

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suusatamine

eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km

Kehaline kasvatus
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suusatamine

Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend ­ üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend ­ keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend ­ nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus ­ sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend ­ maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend ­ keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest ­ tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant ­ tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale ­ teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde

Kehaline kasvatus
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suusatamine

ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele

Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuuska eristab mäesuusast suusa paine ehk suusa jäikus. Paine optimeerib inimese kaalu mõju lumele. Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt.

Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suusatamise referaat

SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2

Sport/kehaline kasvatus
49 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Suusatamise referaat

1.Suusatamine.........................lk3 2.Sõidustiilid..........................lk4,5 3.Suusatamise postiivne mõju organismile...........................lk5 4.Suusatamise miinused........lk6 5.Soovitused algajale.............lk6 6.Valida tuleb õiged suusad....lk7 7.Valida tuleb ka õige riietus..lk7 8.Võistlusalad........................lk8 9.Treeningmahud..................lk9 10.Haigena treenida ei tohi....lk9 11.Kokkuvõte........................lk10 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige

Kehaline kasvatus
44 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti laskesuusatamine

Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus

Kehaline kasvatus
39 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Suusatamine: uisustiil

PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM Tiina Luht 11c klass Suusatamine: uisustiil Põlva 2009 Uisustiil Murdmaasuusatamine on spordiala suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt

Kehaline kasvatus
147 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Suusatamine

Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusaalad.................................................

Suusatamine
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Murdmaasuusatamine

,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti

Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Suusatamine

Paikuse Põhikool Andre Vill Referaat Suusatamine Paikuse 2010 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms. libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Suusatamise algtõed

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass SUUSATAMINE Referaad Mõisaküla aprill 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 2 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis......................................................................... 3 Esmakordne suusatamine........................................................................................................ 3 Haigena harjutamine................................................................................................................ 3 Riietumine................................................................................................................................ 4 Õiged Suusad ja Suusatamine..................................................................................

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suustatmine

Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks

Suusatamine
1 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Murdmaasuusatamine

.........................5  Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal................................................................................................................................8 Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on üks suusatamise stiilidest. See on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980.aastani Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline

Suusatamine
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suusatamine

kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Murdmaasuusatamine

Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab ­ sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa

Suusatamine
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, kus võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Olenevalt võistluse kriteeriumitest, kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti Norras Kristianias (hetkel asub seal Oslo) aastal 1767. Murdmaasuusatamine tuli taliolümpiamängude kavva alates 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. Aastal 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952

Suusatamine
2 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Murdmaasuusatamine

Tallinna Ülikool Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala. Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921. aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960. aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist ning ainevahetust. Suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust.

Suusatamine
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suusatamise tehnikad

Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates

Kehaline kasvatus
89 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suusatamise referaat

Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole.

Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suusatamise referaat

Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi.

Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Murdmaasuusatamine

....................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................6 2 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). 3 Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk

Suusatamine
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun