islami aja algust. Ta suri 632. aastal, olles edastanud kõik Jumala ilmutused. Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ja sõnas ning on islami aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit. Seega on Koraan Jumala sõna veatuks väljendajaks. Koraan jaguneb 114 suuraks (Koraani peatükk), kus käsitletakse mitmeid teemasid. Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi, nagu perekond, abielu ning Mediina kasvava umma e kogukonna legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Moslemid usuvad, et Koraan säilitati igavesest ajast alates tahvlitel Jumala juures, kuni ta otsustas selle tervikuna ilmutada.
Koraan Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ning on islami aluseks. Moslemid usuvad, et üksnes araabiakeelne Koraan on Jumala sõna veatuks väljendajaks. Sellepärast ei saa Koraani teistesse keeltesse tõlkida, seda võib ainult ümber jutustada või tõlgendada. Koraanis on 114 suurat ehk peatükki, mis jagunevad 6236-ks aaja-ks ehk salmiks. Peatükid eesmised Koraani peatükid ehk suurad ilmutati Mohammadile ja need keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile kõiksuse ajaloos, Muhamedi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi nagu perekond, abielu ning umma legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Oluline koht islamiusus on kalligraafial, see tähendab, et jumalasõna kirjapilti tuleb võimalikult kaunilt kujutada, seda peetakse tänuavalduseks jumalale.
lõike niisama kasutada ei tohi. Koraani peetakse ilusaks kingituseks inimkonna ajaloole. Koraan asub samas reas: Tanach (juutide pühakiri) Evangeeliumid (kristlaste pühakiri) Koraan Kristlasi ega juute Koraani järgi tappa ei tohi, sest nad on raamaturahvad. Koraan on kõige erilisem neist kolmest, muutumatu Jumala sõna. Koraan koosneb 114 peatükist e. suurast, mis omakorda koosnevad värssidest e. aajadest. Koraani peatükid on reastatud pikkuse järgi. On olemas Meka suurad (lühemad) ja Mediina suurad (pikemad). Koraani järgi asub Muhamed samas reas järgmiste prohvetitega: Mooses Jeesus Muhamed Muhamed on neist tähtsaim. Koraani eesmärk on tuua inimesed tagasi Jumala juurde. ,,Jumal on ainus." Koraani avasuura toob välja mõned Jumala omadused (halastaja; armuline, kui inimene südamest palub andeks, inimene peab sel juhul Jumalat teenima ja usklikku elu elama; suuremeelne. Jumala kõige suurem kingitus on Koraan ja Muhamed.
Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkusele vastavalt. Alguses on pikemad ja ühtlasi ka hilisemad peatükid. Mediina perioodist pärinevad suurad. Neile järgnevad lühemad Mekaperioodi suurad. Koraan sisaldab ebaühtlaselt vaheldumidi hoiatusi, üleskutseid, vastaste teravat kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutusi ja palveid. Usutakse, et Koraan on jumala poolt araabia rahvastele antud raamat, mis on jätkuks ja täienduseks juutide seadustele ja kristlaste evangeeliumile. Koraan on muhameedlaste õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani peaidu on õpetus ühest ainsast jumalast
6 Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid, milleks on elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, kuid põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Lisaks jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile. Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist ning iga peatükk on jagatud värssideks, mille arv varieerub alates 6000 kuni 6255.7 Suurad on Koraanis pikkuse järjekorras, alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura- Fatiha, ehk “Algus”, Koraani kõige esimene Suura.8 Koraan sisaldab inimeste suhteid üldiselt reguleerivaid norme ning konkreetse iseloomuga 1 Kaugia, S., Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised 2002, 6, lk 70 2 Partridge, C., Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005, lk 368-371 3 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas
See ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul ning see kirjutati üles tema kaaslaste poolt, kuna ta ise olevat olnud kirjaoskamatu. Kokku sai ta 114 ilmutust ehk suurat, mis ongi koraanis peatükkideks. Esimesed 86 suurat sai Muhammed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele ja õpetlusele. Koraanis ei ole suurad ilmutuse järjekorras, pikemad on eespool ja lühemad tagapool. Ta sisaldab peamisel käske ja õpetusi, lugusid on seal vähe. Nagu ka kõik muud raamatud, on Koraan vaid sõnumi edasiandmise vahend. Kuid Koraani sõnum on palju erilisem see on sõnum Loojalt kogu inimkonnale. Koraan on justkui inimkonna käsiraamat, kirjutatud meie Looja poolt, kes teab kõige paremini, kuidas me toimime, mis on meile hea ning mis halb. See kinnitab eelnevate sõnumite igavesi tõdesid,
on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, ,,märk") ehk värssi Suurade kronoloogia: Meka I periood (610-614/615) 48 suurat (ainujumal, ülestõusmine, kohtupäev) Meka II periood (615-616) 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu) Meka III periood (617-622) 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine) Mediina periood (622-632) 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga) Basmala: kõik suurad va. 9. suura algavad lausega: armuliku ja halastava Jumala nimel. Saladuslikud tähed: 1. arvtähendus; 2. memolaadsed märgid; 3. seos suurade pealkirjadega; 4. viitavad koraani araabiakeelsele tekstile, 5. tehnilised märkused ümberkirjutamisest, 6. müstilised sümbolid, millega Gaabriel koondas Muhammadi tähelepanud jne Koraani sisu: 1. Jumal, Allah, on ainujumal (tawhidi) ja pole teist jumalat tema kõrval; shirk ebajumala kummardamine, mushrik
Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks on vaid esimene suura Fatiha algus. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused - sunnad. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast
Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks. Suurad on järjestatud pikkuse järgi: algab kõige pikemate, lõpeb kõige lühemate suuradega. Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus". Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse. Koraani täiendavad moslemitele 2 väga olulist raamatut: ,,Sunna" ja ,,Sariaat". ,,Sunna" kirjutati hiljem, sest Koraan ei andnud vastuseid kõikidele praktilistele küsimustele. Sisaldab Muhamedi esimeste kaliifide kohta käivaid pärimusi.
ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Islam, judaism ja kristlus .Aabrahamlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam, mida nimetatakse nõnda
Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende ajaarvamine) 630 pöördus tagasi Mekasse prohvetina ja tegi Kaaba templist Allahi pühakoja(Islami maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi
kehtestatud kogumikuga. Koraan loeti Muhammedi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. See kirjutati ka prohveti eluajal üles ning paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan alati olnud ka tavausklikele kättesaadav. Tänu laialdasele päheõppimise traditsioonile on see tänaseni täielikult säilinud. Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist. Osad neist on pikemad, osad lühemad. Suurad ei ole Koraanis revelatsiooni (ilmutuse) järjekorras vaid suhtelises pikkusejärjekorras Koraani alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura - Fatiha, ehk ,,Algus", Koraani kõige esimene Suura. Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite, näiteks Aabrahami,
12 8. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhamedile ajavahemikul 610 632. Koraan pandi kirja araabia keeles. Peale Muhamedi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha ( Meka või Mediina ). Suurade pikkus on väga erinev. Koraani struktuur ie ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht) 13 9. Mõisteid islamist 9. 1. Põrgu ja paradiis Põrgus patustajad igasuguseid nahtlusi, piinamist tule ja haisva keeva veega, mürgipuudega ning kehalise valuga. Aga vagad lähevad paradiisi, kus keset
a. mõned endised vaenlased) ja kavandas islami levitamist väljapoole Araabiat • 632 - Muhamed sureb • 62-aastaselt • Olles edastanud kõik Jumala ilmutused • Koraan • Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks • Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada • Jaguneb 114 suuraks, milles käsitletakse mitmeid teemasid • Esmalt ilmunuud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, tema rollile ajaloos, Muhammadi rollile tema saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi • Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi (perekond, abielu) ning Mediina kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks • Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja
süsteemile. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", 5 aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". (http://et.wikipedia.org/wiki/Koraan) Moslemite püharaamat koosneb 114 peatükist ehk suurast. Koraani alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad suurad. Koraan on esimene religioosne raamat, mis ütleb, et uskumuses ei ole sundi- igal inimesel on vabadus valida omale religioon ja tõekspidamised, mida järgida. Vanim säilinud paberkandjal Koraan pärineb 7. sajandist, sisaldades sõna-sõnalt sama teksti, mis praegused koraanid. Kõik moslemid õpivad kogu Koraani pähe, andes seda muutumatul kujul põlvest põlve edasi. Koraan on moslemi elu juht par excellence.
neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. (Koraan 2. suura) Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. (Vikipedia 2009) Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. (Ibid) Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele
aastal 650. koostati ametlik koraani tekst. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. veelkordselt korrastati koraani 10.sajandil. moslemite arvates on koraan täpne koopia taeva koraanist seega veatu. koraani tohtis lugeda ainult araabia keeles (pühakeel), seega on koraani tõlkimine keelatud. ladina keele tõlgiti 12.saj. eesti keelde 2007. koraan on kirjutatud riim-proosa vormis. puudub kindel süsteem. koosneb üle 6000 (6236) värsist, mis on jaotatud 114 suurat. suurad on järjestatud pikkuse järgi. algab kõige pikemate ja lõpeb kõige lühemate suuradega. erandiks on esimene suura- “Avaja”- lühike. koraan sisaldab islami religioosset ja ühiskondlikku õpetust. koraani täiendavad moslemitele kaks väga olulist raamatut: SUNNA JA ŠARIAAT. Sunna sisaldab nii Muhamedi kui esimeste kaliifide kohta käivad pärimusi. Šariaat- “Õige tee”, “seadus”, on koraanile ja Sunnale tuginev usu-, õigus- ja moraalinormide kogu
See on vabatahtlik a samas kui otsustab täielikult pühenduda. Võib kasutada vägivalda, naisi, lapsi, vanureid ei tohi vigastada ja kui rahu tahetakse, peab vastu võtma. Koraan. Al-qu-ran Retsiteerima-aeglaselt ette lugema 114 peatükke e. Suurat. 610-632 . muhhamed luges seda kusagilt rohelise lehelt ttaevast ja roheline islami värv. Käsikirjad hävitati ära. Kaliif-prohveti asemik. Peatükid pikkuse järgi. V.a. vaba suura, mis on lühike aga hästi tähtis. Suurad jagatakse värsideks. Seal on suuremas osas hoiatused, käsud, lood jne. Koraani ei saa kõik aru.et sellest aru saada on vaja seda tõlgendada. Praegu on seitse õiget tõlgendust koraanist. Loetakse räpi moodi, ehk rõtmi. Koraani pole võimalik õigesti tõlkida ja sellepärast loetakse seda araabiakeeles. 1143 aastal kirjutati ladina keelde. Ristisõdade tõttu. 2007 ilmus eesti keelne koraan. Kalligraafid on ilukirjad, millega ilustatakase. Sunna-
Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7. saj keskpaigaks. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Ehtne saab Koraan olla vaid araabia keeles, nii nagu Jumal selle Muhamedile ilmutas. Koraan koosneb 144 suurast (peatükist). Esimene suura on lühim ja ühtlasi muslimite tähtsaim palve. Teine on pikim ja siis suurad lühenevad kuni lõpuni. Koraan on muslimite õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani õpetuse põhiteesid on järgmised: 1. Jumal on ainus ja igavene looja ja armuline kohtumõistja 2. Jumal on kõikvõimas ja kõiketeadja, kes on kõik ette määranud 3. inimene on Jumala looming 4. judaism ja kristlus on Jumala varasemad ilmutused, aga õigeim ja viimane ilmutus on siiski islam. Õpetus ja kultus Usu aluseks on nn viis sammast (peamist ettekirjutust). 1
tulevane elu. (2. suura.) 23 Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused
22 Kokkuvõte Tänavu möödus seitsekümmend aastat Teise Maailmasõja lõppemisest Euroopas. 25. aprillil 1945 kohtusid Elbe jõe ääres asunud Torgau juures USA ja Nõukogude Liidu väed. Selle kohtumisega oli Saksamaa lõigatud pooleks. 29. ap- rillil andsid alla kõik Itaalias võidelnud Saksa väeosad. 30. aprillil võttis Hitler endalt elu ja Saksa relvajõudude juhtimine läks suurad- miral Karl Dönitzi kätte. 4. mail kirjutati Lüneburgi nõmmel alla kõikide Saksa vägede allaandmisele Hollandis, Loode-Saksamaal ja Taa- nis. Teise Maailmasõja esimene lõpupunkt pandi kapitulatsiooniaktile allakirjutamisega Saksamaa poolt 7. mai hommikul kell 2.41 Prantsusmaal, Reimsis. Selle dokumendi järgi oli sõjalõpu ajaks märgitud 8. mai kell 23.01. Järgmisel päeval, 8. mail kirjutas Berliinis kapitulatsiooniaktile alla Nõukogude Liidu esindaja.
kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus. Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad, järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks ajat(aya). Meka periood(610-622) Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal. Kasvas üles oma onu juures, keda aitas kaubanduses. 25-aastasena abiellus rikka lesega Khadija'ga. M läks mäele paastuma, mille tagajärjel hakkas kuulma puude ja kivide juttu. Esimese ilmutus: ilmus kuju, kes käskis tal lugeda, kuid ei osanud ning sp hakati teda kägistama, mille tagajärjel hakkas lõpuks lugema. Selle vapustuse järel koju minnes viidi ta
(sar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan(jumala käsutee, arvavad, et olemas araabia keeles ka taevas), sunna(e prohveti tava, pärimuste kogumik, TÕLGENDUS), idzma(valimulikkonna arusaam, tõekspidamine), quijas(koraani, sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogu). Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid. Põhiteemaks siiski suhe inimese ja jumala vahel. Kõige autoriteetsemaks juhiseks õigusele jms. Koosneb 114st peatükist (suurad). Paigutatud sinna suhtelises pikkuse järjekorras, alguses pikemad. Erandiks ainult algus. Sariaadi põhilised nõuded: 1. teod, mida jumal on käskinud tingimata, 2. teod, mida ta on soovitanud, 3. teod, mille suhtes Jumal on erapooletu, 4. teod, mida Jumal on tauninud, kuid pole otseselt keelanud, 5. teod, mida Jumal on ära keelanud. Sariaad hõlmab kõiki elu valdkondi. Seda peavad ka kõik moslemid järgima.
rannikule. Usk levis kaupmeeste vahendusel ka Malaisiasse, Indoneesiasse ja Filipiinidele. II kaliifi, Utnan, ajal koguti kokku kõik Muhammadi ilmutused, millest oli tekkinud meeletult palju versioone. Infoallikad islami kohta Koraan: Koraani lugejad = Qurra' Koraani kirjapanekuga hakkas välja kujunema araabia kiri Jaguneb 114ks peatükiks, mis ei ole kronoloogiliselt järjestatud; pikkuselt kahanevas järjekorras 610-622 lk on kirjas ilmutused Suurad peatükid, mis järgivad Muhammadi elulugu I kanoniseering (651-656) - oli väga mitmeti mõistetav, sest ei kasutatud diakriitilisi märke, mille abil saab foneeme eristada II kanoniseering (10. saj) oli loodud diakriitilised märgid (konsonantide süsteem) ja liniit vokaalide eristamiseks, lugemiseks 7 erinevat varianti Tänapäeval saab lugeda koraani kolmes erinevas süsteemis, millest kahte kasutatakse enamasti:
Koraan koosneb ilmutustest, mida prohvet on saanud enne oma surma 7.sajandil (570? 632 elas prohvet) Ka prohveti elulugu on traditsiooniline on otsustatud, et ilmselt oli selline, seda aktsepteeritakse hoolimata sellest, et vb polnud päris nii Traditsiooniline mõtlemine allub süsteemile ka siis, kui see ei peaks teaduslikule tõele vastama Ilmutused saabusid prohvetile vahemikus u 610-632, koraanis ongi kirjas jumala sõna, Allah räägib I isikus Koraan on jagatud: 114 peatükki (suurad), need jagunevad: salmideks ehk ayadeks Ei ole kronoloogilises järjestuses, pikemad on eespool, lühemad tagapool Väljaarvatud 1.ptk mis on samuti lühikene Salme u 6200-6240 Koraanist toodud välja ka kohti, mis tegelt ei peaks tõele vastama, nt 1 suura on Allahile suunatud, mitte tema öeldud Prohveti kaaslane toonud välja, et 113 ja 113 suura võiks ka mitte kuuluda sinna, sest seal keegi otsib abi isandalt, vaevalt see Allah, pigem inimene
Karavanis liikuva laeva kapten peab tagama: määratud koda, pikivahe ja kiiruse hoidmise; karavani laevade jälgimise; valmiduse anda maksimaalne tagasikäik; katkematu ja usaldusväärse side; kellaaja ja vahtide ühildamise JM-ga: koordinaatide määramise ja võrdlemise; JM kõigi korralduste täitmise. Laevadel karavanis on kategooriliselt keelatud eelliikujast mööduda või muuta oma kohta karavanis olenemata jääoludest. Seoses sellega, et suurad jäätükid võivad ootamatult kerkida laeva ette ja seda vigastada, tuleb tähelepanelikult jälgida kanalit. Kui olud sunnivad muutma (harilikult suurendama) laevadevahelist distantsi, tuleb sellest viivitamatult teatada JM-le. Laevade arvu karavanis määrab JM kapten vastavalt ilmaprognoosile ja jääoludele, regiooni omapärale, laevade tüübile ja seisukorrale, abiJM olemasolule jne. Kogunud kokku teda laevade kohta huvitava info asub juhtiva JM kapten karavani koostamisele
annaabi.ee 
