HCl laboratoorne saamine, lahustumine vees, omadused ja kasutusalad: Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv (500 mahuosa gaasilist HCl ühe mahuosa vee kohta toatemperatuuril), õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 4)Broom: Leidumine: Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes ,Surnumeres. saamine laboratoorselt: Broomi saadakse laboratoorselt naatriumbromiidi ja väävelhappe reageerimisel saadustest.
juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes.Nitritid- valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Mürgised, organismis võivad nad muutuda vähkitekitavateks ühenditeks.Ammoniaak NH3 on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. NH3 on värvuseta,terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem gaas
2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub lahusest kergesti.Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on väga terava lõhnaga,värvusetu,õhus suitsev,sööbivate omadustega vedelik. NaCl + AgNO = AgCl + NaNO Cl + Ag = AgCl Hõbekloriid-on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib suhteliselt kergesti ammoniaagi vesilahusega.Sulamistemperatuur on -114,8 (Puhas Hcl).Vesinikkloriidhape seguneb veega.Vesinikkloriidhappega saab lahustada benseeni.Hcl on ärritava toimega.Vesinikkloriidiga saab ka küttepindadelt katlakivi kõrvaldada ja metallipindasi puhastada.
o On tugev oksüdeerija, oksüdeerib mittemetalle ja orgaanilisi ühendeid HNO3 aluste ja nõrgema happe sooladega Füüsikalised omadused :Iseloomuliku terava lõhnaga; Suitsev; Värvitu või kollaka tooniga o Kontsentreeritud happe omadused vedelik; Keemistemp 86C; 63% konsentreeritud hape; 98% suitsev lämmastik hape Keemilised omadused o Vöövitav
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel.
Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Vesinikkloriid vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks 4. Broom Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees (0,065%), mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes (0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%)
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused
BaCl2 väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv KClO kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul
Keedusoola( NaCl) kasutatakse toiduainete tööstuses, tänavate soolamisel talvel, NaOH, Na, Cl2 tootmiseks. Samuti valmistatakse temast meditsiinis vajalikku füsioloogilist lahust. Liigne keedusoola tarbimine pole kasulik, sest see võib kiirendada südametegevust, tõsta vererõhku, soodustada südamerabanduse teket. Soolhape(HCl) saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette. On terava lõhnaga, värvuseta, õhus suitsev vedelik. Leidub ka maomahlas, kus võtab osa seedimisprotsessist. Kasutatakse ravimite valmistamisel, metallipinna puhastamisel enne jootetöid. Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall
kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. (Jõesaar, Muru 1982: 174) Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. kui oksalt langend leht, ma triivin igas tuules. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Tuul lõunast tõi udu ja sooja. (Alver 1989: 431) Pilve palakad pikse- õhus kingul. (Alver 1989: 360) Ränk äiksepilv kui suitsev kivimurd mu põue põrmuks kallas oma süle. (Jõesaar, Muru 1982: 167) Ta jõi mu kannule kui paha vaim, ta marru kihutas mu haiged meeled. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Siis, kas õnnistad või nead, jälle haljendama pead. (Alver 1989: 157) Kirjanduse loetelu: 1. Alver 1989= Betti Alveri teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Jõesaar, Muru 1982= Eesti luulet 2. 1982. Tallinn: Kirjastus “Eesti Raamat”
lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv l Jood Hallikasmust (I2) Meditsiinis, HI gaasiline, vees kristalne merevee keedusoola hästi lahustuv,
Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2 vähem aktiivsete korral 2Pb(nO3)2 = 2PbO + 4No2 + O2 Lämmastikushape ja nitridid HNO3 ja HNO2 le kõrgema oksüdatsiooniastmele vastab tugevam hape.
HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga)
H2 + Cl2 à 2 HCl Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 à 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus suitsev ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana, keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Vee kloorimiseks kulub 1 kuupmeetri kohta 1,5-2 g kloori. Tänapäeval on see
Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 _ 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks jm. Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Kasutusalad
kontsentreeritud lämmastikhappega: .NO2 on pruun ja dimeer värvitu.Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust. Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape .Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev, veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 èNO2 + O2 + 2H2O. Lämmastikhape on tähtis keemiatööstus tooraine, mida saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel, mille töötas välja W. Ostwald. Meetod, mis kosneb mitmest etapist, toodetakse lämmastikust ja vesiniku ammoniaagist:N2 + 3H2 çè2NH3
saamine: fluoriit, krüoliit Terava lõhnaga, õhust üle Vees lauhustudes saadakse kahe korra raskem, üks veisinikkloriidhape mis on aktiivsemaid keemilisi suitsev ja sööbiv hape, elemente, väga tugev kontsentreeritud Kloor Cl Kollakas Gaasiline oksüdeerija, vees väga hästi vesinikkloriid ja roheline aine lahustuv lämmastihappe segu vahekorras 3:1 nim.
kui sõidaks võõraid teid ja maid. Ons see minu oma rind? Käin ise võõraid teid ja maid. Millal kõrv mu üle vere Kõik ümber kirev, kuld ja küüt, erksalt kuulatusse vajuks? kui oleks rõõmud pihku püüt, Siis üks algav ootushere mu käsutada jalamaid. aimus tiineid tunde tajuks. Ju hõõgub päikses kõrvalest. Ärkaks jooks mu põlvekedras, Eest pudenenud piir ja perv: kustuks ööde suitsev tukk, lööb vastu laineid süameserv haljalt nagu uba kõdras ja lõokestesse kätetõst. ärkaks süda - kirev kukk!
sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks.
Inimeses on soolhape maohappe koostiseks. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. SOOLHAPE Soolhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl-. Soolhape on veest tihedam. Ta moodustab positiivse aseotroobi, mille keemistemperatuur on 110 kraadi ja mis sisaldab 20 % vesinikkloriidi. Suurema kontsentratsiooniga soolhappest lendub kergesti vesinikkloriidi, mis õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu, sellest nimi suitsev soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. 5 DDT on lühend ainete segule, milles põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan), keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina
võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor. VALGE FOSFOR on kõige tavalisem fosfori allotroop, mis tekib alati fosforiaurude kondenseerumisel. See on valge või kollaka värvusega vahataoline aine, millel on küüslaugu lõhn ja ta on õhus nõrgalt suitsev. Vees praktilsielt ei lahustu, hästi lahustub süsinikdisulfiidis (CS2) ja orgaanilistes lahustites( bensiin, alkohol) Pimedas valge fosfor helendub, mis on tingitud tema aeglasest oksüdatsioonist. Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril, seepärast säilitatakse ja lõigatakse teda vee all. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskesti paranevaid haavu ja organismi mürgitust. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks.
vee juuresolek (lahustab kaitsekihi). Täiesti püsivad on Br toimele on Pt ja Ta. Reageerimisel orgaaniliste ainetega on iseloomulik broomi liitumine kordsete sidemetega, aga ka vesiniku asendamine ühendites (tavaliselt katalüsaatori manulusel või valgus kaastoimel). ÜHENDID Bromiidid Vesinikbromiid HBr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt: · Br aurude ja H reaktsioonil 500- 550 ° C juures (katalüsaator- platineeritud asbest) · kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil 4 · reaktsioonil Br + SO või Br + S vee juuresolekul · laboris- punase fosfori reageerimisel broomi ja veega (toatemperatuuril) 2P + 3Br + 6H O 2H PO + 6HBr
lihtaniooni Cl. Soolhape on veest tihedam. Ta moodustab positiivse aseotroobi, mille keemistemperatuur on 110 kraadi ja mis sisaldab 20 % vesinikkloriidi. Suurema kontsentratsiooniga soolhappest lendub kergesti vesinikkloriidi, mis 6 õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu, sellest nimi suitsev soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. Soolhappe saamine: Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Seos elusorganismiga Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ning tingimata vajalik eluprotsessides
38. Betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga nimetatakse karboniseerumiseks. Betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega (CO2, H2O). Betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore. Betooni leelistamine. Cl ioonide väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 39. Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.: HNO3 (konts. 65% ) on suitsev, pruunikas, happe peal on pruun gaas. Reaktsioonides on N aatomid alati oksüdeerijateks. Seetõttu on HNO3 tugevalt oksüdeeruv aine ja reageerib suhteliselt kiiresti. H2SO4 (konts. 98%) puhas kange hape on värvitu, tehniline võib olla pruunikas, sest sisaldab sageli süsinikku. Redoksreakts. on lahjendatud happe korral oks. H+, st. eraldub H2, konts. happe korral on oksüd. S aatomid eralduvad peamiselt SO2, harva ka H2S. Seob aktiivselt vett,
Jumalad. Ülim loojajumalate paar Ometecuhtli ehk Tonacatecuhtliu (Meie olemasolu jumal) - kõikide jumalate ja olendite looja, asukoht 13.taevas; muutunud nn. puhkavaks jumalaks ehk deus otiosus´eks, kelle poole pöörduti suurima häda korral. Kolm peajumalat: asteekide hõimujumal, sõjajumal ja päikesejumal Huitzilopochtli; hariduse kaitsja, kultuuriheeros, preestrseisuse kaitsja ja tuulejumal Quetzalcoatl ja viimase vaenlane ja antipood, tüli ja nõiakunsti jumal Tezcatlipoca (Suitsev peegel). Lisaks oli suur hulk viljakuse, viljasaagi ja vihmajumalusi. Neist tähtsaim oli vihmajumal Tlaloc, keda austati Mesetal juba olmeekide ajal. Tema naine oli veekogude jumalanna Chalchihuitlicue, Tlaloci õde viljasaagi jumalanna Chicomecoatl. Lillede jumalanna ja käsitöö kaitsjanna oli Xochiquetzal, maisijumal Centeotl, agaavi ja alkoholi jumal Mayahuel, inimohvritoomise jumal Xipe Totec, tulejumal Huehueteotl. Allilma Mictlani valitses surmajumal Mictlantecuhtli.
· Tekib NO oksüdeerimisel õhuhapnikuga: 2NO + O2 2NO2 · Laboris vase reageerimisel lämmaslikhappega Cu + HNO3 CuNO3 + H2 Dilämmastikoksiid N2O · Neutraalne oksiid · Nõrga meeldiva lõhnaga · Väiksemate koguste sissehingamisel tekitab elevust (naerugaas) · Suuremates kogustes võib tekitada narkoosi Lämmastikhape HNO3 · Tugev hape · Tugev oksüdeerija · Värvuseta · Terava lõhnaga · "suitsev" vedelik · Metallidega reageerides vesinikku ei eraldu · Suujendamisel või valguse toimel ta laguneb, seejuures eralduv NO2 lahustub happes andes sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2
Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi. Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-. Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse. Udu teke silindri
34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. Kuubiline vorm, fosfori kõige tavalisem allotroop. Fosforiaurude kondenseerumisel mood alati valge fosfor, puhtal kujul värvusetu, suure murdumisnäitajaga, kritallaine, praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp. Vees praktiliselt lahustumatu, lahustub hästi süsinikdisulfiidis. Keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünaamiliselt kõige ebastabiilsem. Inertses keskkonnas kuumutamisel muundub punaseks fosforiks (P4)n, mis on vähem reaktiivne. Tekib fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Praktikas
pruun ja kivisö e tuhast jm. (leidub neis väga väike s e s konts. s) . Avastas ja eralda s minera al argürodiidist Cle m e n s Winkler 1886 . Esine b 5 Ge allotroopi (neist üks am orfne ) . Hõb e d a n e või mustjash õ b e d a n e metalliläikeline lihtaine (pool m etall), pooljuht. Ge Cl 4 värvitu ved elik, ei lahustu ve e s , kuid lahustub orgaanil. Lahustites ; GeF 4 värvitu, õhus suitsev gaa s, ved ela s HFs . GeBr 4 värvitu, niiske s õhus suitsev ved elik, lahustub org. Lahustites ; GeI 4 oranzpunan e kristallil. aine; reduts e e r u b vesinikuga (tº) GeI 2 . Ge O 2 lahustub ka suhtel. nõrkad e s orgaanil.hap et e s (äädik , piim ja viinhap e ), kuid lahustub halvasti konts. HNO 3 s ja H 2 SO 4 s. Metals e Ge saa min e ja kasuta min e : saad ak s e pea m . kõrvalproduktina värvil
On kuni 95,6%-ne. Veega moodustab erisuguse koostisega hüdraate (H2SO4*H2O). Redoksreaktsioonides reageerib lahjendatud v. ainult pingereas vesinikust eespool olevate metallidega; oksüdeerija on H+, eraldub H2. Konts.-tud v. võib reageerida kõikide metallidega, kuid paljudel juhtudel reakts. lakkab. Konts.-tud v. ja metalli reageerimisel tekivad väävliühendid (SO2, S, H2S).Võtab ära org. ainetelt vee koostiselemendid. Lämmastikhape: tugev ühealuseline hape, suitsev värvuseta vedelik. Kontsentr.-tud on 65 %-ne. Väga tugev oksüdeerija, reageerides redutseerub läm.oksiidideks, vabaks lämmastikuks või ammoniaagiks. Vähesed metallid ei reageeri l.-ga; mittemet. Oksüdeerivad tema toimel vastavateks hapeteks. Paljud org. ained võivad l.-ga kokkupuutes süttida. Redoksreaktsioonid: Ca2++H2SO42-àCa2+SO42-+H20h 3Ni0+8HNO3=3Ni2+(NO3)2-+2NO3+6H2O Ca0-
1992 Sting abiellus uuesti, valituks Trudy Styler. Aasta hiljem ilmutas tugeva albumi "Ten Summoner's Tales", kus leida klassikud "If I Ever Lose My Faith in You" ja "Fields Of Gold". Mahuka tuuri vahepeal lõi ta kampa Bryan Adamsi ja Rod Stewartiga, et teha kõva filmilaul "All For You". Mõistagi "Kolme musketäri" tarvis. Tema lalule on leida ka sellistes kassatükkides nagu "Surmarelv 3", "Purustaja", "Lahkudes Las Vegasest", "Sabrina", "Thomas Crowni afäär", "Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne". Sting on üles astunud ka näitlejana. Teda võimalik näha väga cool'ides filmides. Näiteks Franc Roddami "Quadrophenia", näiteks David Lynchi "Dune" ja näiteks Guy Ritchie kinohitis "Lock, Stock And Two Smoking Barrels". 1996 andis ta välja viienda kauakestva "Mercury Falling", mille tuntuimaks hitiks oli meil "Let Your Soul Be Your Pilot". 1999 andis mees välja järgmise pika plaadi "Brand New Day", millelt on tulnud kaks tasemega hitti - nimilugu ja "Desert Rose".
Seda kasutati rakenduskeemia õpikuna 1,5 sajandit. Kirjeldas esimest korda metall vismutit. Uuris kivistisi, geoloogia valdkonda. Arvas, et geoloogilised kivistised on seotud vee ja tuule toimega. Libavius (natukene hilisemast perioodist kui agricolga) arst ja alkeemik, tegutses laialdaselt ka hariduse ja koolide valdkonnast. Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on oluline, kuna peetakse esimeseks keemia õpikuks. Kirjeldas pikalt ka mitmete ainete saamist. Eriti tuntud on SnCl4 libaviuse suitsev vedelik. Tema pidas väga oluliseks analüüsimeetodite kasutamist. Rakendas sellist meetodit, et sadestada aine lahusest välja ja vaadelda kristalle sellest järeldada, mis ainega on tegemist. Rober Boyle (1627-1691) : Tähelepanuväärne isik. Keemias jäi tema tegutsemine rohkem spekulatiivseks. Temast alates läksid keemia ja meditsiin üksteisest lahku. Boyle'i seadus: Ta oli üks esimene, kes hakkas koguma gaasi. Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda.
nahaparkimisel väikeste verejooksude tõkestamiseks Lihtsulfaati kasutatakse veepuhastuses (joogivesi) paberitööstuses Alumiiniumhalogeniididest kasutatakse peam. kloriidi, mis tegelikult koosneb dimeersetest molekulidest Al 2Cl6 Saadakse metalse Al (laastudena) otsesel kloorimisel, väga hügroskoopne, sööbiv tahke värvitu (praktikas kollakas) aine, õhus suitsev Kasutatakse katalüsaatorina paljudes orgaanil. reaktsioonides 3.3.1.4. Sulamid Peamine osa Al-st kasutatakse sulamitena Arvatav toodang u. 15 milj. t/a Al-sulamid on väikese tihedusega (kuni 3000 kg/m 3), korrosioonikindlad, vastupidavad koormusele, madalale ja kõrgele to-le, hästi töödeldavad, head soojus- ja elektrijuhid, peegeldavad hästi valgust. Väga mitmekesised omadused, mis saavutatakse erin. Mg, Cu, Zn, Si, Mn, Zr, Cr, Li, Cd ja Ce lisanditega
Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. Lämmastikhape oli tähtis reaktiiv alkeemikute jaoks ja seda valmistati salpeetrite reageerimisel väävelhappega. Lisaks kasutati tol ajal ohtralt lämmastikhapet ka kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. // 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks
piilarid üle parda, et jumalad suunaksid need asunduse poole, mis nad tema jaoks valisid.Puutüved, kaunistatud nikerdustega, leidsid lõpuks oma tee suure laheni edela Islandil, kus udu tõusis kuumadest kohtadest taeva poole.Ingolfur kutsus oma uut kodu ,,Suitsevals Laheks" või Reykjavikiks.1786.aastal sai linn, millel oli vaevalt 200 asunikku, linna õiguse.Kui tahes sobilik see Ingolfurile võis tunduda, on nimi ,,Suitsev Laht" nüüdseks tõest kaugel.Kui väljaarvata masinate heitgaasid, on Reykjavik suitsuvaba tsoon.Kõik majad 108,000 elanikuga linnas,koos eeslinnadega, kus elab veel omakorda 60,000 inimest, on köetud maasoojusenergiaga.Mitmetest paikadest linna ümber paistab modernse ja avara pealinna väviliste katuse kohal olev õhk alati värske ja puhas. Kaks tsirkulaarset tuuri külastajatele, näitamaks õhustikku ja ära tundmaks põhilisi huvikohti Islandi pealinnas, on
ebastabiilsem fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. Joonis. Puhtal kujul on ta suure murdumisnäitajaga, värvitu, praktikas aga valge või helekollase vahataolise massiga. Kuiv valge fosfor on alati roheka varjundiga, mis on tingitud helenduse tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents) , süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid.
fosfori allotroop. Valge fosfor on molekulvõrega aine, mille tetraeedri tippudes asuvad fosforiaatomid. (Joonise allikas: http://www.answers.com/topic/white-phosphrous-molecule-jpg ) Puhtal kujul on ta suure murdumisnäitajaga, värvitu, praktikas aga valge või helekollase vahataolise massiga. Kuiv valge fosfor on alati roheka varjundiga, mis on tingitud helenduse tõttu, mida on märgata eriti hästi pimedas. Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents), süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2 kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid.
komponent.(mullas, valkudes). OM: lihtainena N2 värvitu gaas, vees vähelahustuv, raskvedelduv, ei toeta hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop. Maakoores 13.kohal, inimorg 5
endaga kaasa tuua võib. Nad tegid kindlaks, et piki vulkaaninõlvu kulgevad voolusängid, mille kaudu on lähimas geoloogilises minevikus voolanud alla arvukad muda- ja kivilaviinid, paiskude orgu kiirusega 40-50 km/h. Teada on, et nevado del Ruiz purskas ka 1595.aastal, samuti 1845, mil mudalaviin sööstis mööda Lagunilla jõge ning surmas 1000 inimest. Uus linna Armero ehitati Vanale mudakihile. Kohalikud indiaanlased nimetasid mäge Cumandayks, mis tähendab tõlekes “suitsev nina“. Laia ja lameda koonusega 5389 m kõrgune Nevado del Ruiz on Columbia kõrgemaid mägesid. Pärast vulkaani aktiviseerumist 1984.aastal kulus kahjuks peaaegu terve aasta, enne kui jõuti koostada ohukaart. 12. novembril 1985 valminud kaardil olid näidatud mudalaviinidest enim ohustatud alad. Tegelikult oldi kaardi levitamisega elanike hulgas juba hiljaks jäädud, pealegi otsustasid kohalikud võimud teadlaste soovitusi ignoreerida ja loobuda kulukast evakuatsioonist. Alates 1984
a C, N, O, väärisgaasid. · Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) · Kloori kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides: plastmasside, solventide, pestitsiidide tootmiseks; pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses; vee desinfitseerimiseks; broomi tootmiseks lähtudes bromiidist: 2Br-(aq) + Cl2(g) Br2(l) + 2Cl- (aq) · Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik. · Kasutatakse orgaanilises sünteesis. · Orgaanilisi bromiide kasutatakse tulesummutitena ja pestitsiididena. · Hõbebromiidi kasutatakse fotograafias. · Joodi leidub soolvees jodiidioonina ja lisandina Tsiili salpeetris NaNO3. · Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonnist taimedest saab 1 kg joodi. · Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: 2I- (aq) + Cl2(g) I2(aq) + 2Cl- (aq)
N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) on neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, sissehingamisel põhjustab elevust ja suuremate koguste puhul narkoosi. Lämmastikhape ja nitraadid. 1) Valem, füüsikalised omadused, ,,kuningvesi", kasutusalad. 2) Nitraatide mõiste ja näiteid kasutamisest. 1) HNO3 on värvitu, terava lõhnaga vedelik. Kuna happeaurud moodustavad õhuniiskusega happepiiskadest udu, on see nö ,,suitsev" vedelik. Valguse ja soojuse toimel muutub HNO3 kollakaks. Kuningvesi koosneb vesinikkloriidist ja lämmastikhappest ning on ainus aine, mis reageerib plaatina ja kullaga. HNO3'e kasutatakse väga palju keemiatööstuses. 2) Nitraatideks nimetatakse lämmastikhappe soolasid. Kõik nitraadid on hästi lahustuvad, iseloomulik on ka lagunemine kuumuse käes. Kasutatakse väetistes, lõhkeainetes, hõbetamiseks ning ka meditsiinis. Lämmastik looduses
Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. 5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu.
Näiteks 60ºC vesilahuses kasvab alumiiniumi korrosiooni kiirus hüppeliselt, kui lahuse pH langeb alla 4. Kõrgemate pH tasemete korral on korrosiooni kiiruse tõus ühtlane, kuid jääb märgatavalt madalamaks kui tugevalt happelises keskkonnas. Alumiiniumi korrosioon on väga kiire ka 20%-lises lämmastikhappes, samas kui 80-100%-lises lämmastikhappes (suitsev lämmastikhape) on alumiiniumi korrosioon küllaltki aeglane. Keemistemperatuuril hävib alumiinium täielikult puhastes alkoholides. Kui alumiinium asub tööstuslikus või saastatud atmosfääris hävib see suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks tekitatakse alumiiniumile elektrolüüsi käigus 20-30m Al2O3 kiht, mis on väga vastupidav kui keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. b
Rooste eraldamisega- leekpuhastus; liivapritsi või veejoaga; mehhaaniliselt; töötlemine hapetega. 37) Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri.(joonis) HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävnieb Al 20% HNO 3 ja kõige vastupidavam on Al 90- 100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape.(joonis) Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsistakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse
Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omad. on väga head. Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri. HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävineb Al 20% HNO3-s ja kõige vastupidavam on Al 90-100% lises NHO3-s või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape. Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 µm paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale- 25 µm. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsistakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse
Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korrosioonile on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head. Al reageerib alkoholidega. Praktiliselt puhastes alkoholides keemistemperatuuril hävineb Al peaaegu täielikult. Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri. HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävineb Al 20% HNO3 ja kõige vastupidavam on Al 90-100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape. Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a) värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse
heaga alla. Meil on kered täis, me ei viitsi sind tapma hakata.» Meestel näis tõepoolest vähe himu olevat Gabrieli kallale kippuda. Üksainuke oli tõesti vihane. Sakslane ei suutnud kurja matsu unustada, mis ta Gabrieli käest saanud. Ta oli poolküljel! tõusnud ja sihtis nüüd püstoliga Gabrieli peale. Agnes üksi oli seda tähele pannud. Kaks pauku raksusid korraga. Sakslane keerles kaks korda enese ümber ja jäi siis liikumatult kummuli lamama. Ta oli surnud. Agnese käest kukkus suitsev püstol maha. Neiu kähvatas näost, tuikus ja oleks maha kukkunud, poleks mitte Gabriel kõhe kätt ta ümber pannud. «Agnes!» kisendas Gabriel meeletult. «Jumalaga, Gabriel!» sosistas Agnes, kuna hale naeratus ta kahvatu näo üle libises. Siis kadus ta teadvus. Gabriel pani elutu keha õrnalt maha ja langes hädaohtu unustades tema kõrvale põlvili. Agnese pahema õla köhalt sirises veri läbi riide. Saksa kuul, mis Gabrieli pidi tabama, oli eksiteel sealt sisse tunginud
annaabi.ee 
