Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse
...............................7 Kasutatud kirjandus: .......................................................................................................................................................................... 8 2 Süüfilis ka luues Syphilis, lues(ld.k) Syphilis (ingl.k) Seletus Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. XX saj.-ni polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi. Loote nakatumisel võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Levik Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus. Süüfilis tuli Euroopasse üheaegselt
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik.
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat
1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 Mis on seksuaalsel teel levivad haigused?.........................................................................................4 Seksuaalsel teel levivaid haigusi saab rühmitada:...............................................................................4 Süüfilis:..........................................................................................................................................4 Klamüüdia:.....................................................................................................................................5 Kondüloomid:................................................................................................................................6 Kokkuvõte:.....................................................
Süüfilis on Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilise päritolu on teadmata, kuid pakutakse kahte varianti. Üks on kolumbuse-eelne hüpotees , mis tähendab siis seda, et süüfilis oli euroopas koguaeg olemas, aga seda ei oldud avastatud. Teine on kolumbuse hüpotees, mis kujutab endast seda, et süüfilis jõudis euroopasse ameerikast kolumbuse reisidega. Esimene kirja pandud süüfilise puhang pärineb 1494-1945st aastast Prantsuse invasiooni ajal itaaliast. Kuna haigust levitasid prantsuse väed, siis alguses kutsuti seda haigust ,,prantsuse haiguseks". Alles 1530 pakkus itaalia arst ja luuletaja Girolamo Fracastoro välja nime süüfilis. Ajalooliselt tuntakse seda haigust ka ,,great pox" nime all, mis siis oleks tõlkes nagu suured/võimsad rõuged.
kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi
SÜÜFILIS Koostas: Kelli Kadak 11K klass Juhendaja: Mirjam Prints Mis on süüfilis? Süüfilis on üle maailma Click to edit Master text styles levinud ohtlik Second level Third level nakkushaigus, mis Fourth level tavaliselt levib sugulisel Fifth level teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Pilt Raseduse ajal petava süüfilise tagajärjest sündinud lapsele. Süüfilisest lähemalt Süüfilise tekitajaks on bakter Treponema pallidum. Esimene süüfilis tuli Euroopasse koos Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades. 20. sajandini polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi leitud. Eestisse jõudis süüfilis 1990ndatel. Süüfilis jaguneb 3 staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Süüfilisse haigestujad
Süüfilis Helis Solman ja Triinu Kopelmäe Selgitus. Mis see on? Süüfilis on üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Ajalugu Süüfilis tuli Euroopasse Christoph Columbusega. Kuni 20.sajandini sellele ravi puudus. Eestis tekkis haigestumise tõus 1990-datel. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt mehed ja naised ja kõige enam intiimtöötajad. Tekkepõhjused ja Kuidas nakkab? Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese kontakti teel. Mikroob tungib organismi suguelundite või suupiirkonnast.
Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga.
põhjustavad surma. Esinemine sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused
Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik. Gonorröa võib põhjustada ka raske kuluga väikevaagna põletikku. Gonorrääa analüüs võetakse naistel vaitpulgaga tupest või emakakaelalt, meestel kas uriinist või vatipulgaga kusitist. Vatipulgaga saab proovi võtta vajadusel ka kurgust või 1 pärakust. Gonorröad on võimalik ravida. Kui gonorröad õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel. Mycoplasma genitalium’i nimeline mikroob põhjustab suguteede põletikku, mis sarnaneb klamüdioosiga. Mükoplasma nagu iga teine suguhaigus võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, st haiguse kandjal pole haigusest aimugi. Mükoplasma võib põhjustada naistel rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu
esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Enam levinud suguhaigused Süüfilis
levivate haiguste suhtes. Klamüdioos Klamüdioos on kõige sagedamini esinev sugulisel teel leviv haigus, olles sagedasim viljatuse põhjustaja nii naistel kui meestel. Tekitajaks on rakusisene bakter Chlamydia trachomatis. Põhilisteks sümptomiteks naistel on valulikkus urineerimisel ja rohkenenud klaasja vooluse teke. Meestel on sümptomiteks kipitus-kihelustunne ureetras ja valulikkus urineerimisel. Väga sageli kulgeb haigus ilma sümptomiteta. Selline "vaikiv" nakkus võib põhjustada kroonilist suguteede põletikku, mis võib naistel ummistada munajuhad, mille tulemusena võib välja areneda viljatus. Samuti võib suureneda emakavälise raseduse risk. Kroonilise, väljaravimata nakkuse tüsistusteks meestel on eesnäärme- ja munandipõletik, mis omakorda võib põhjustada viljatust. Klamüdioosi ravi vajavad kõik partnerid üheaegselt. Gonorröa e. Tripper Gonorröa tekitajaks on rakusisene bakter nimega Neisseria gonorrhoeae.
kasvajad, mis põhjustavad surma. ESINEMINE Sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS KAEBUSED 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. TÜSISTUSED Hilisjärgus tekivad närvisüsteemi ja elundkondade ravimatud kahjustused. Need võivad
inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. 3 Eesti levinumad nakkushaigused Viimasel kümnendil on püsinud nakkushaiguste nakatumistabeli tipus ikka gripp, tuberkuloos, gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Haigestumine 100000 elaniku kohta: 4 Gonorröa ehk tripper Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel,
Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik
......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel
vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria)
Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem
[8] Kuna Nipah viiruse jaoks pole vaktsiini, siis selle ennetamiseks oleks vajalik rutiinne puhastamine ja desinfitseerimine seafarmides.[8] Loomade haigestumist aitaks ära hoida ka see, et kui teatakse, et keegi on nakatunud, siis ta kohe eemaldada teistest loomadest.[6] 8 SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma
Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Sümptomid Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid nädalaid peale sümptomite kadumist.Imikutel, raukadel ja raske immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonellaenteriit väga raskelt kulgeda ja isegi surmaga lõppeda. Diagnoosimine Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid väljaheitest. Kasutatakse ka salmonella vastaste antikehade määramist verest. Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka toidujääkidest ning oksemassidest. Ravivõimalused
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. AIDS-i olemasolu selgus 1
Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad
Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega.
nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes. Rakud hävivad ja suureneb veresoonte seina läbilaskvus. Tekivad tursed,
erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast
immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti
suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad
Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada. Mittepatogeenseid treponeeme leidub suuõõnes, soolestikus jm. Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest
Kui tüügas paikneb küüneplaadi kõrval, võib see kasvada ka küüneplaadi alla ja selle tagajärjel tekib küüneplaadi osaline hävinemine. Viiruslikud papilloomid võivad tekkida ka silma konjuktiividele, nina limaskestadele ja mujale kehal. (vita.ee 23.02.09) 20 Soolatüükad võivad levida ühelt inimeselt teisele- kui nahal olevaid tüükaid puudutab teine inimene, võib nakkus üle kanduda. Tüükad võivad tekkida ka siis, kui kasutada käterätikuid või muid esemeid, mida on kasutanud inimene, kellel on tüükad. (soolatuukad.eu 22.02.09) Suguelundite tüükad on väga nakkavad ja võivad teist inimest nakatada oraalse, vaginaalse või anaalse suguühte käigus. Kui teie partneril on suguelundite piirkonnas tüükad, on väga oluline kasutada kondoomi. Naistel võivad tüükad kasvada emakakaelal (tupe sees) ja naine ei pruugi nende olemasolust teadlik olla
staadiumis. Nii nagu enamikus maailma riikides näitab ka rinnavähki haigestumine Eestis paraku kasvutendentsi. Eesti Vähiregistri andmetel on Eestis viimaste kümnendite jooksul rinnavähi esinemissagedus ligikaudu 30% võrra tõusnud. Antud uurimustöö teema valimisel lähtusin mainitud andmetest ning pidin tõdema, et rinnavähk on suureks probleemiks nii Eesti kui ka terve maailma mastaabis. Peamiseks põhjuseks, miks vähk avastatakse alles kaugelearenenud staadiumis on see, et naised ei ole kursis ohtudega, mida rinnavähk neile kujutab. Teema ei ole küll uudne, ent kuna rinnavähi esinemise sagedus aina tõuseb, võib järeldada, et inimesed ei ole end selle teemaga kurssi viinud. Siit tulenevalt on minu uurimustöö eesmärgiks anda põhjalikku teavet rinnavähi ennetamise, avastamise ning ravi kohta. Uurimustöös otsin vastust kolmele suurele küsimusele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida
Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon. Patogenees. Diagnostika. 5 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Peritoniit on kõhukelme põletik. Peritoniit on enamikul juhtudest raskelt kulgev haigus ning ravita tihti lõpeb surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L). SBP tekkeks vajalik astsiit. Bakterid satuvad kõhuõõnde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
