Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
"Sügisball" Mati Unt 1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse,
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et
ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga
Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“.
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub.
Sügisball Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39) Augusti soov mitte lapsi saada (lk46)
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene.
Raamat jutustab Laari, Enriku, Anti, Mikku, Riko, Siimu, Joosu, Peepu, Volemri ja Antsu tegemistest. Räägitakse põhiliselt sellest, kuidas inimesed hakkama saavad nendel rasketel aegade, kui külast käivad läbi erinevate maade sõdurid ( poolakad, rootslased, venelased ). Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud. Kord tulnud külla uus kirikuõpetaja, kellel oli väga ilus lauluhääl, usust ta eriti ei teadnud, natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda. Mehed tast lugu ei pidanud, kuid naised olid väga temasse kiindunud (kauni hääle pärast). Nii ta siis võrgutaski naisi, meelitas mõned voodissegi, mille peale mehed ja isad väga kurjaks said. Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses.
Sügisball Raamatu kokkuvõte Sügisball jutustab kuue inimese elust samas linnaosas, kuid need inimesed omavahel ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale
Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja
* Täna on sinu päev, aga minu sõda. Sinu mets ja veebruarihommik. Sinu päev, aga minu päev ka. Kui mina suren, on minu maailmal lõpp, aga sinu maailm kestab edasi. Sina külastad mind maailmas, tahtsid oma mõtetes tappa, röövida ja reostada, aga jätsid mind siiski üksi. 4) Mati Unt ,,Sügisball" · Põhitegelased: Eero Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas. August Kask ta elas Eeroga samas majas, kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega.
Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama jääda, sest pole ülemist korterit, kus toimuks hilisõhtune pidu või alumist korterit, kus keegi otsutab õhtul remonti tegema hakata. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. ,,August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid." Minu arvates on selline teguviis labane. Inimesed, keda jälgitakse salaja kuskilt kaugelt, ei saa tunda end turvaliselt isegi mitte oma kodus, sest iial ei või ju teada, mida jälgija tegelikult tahab. Antud olukorra tegi August Kask küll oma uuringuid, kuid teised võivad arvata, et jälgijal on mingid
Postmodernistlik romaan. Tegevus toimub tolleaegses uudses elamurajoonis Mustamäel, mis on autori arvates elamiseks ebaloomulik keskkond. Sest inimesed on küll tihedalt kokku surutud, kuid üksteisele võõrad ning puudub kontakt loodusega. Läbiv teema on selles romaanis üksildus. Teoses on mitu paralleelselt kulgevat inimsaatust, mis hiljem põimuvad ja üks teist mõjutavad. Tegelasteks on üksikema Laura, kelle suurim kirg on teler; pervert August Kask; luuletaja Eero; arhitekt Maurer, kes on üks Mustamäe projekteerija; sveitser Theo, restorani uksehoidja, kes oli moraalitu, omakasupüüdlik, pani kirja paljude naistega on olnud voodis, tahab igast olukorrast kasu lõigata ja äri teha. See romaan näitab, kuidas inimesed elavad igaüks omas maailmas ega mõista sageli üksteist. Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode Tema tuntuim teos on romaan ,,Piiririik" (1993). Teos oli omal ajal väga uuenduslik eesti kirjanduses. Teos on postmodernistlik, tegevus toimub Pariisis
sümbol, kes tahaks uuendusi ja muutusi ühiskonnas. Võimukandjate komisjon otsustab ta ikkagi tappa, et elu saaks samas rütmis jätkuda. See sümboliseerib, kuidas käituti nõukogude võimu ajal teisitimõtlejatega. Romaan ,,Sügisball" (1979) kujutab tol ajal uuenduslikku magalarajooni Mustamäed. Kujutab erinevaid inimesi, kes seal elavad (sh telerisõltlasest üksikema Laura, pervert August Kask, arhitekt Maurer, ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali
Pärast raamatu väljaandmist ta muutus ülbeks, üleolevaks ja ennasttäis olevaks(,,Naa, ma arvasin ju kohe, et annan neile kogu aastaks lehetäidet!"). Matilde ja Ludvig vahetasid koha, enne käsutas Matilde Ludvigit, pärast vastupidi (,,Matilde, too mulle klaas konjakit!"). Kui Piibeleht oleks peaaegu, et kogu Ludvigi varanduse endale saanud, siis tunnistas Ludvig vana Vestmanile, et Piibeleht pole ärimees ja Ludvig pole luuletaja. Ta tegi seda, sest ta kartis, et võib oma rikkuse kaotada ning see näitab et ta on ahne. Tal oli idee, et Piibeleht kirjutaks talle raamatu tema eest, mis näitab, et valetamisega tal pole probleemi. Kui tutvustati Piibelehte, siis ta väitis koheselt, et Piibeleht on ärimees. Ta isegi pettis oma äia, et tema saladusi hoitaks. Ludvig ei ole just aus mees, pigem vastupidi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Laura Vestman riietub lihtsalt, kleit seljas ja asi korras. Ta on Matilde noorem õde
Lahkub. Pikk paus. Laura ja Roland panevad kiirelt ja vaikselt selga üleriided ja asutavad. Avavad välisukse. Osvald märkab neid alles nüüd. 6. stseen Kõik algab otsast peale. Osvald näeb neid nagu esimest korda. Kutsub neid sisse. Tahab kohvi teha. Roland ja Laura ütlevad uuesti oma nimed. Osvald katkestab igat lauset, mida noorpaar alustada tahab. Teeb neile magamisasemed valmis. Roland ja Laura tõusevad ning peatuvad tagatoa uksel. Soovivad üksteisele head ööd. Laura ja Roland lähevad tagatuppa ja sulgevad ukse. Osvald käib energiliselt mööda tuba, sätib siit-sealt korda, ümiseb laulda. Istub laua taha. Aknast hakkab paistma kuldset valgust. Siseneb pitsamees, miski temas meenutab kala, on ta märg või midagi taolist. Vaatavad Osvaldiga tõtt. Mees hakkab hingeldama lõpustes lõppes vist õhk. Tõuseb, vaatab keskendunult pirni laes, see heidab aina heledamat valgust, kuni põleb läbi. Mees lahkub. Osvald lehvitab vaevumärgatavalt.
Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus. Teiste tegelastega sai suhteliselt hästi läbi. Suhtus teistesse hästi. Välimuselt oli väga kena. Ta isa oli rikas sai endala kalleid riideid. Vaimselt oli täiseti normaalne. Armastas luulet. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
K. Ristikivi 1) Kus ja millal? Saksamaal ning Itaalias 13. sajandil 2) Peategelane Konradin on rahva seas armastatud teismeline hertsog. Ilmselt on üks põhjustest tema õilsus: ta on nimelt kindlaks eesmärgiks võtnud Sitsiilia vallutada. 3) Probleemid Tuleb osata õigel ajal lõpetada (Konradin ei teadnud, millal sõjakäik lõpetada, kui järsku oli juba liiga hilja) ja sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub
K. Ristikivi 1) Kus ja millal? Saksamaal ning Itaalias 13. sajandil 2) Peategelane Konradin on rahva seas armastatud teismeline hertsog. Ilmselt on üks põhjustest tema õilsus: ta on nimelt kindlaks eesmärgiks võtnud Sitsiilia vallutada. 3) Probleemid Tuleb osata õigel ajal lõpetada (Konradin ei teadnud, millal sõjakäik lõpetada, kui järsku oli juba liiga hilja) ja sellest tulenev kangekaelsus. Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha. Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks. 4) Tsitaadid o "Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid." o "Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!" 5) Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis
Peaaegu ei suhelnudki omavahel. L märkas, et täiesti üksi. Ainult õega sai telefoni teel suhelda. L sai koera ning üllatuseks polnudG isegi vastu sellele. G tujud vaheldusid. G puhkus oli L õudus. Sel päeval kui G tõukas Lotte vastu lauda otsustas L minema minna. Tülitsesid. L läks Riisiperre, kus elas tema ema ja õde Ingela. Ema arvates oli G hea mees, sest käitus alati korralikult kui nad seal käisid. Ning ema arvas, et G käitumise põhjuseks on L vingumine. L ei teadnud, kuidas ema suhtub sellesse et ta lastega sinna läheb ning ka veel koer kaasas on. Ema ei sallinud loomi. MUSTLANE- Ema ütles, et L on nagu mustlane kes koos lastega ringi rändab. E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga
sellele. Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska? Millest leiti lohutust? – Eks see valmistas tuska sellepärast, et vanasti oli taludes kombeks koht meessoost pärijale jätta. Andresel ja Krõõdal aga sündis kolm tütart, enne kui lõpuks sündis poeg. Ju Andres kartis, et peale tema surma pole tal kellelegi jätta seda raske tööga kordaseatud kohta. Tütred lähevad ju oma meeste juurde elama ja pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. – Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus
muutunud. Teine peatükk Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna. Julius avas raamatu (päeviku taoline raamat) ning lootis, et suudab sinna üle pika aja sissekande teha. Lapse kaotus oli talle nii raskelt mõjunud, et ta kriipsugi ei kirjutanud. Koos pere, Genaadi ja Mariega käidi teatris. Seal kohtuti Marie vennaga (mässumeelne ja naisteröövel). Julius oli etenduses pettunud. Õhtul mainis Julius laste saamist ning kartis, et tegi sellega Emiliele haiget. Tegelikult oli Emiliel sellise jutu üle hea meel. Kolmas peatükk Juliusel oli koolis ühe klassiga probleeme ning see jäi teda terveks päevaks painama. Õhtul sai ta aga meeldiva üllatuse osaliseks kui Sagrits külla tuli. Julius ei tundnud teda esialgu äragi. Sagritsast oli saanud raamatupidaja. Sagrits lausus: "Aga mis teha-me võime küll ütelda, et meie teeme ja
aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema
Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
