A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus
suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama, kaudu ning avaldub töö, tegema seda, mida ta on loomingu ja probleemide kavatsenud teha, ning lahendamise läbi vajadusel ka oma tegevust Aktiivsus on subjektsuse korrigeerima fundamentaalne omadus ehk aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda
suhtlemisel. Poliitilisele subjektsusele on tunnuslik püsiv ratsionaalne tegevus, mis on suunatud oma taotluse rahuldamisele. Poliitiline subjektsus eeldab nii välist kui ka seesmist suvenäärsust. Poliitika reaalseks subjektiks on vaid see, kes jätab poliitilisse ellu oma jälje, on suuteline kujundama poliitilisi suhteid ning määratlema nende sisu. 9.Poliitikasubjektide liigitamise alused? 1)subjektsuse tasandid 2)subjektsuse institutsionaalsus 3)subjekti legaalsus ja legitiimsus 4)subjekti tegevuse sisu ja suunitlus 10.Subjektsuse tasandid? a)Globaalne (maailma) tasand (nt. ÜRO, inimkond) b)Rahvusvaheline tasand (globaalse ja rahvuslik-riikliku vahel. Nt. NATO, EL jne) c)Rahvuslik-riiklik tasand (Nt. Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Kaitseliit jne) d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11
osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Probleemid, mis on ühiskonda integreerumisel eluviisi, osalemist ja toimetulekut tagavates ühiskonna tegevussüsteemides ja kollektiivides Pedagoogiline tegevus, mille eesmärgiks on edendada inimese funktsioneerimist ühiskonna täisväärtusliku liikmena ning takistada ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust. Põhiteemad: Inimese subjektsuse kujunemine ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Toimetulek ja selle tugevdamine elukaarel, laste ja noorte sotsiaalse invaliidistumise psühhosotsiaalsetest komponentidest ning nende aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine.
ühiskonna poliitiline organisatsioon (riik, partei, üksikisikud), poliitilised suhted, õigus-ja moraalinormid ning poliitiline teadvus. Ühiskonna poliitiline elu: Poliitiline elu seostub poliitilise süsteemiga, mis võib mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist. Poliitiline elu hõlmab kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. Poliitika subjekt-poliitika tegija. Poliitika subjektide liigitamise alused: · subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2
pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu
grupiteadvuse teke ja autonoomsuse kadu. Psühholoogiline hulk vähendab drastiliselt grupi liikmete adekvaatsust keskkonna, olukorra ja iseenda suhtes, väheneb ratsionaalse mõtlemise võime. Nii suudab ka kõige kõrgema IQ-ga isikute grupp psühholoogilise hulga tingimustes rakendada intellektuaalset võimekust, mis on iseloomulik algklasside ! õpilastele. Niisuguse grupi otsuseid juhivad teadvuse asemel instinktid ja kirg. Kaasav juhtimine on võimalik vaid siis, kui juhitavate subjektsuse määr ületab vajalikku kriitilist piiri. Ennast juhtivate subjektide kaasamise korral otsuste tegemisse on võimalik saavutada resonantsi efekti, mis võib kaasa tuua !! kvalitatiivse hüppe otsuste kvaliteedis. ! ! ! ! Joonis 3. Tahke keha liigutamiseks vajaliku jõuimpulsi rakendamine. Juhtimise käsitlemisel ei saa mööda minna impulsi mõistest. Selleks, et tahket keha panna alusel liikuma, peame talle avaldama jõudu, mis ületab maa külgetõmbejõudu ja hõõrdetegurit
dokumendis. Riigikogu otsus näeb ette, et igal teisel aastal toimub riikliku tähtsusega küsimuste arutelu, kus EKAK-i rakendumise kohta esitab Vabariigi Valitsus ülevaate. EKAKi esimese tegevuskava kinnitas vabariigi valitsus 2004. Aasta augustis. ,,Kodanikualgatuse toetamise aregukava" kehtis aastatel 2007-2010 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontsptsiooni põhimõtted ja eesmärgid viiakse 2011-2014 ellu ,,Kodanikuühiskonna aregukava" järgi. KOKKUVÕTE Kodaniku subjektsuse tagamise üks kesksemaid viise on kodanikeühiskond. Kodanikeühiskond on ärielust ja riigist sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, et edendada oma väärtusi ning huve. Eesti keeles võidakse kasutada väljendeid kodanikuühiskond ja kodanikeühiskond kõvuti. Kodanikuühiskonna või kodanikeühiskonna eelistamine sõltub sellest, kas tahetakse rõhutada ühiskonna algena kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või ühiselu kollektiivsust.
· Last ei tohi ülestunnistuse juures kuidagi suunata · lapse sõnum peab olema spontaalne · Tuleb osata aimata, palju lapse öeldust on tõde 9. Missugust last võib lapsendada? · Last, kelle vanematelt on kohtu kaudu äravõetud õigused lapse kasvatamiseks Eakad 1. Millised on vanuripoliitika valdkonnad? · Võrdõiguslikus · Valikuvabadus · Sotsiaalne turvalisus · Eakatest lugupidamine · Enesemääramisõigus · Subjektsuse tunnustamine 2. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? · Eakate aktiivne osalus ühiskonnaelus · eakate probleemide lahendamine · eakate tervise hoidmine 3. Kirjelda hooldekodus olevate vanurite soove : · nende oma asjad · on võimalik privaatsusele · vanuri vajadustega arvestamine · võimalus tegeleda endale meeldivate tegevustega · 4. Mis soodustavad mäluhäireid? · Rasked nakkushaigused
Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et
maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast (“Maailm on muinasjutt”). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate “madalatest” tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse “etnosümbolistlik” luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses “etnofuturistlikuga”, mis muudab 6
Poliitiline inimene, poliitiline kultuur, avalik arvamus Poliitiline kultuur: inimrühma poolt jagatus väärtusete hoiakute ja teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogum Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik omandab poliitika alased teadmised, hoiakud, subjektsuse, osaluse ja valmiduse osaluseks. Poliitikas osalemine: Esindusdemokraatlik- osalemine valimistel, osavõtt valimiskampaaniast, mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult
Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21
Integratsiooniga seonduvad probleemid need asjad, mis takistavad meil eesmärgi täitmist. Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega ja nende leevendamisega. Sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida konkreetsete uurimisteemade alusel, mis keskenduksid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogika uurimisvaldkonnaks võib seega pidada inimese subjektsuse kujunemist ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Sotsiaalpedagoogilisest teooriast võib rääkida vähemalt kolmes põhitähenduses: Enesemääratlusteooria, püüab vastata küsimusele, mis on sotsiaalpedagoogika. Sotsaalpedagoogika üldine teooria, enesemääratlusteooria analüüsib
Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast ("Maailm on muinasjutt"). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Subjektsuse lagunemine on näiliselt vastupidine tendents, kuid märgib tegelikult üldisemas mõttes ikkagi ühist muutust, mis esindab kahtlusi identiteedi etteantuses. Sotsiaalses plaanis avaldub see ka rahvuslikus temaatikas: 1980. aastate alguse "etnosümbolistlik" luule, mis kinnitas eestlaseks olemist, asendub laiemas tähenduses "etnofuturistlikuga", mis muudab kinnitused küsimusteks ja ühese identiteedi mitmuslikuks. Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks
suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8
jm). Nad osutavad sellele, et mõistusel baseeruvate institutsioonide toimimine tänapäeva kultuurikeskkonnas on muutunud iseenesest irratsionaalseks ega ole viinud inimesi vabanemiseni illusioonide ja põhjendamatute kitsenduste kütkest, mida varem oletati. Institutsioonid, kultuuritekstide tootmise enda kätte haaranud ja võimulolijate huvides tegutsevad kultuuritööstused, mis valitsevad laiemasse levikusse sattuvaid infovooge, kontrollivad sedakaudu ühtlasi inimeste subjektsuse kujunemist ning suudavad seda vastavalt oma huvidele suunata. Selle tagajärjel lämmatab vaimselt madalamal tasemel massikultuur tasapisi kõrgkultuuri. Inimvaimu edasi viiv, kuid mõistmiseks sellelt pingutusi nõudev keerulisem mõte asendub lihtsakoelise ja tuimestava meelelahutusega. Seetõttu oldi kriitilised progressi mõiste suhtes ning ei pidanud sugugi mitte igasugust tehnoloogilist ja sotsiaalset arengut positiivseks edasiliikumiseks. Samasisulise kriitika
suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi Avarama käsitluse kohaselt on kodanikeühiskond selline ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud, nad julgevad ning oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda ning saavad mõjutada avaliku võimu otsuseid NB! Avaramas vaates sisaldub kitsam, ent lisandub avaliku sektori institutsioonide toimimine kodaniku subjektsuse kindlustamisel, eraomandi kaitstusel põhinev ärisektor ja vabaühingute autonoomia tagamine. Kodanikuühiskond vs kodanikeühiskond - ühe või teise eelistamine näib sõltuvat sellest, kas tahetakse ühiskonna algena rõhutada kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või siis ühiselu kollektiivsust. Kodanike mitmuses esile toomine rõhutab ühiskonna avatust, mitmealgelisust, pluralismi ja samas ühistegevust
n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Euroopalik demokraatia Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: ® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada
a. valimisõiguse b. teadmised poliitika kohta c. julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks d. perekonna e. meedia 3. Poliitiline sotsialiseerumine a. toimub pigem teisme- ja täiskasvanueas b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d
Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon). Läbiv vastutus tähendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse põhimõttest ning sõltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja või tema liikme subjektsuse tähelepanuta jätmist. Läbiv vastutus on seotud hea usu ja õigluse põhimõttega. Läbivast vastutusest saab lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). rääkida, kui normatiivne alus vastutuse kohaldamiseks kas puudub või ei ole võimalik seda antud oludes mõistlikult rakendada. * Juhtorgani liikmel on kohustus käituda otstarbekalt, st:
jõu poolt pealesurutud ühtlustumist, individuaalsuse hävitamist kollektiivi terviklikkuse nimel. Vastupidi, integreerumine hakkab subjektsest enesemääratlemisest koosluses, algseisus ebamäärase massi selginemisest, diferentseerumisest ja struktuurilisest korrastumisest mingite enam või vähem selgepiiriliste identiteetide kujunemise alusel. Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid
mille liikmeteks võivad olla eri riikide füüsilised ja jur isikud, kes järg ühtset rv-st huvi, mis ei ole majandusliku kasu saamine. Eraisikutest osavõtjad ja rv-õigusliku loomisakti puudumine, nt Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st elust, tegutsedes rohkem kui ühes riigis, mis on loodud siseriikliku õ-se alusel. Subjektsuse eitamiseks: pole lood rv-se lepingu alusel; puud rv-ne tunnustus; ei tegele ülemvõimu küs-ga. Jaatamiseks: sõlmit lepingud on rv-sed, mille üheks pooleks riik; tülide lahend lepingutes allut rv-stele instantsidele; eksist kohtulahendeid, kus subjektsust jaatatakse. Üksikisik: sekundaarne. Kui rv-se õ-se normid loovad õ-si ja koh-si otse in-tele ja mis on vahetult kohaldatavad, nt Euroopa Inimõiguste konventsiooni normid. Õigus olla kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks
lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest
lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus 1) autori isiksus kui teose tõlgendamise alus 2) arusaama kujundamine autori isiksusest kirjandusteose kaudu 3) kirjandusteos kui võimalus autori subjektsuse või teadvuse tajumiseks Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) ka kirjanduseteoste tõlgendamise viis Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsilisel laiemalt (nt. sõjad, müüdid, religioon, kirjandus ja teised kunstid) Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägudega ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldislikest
maksta dividende. Ühingu tunnused Eraõiguslik isikuteühendus Rajaneb tehingulisel alusel Olemas ühine eesmärk Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused 2 Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a. otsus (nii juriidilise isiku kui mittejuriidilise isiku staatusega ühingud) Juriidilise isiku subjektsuse põhiseaduslik alus, vt PS § 9: kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel on põhiõigusvõime ehk võime olla põhiõiguste kandjaks. Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka
tähenda mingit välise jõu poolt pealesurutud ühtlustumist, individuaalsuse hävitamist kollektiivi terviklikkuse nimel. Vastupidi, integreerumine hakkab subjektsest enesemääratlemisest koosluses, algseisus ebamäärase massi selginemisest, diferentseerumisest ja struktuurilisest korrastumisest mingite enam või vähem selgepiiriliste identiteetide kujunemise alusel. Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid
ärahoidmise kohustus ei lasu ühelgi sisemise organisatsiooni liikmel. Juriidiline isik kui laiendatud vastutusüksus vastutab ka oma abiliste käitumise eest (kohaldatavad vastutuse põhimõtted teise isiku eest, vt. TsÜS § 132). · Läbiv vastutus Läbiv vastutus tähendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse põhimõttest ning sõltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku või tema liikme subjektsuse tähelepanuta jätmist. Läbiv vastutus on seotud hea usu ja õigluse põhimõttega. Läbivast vastutusest saab rääkida, kui normatiivne alus vastutuse kohaldamiseks kas puudub või ei ole võimalik seda antud oludes mõistlikult rakendada. Läbiv vastutus seondub eelkõige juriidilise isiku instituudi kuritarvitamisega (eeldab mõjuvõimu olemasolu juriidilise isiku suhtes), samuti sfääride segunemisega, alakapitaliseerituse ja väärjuhtimisega. Vt ÄS § 2892
Mida sellest järeldub eetika osas? - postmodernistid pole nõus, et eetilisi valikuid teostab ratsionaalne ja autonoomne indiviid, kelle keha omadused pole üldse olulised # tegelikult nendelt, kes ei vasta normaalsusele, keelatakse teistega võrdväärne subjektsus. Vt. alternatiivi: kurt või keelelise vähemuse esindaja? # meditsiinieetika teemaks on olnud tervishoiutöötajate valikud, vähem teiste omad. PM meditsiinieetika tunnistab ka sõltuvas positsioonis inimeste moraalse subjektsuse # PM vähendab üldistamist ja vastab küsimustele inimese ja tema taotluste ja olukorra spetsiifikast lähtudes - PM probleemidest esimene on, et raskem on esitada nõudmisi, kui ei saa neid põhjendada moraaliga. "Irooniline, et autoriteete vastustatakse just siis, kui naised hakkavad ka autoriteetide hulka jõudma." - parandada dialoogi - lähtekohaks: mitte normaalsuse definitsioon, vaid see, kuidas patsient tahab elada ja kuidas ta seda teha saaks. 84 Lisa 4
annaabi.ee 
