Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute
1. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2
.................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877. aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides, kuid asjata.
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma.
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid.
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti.
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti
"Stepihundi" analüüs H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda.
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi,
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet
Herman Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihunt" on autobiograafiline romaan, mis käsitleb inimhinge. Peategelase Harry Halleri sisemuses on võitlemas kaks vastandlikku poolt, kuid inimest ei saa käsitleda vaid kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine.
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul.
" H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema nii palju, et see tema igapäevaelu häirima hakkab? Harry on kaotanud oma seesmiste sisepingete tõttu kõik sõbrad ja ka naise. Tema lohakas eluviis, väljanägemine ja kombed tekitavad esmapilgul teistes kahtlust
Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna mõju inimesele, mis hakkas kujunema 1880 aastal Saksamaal Bismarckiga, kus hakati riigile olulistele ametnikele pensione maksma Teose peategelane Harry Haller on intellektuaal, kelles domineerivad kaks hinge ,,hunt" ja ,,inimene"
võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida kellegi teise nägemust millestki, mis ei ühti tema omadega. Ning seda ei suutnud teha ka Hermann Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller. Tema halvustav suhtumine kodanlusse ja erinavatesse lihtlõbudesse peletas teda eemale teistest inimestest ning ümbritsevast ühiskonnast. Ja see oht, jääda eraldatuks ülejäänud maailmast ähvardab kõiki, kes elavad vaid enda kitsastes piirides ning kes ei suuda nendest kaugemale vaadata. Elus on raske läbi lüüa, kui jääda kindlaks vaid enda arusaamadele. Maailmas on üle kuue miljardi inimese, ning oleks ju palju loodetud, kui nad kõik mõtleksid samamoodi. Kuid
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju
Charlesi unenägu: must rist. 16. Konradin läheb tagasi Rooma ja siis merele, kus ta annab end vastuhakuta vaenlase kätte. Charles mõistab kohut: Konradin, Friedrich ja Donoratico mõistetakse surma, prints Enrico saab eluaegse vanglakaristuse. 6) Seosed tänapäevaga ??? "STEPIHUNT" H. Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul
Charlesi unenägu: must rist. 16. Konradin läheb tagasi Rooma ja siis merele, kus ta annab end vastuhakuta vaenlase kätte. Charles mõistab kohut: Konradin, Friedrich ja Donoratico mõistetakse surma, prints Enrico saab eluaegse vanglakaristuse. 6) Seosed tänapäevaga ??? "STEPIHUNT" H. Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul
avastas, et tema nägu sellel vananeb, muutis see ta nõrgaks. Ta tappis Basili ning muretses vaid enda väljanägemise pärast ja kartis, et kui inimesed teada saavad tema tegeliku vanuse, siis kaotab ta oma staatuse. Dorian otsustas portree hävitada, ta läbistas selle noaga, kuid samal hetkel tundis kuidas ta ise vananema hakkas ja nuga hoopis teda tabas. Mees kukkus surnuna maha. Armastus oma ilu vastu oli niivõrd tugev, et lõpuks mehe tappis. Ühe näitena tooksin veel Hesse teose ,, Stepihunt''. Selle peategelane kahestunud isiksus, üks pool hunt ja teine inimene Harry Haller oli sunnitud pärast oma luhta läinud armulugu kolima väiksesse tuppa ühes odavas külalistemajas. Ta kaotas usu armastusse ning see tegi ta nõrgaks, kuid samas immuunseks kõige ümbritseva vastu. Päevast päeva üritab ta aega lihtsalt mööda saata, ilma mingigi emotsioonita. Pööre tema elus toimub pärast seda, kui ta kohtab Herminet, kes muudab
Keegi ei ole siia ilma sündinud õnnelikuna, sest kõigis meis leidub probleeme. Hingeelu ei ole loodudki täiuslikuks, sest ilma kompleksideta ei kujunegi isiksus välja. ,,Stepihunt on teos meeleheitest ja üksindusest" Vaidleksin natuke vastu sellele mõttele, sest teos rääkis tegelikult minumeelest isksuse kujunemisest ja inimeseks saamisest. Temale lihtsalt tundus et ta on maha jäetud ja üksik hunt. Kui ta oleks üritanud, siis oleks ta võinud rohkem tugevaid sidemeid luua. Stepihunt tahtis, et teda korjataks üles nagu mingit väikest eksinud last. Ta ootas teistelt vastutulemist, kuid ise ei teinud midagi selleks, et protsessi kiirendada. ,,Inimese eneseks saamine" Teos räägib kuidas üks mees leiab endale elulootuse. Tema isiksus polnud veel omale kinnituskohta leidnud. Tema hing ei tahtnud liituda päris maailmaga. Inimene saab eneseks ainult teiste abiga ja kui igasugune huvi asja vastu puudub, siis juhtubki nii, et muutud kõrvalejäetuks.
Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). 6. (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest. Nad
vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse? Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid" ja teda liigitatakse satiiri zanri. 25. Milline on Defoe peateos? Defoe peateos on ,,Robinson Crusoe". 26. Mis on robinsonaad, kust on nimetus pärit? Robinsonaad on õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. Nimetus on pärit Defoe ,,Robinson Crusoe" pealkirjast. 27. Nimeta Goethe peateos ja sõnasta lõhidalt selle peamõte. Goethe peateos on ,,Faust" ja selle peamõtteks on elu mõtte otsingud. 28. Milline 20. sajandi vene kirjanik on saanud inspiratsiooni Goethelt? Goethelt on inspiratsiooni saanud 20. sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
