,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr.
( mingi kukevõistlus oli ka ja seal lõi Jose ühe mehe, Prudencio Aguilari, piigiga maha) Et põgeneda piinavatest süümekatest otsustas Jose lahkuda külast koos naise ja lapsega , tulid kaasa ka mõned muud seiklus himulised pered. Nad rändasid 2 aastat. Vahepeal sündis teine poed 14 kuul ursulat kanti. Nüüd oli Ursula 3 kuud rase , nend majja tuli üks naine ennustama lapse tulevikku ja ütles, et sünnib ebanormaalne, seda Ursula ei uskunud aga ende vanem poeg isa nimekaim armus tasse ära ja käis ta juures pidevalt. Tolle naise nimi oli Pilar Ternera. Aga kui juba otsustati asi avalikuks teha jäi naine rasedaks ja Jose ei tahtnud taha mingit tegemist teha. Nüüd tulid aga uuesti mustlased külasse ja seal tantsis klaasehetega tüdruk , kelle sugust Jose polnud varem näinud ta armus tasse kohe. Ning lahkus koos mustlastega. Ema läks teda tsima jättes oma alles sündinud lapse maha Siis hoolitses lapse eest isa ja noorem vend Aureliano
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta
jõulupuult oksad ja tükeldas siis tema tüve. Iga murtud oksaga, iga tüvetükiga viskas ta natuke oma armu- ja eluvalust tulle. Aga mõned, kes passijalt kuulsid, et Eindorhvi proua pole sugugi kitsi, ta olla sae eest 50 senti- tervelt pool krooni kojarahvale saatnud. Nüüd tuli palju juttu haritusest, eriti masinkirjast ning raamatupidamisest. Irma läkski masinkirja õppima. Aga õppimine oli raskemaks muutunud, kui seda oli siis kui ta veel Kalmu popsisaunas elas. Masinkirja õppides kohtas ta pr. Sinimetsa, kes enam ei lõhnanud ei ühegi taime järele. Kui ristikheina lõhna asemel tundis parukaga masinkirja mees tema kuklas koos preili Sinimetsaga vaarika lõhna. Irma oli nüüdsest teise lõhnaga, ta lõhnas parfüümide järele, mille mees talle kinkinud oli, seda tundsid paljud, kes temaga suhtlema tulid. Irmale see ei meeldinud, ta tahtis lõhnata nagu varem- nagu ritsikas. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus
köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu - Inglane King oli naiselik, teda kutsuti ilusaks Helenaks - krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus käske täitma - direktor sai kaklusest siiski teada, kiitis Indrekut
Eeva tahtis aga Jakopile midagi ütelda. Lõunasöögi ajal ei maininud ta Jakopile midagi. Söögilauas Dr. Faehlmanniga üksi jäädes proovis Jakob teada saada tema arvamust Timo vaimse tervise kohta aga kahjuks ei saanud. Jätkab 10 aasata taguste asjadega. 19.mai hommikul ärkas ta varakult. Ta kuulis all Timot Schuberti klaveripala mängimas. Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser aga tahtis Eeva eest isiklikult aga hoolt kanda ta lasi panna spetsiaalse inimese kes valvab ja selgitab talle mehe kinninabimise põhjusi. Eeva kuulas kõik küll ära kuid õhtul kui mees vangi ei tea kuhu saadeti läks ta metsa ning oli väga segaduses.
kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele
kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu.
hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu
keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI Ööd veetis ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine LiisNõgikikas. Janka nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba oodanud, sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid laisad ja ei teinud talutöid. Poegade nimed olid Peeter, Paulus ja Joonatan. Janka käis talust tallu Liis Nõgikikka surmast teatamas. Teel kohtas ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi sammus Krootuse poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka. Milla ja Krootuse talu vennad ei saa omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud. Sealt, saades teada, et Taavi olevat Tallinna neile järele läinud, seadsid nad suuna tagasi. Pealinnas kohtusidki noored taas ning otsustasid koos põgeneda. Neile pakuti
Kolhoosi meestele hakati saatama sõjaväekutseid Tsernoboli. Mõni murdis meelega jala et pääseda. Ükss neist oli Priksi poiss. Turul oli Aliide tema emalt kuulnud et vaatepilt Tsernobolit oli kohutav ja nüüd pelgavad naised sealt tagasi saabunud mehi. Martin kukkus kokku uurides arukase lehti. Tema viimaseks ilmeks oli jahmunud nägu. 3.osa 30 mai 1950 Liide lahkus töölt. Aliide küsis Hansult kuidas metsas on ja kas kedagi tuttavat ka seal kohtas ja miks ei läinud ta koos sakslastega. Hans ei vastanud. Hans teadis et Aliide vajab teda ilma kommunistliku jurata rääkimiseks. Hans igatseb Inglit ja Lindat. 1992 Lääne-Eesti Aliide ei suutnud mõista kust Zara oli foto saanud, sest ta ei mäletanud et tema seda oli ära peitnud ning ei uskunud et Ingel ka seda tegi. Aliide meenutas et see foto oli tehtud Ingli 18 sünnipäeva puhul. Aliide teavitas Zarat et Talvi ei tulegi Soomest. See rikkus kõik Zara plaanid ära
Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme. Ehkki ta polnud laiade õlgadega, näis mustade nööpidega rohekas kalevine kuub kaenla alt tublisti pitsitavat ja kätiselõhikuist paistsid punetavad randmed, mis nähtavasti olid harjunud vabadusega. Traksidega hästi trammi kistud kollakate pü
Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas.
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga. Indrek armus iseteadmata Millisse. Indrekule pakuti tööd vallakirjutaja juurde, poisile töö meeldis, kuid Andres ei tahtnud teda sinna lasta. Läks Hundipalu Tiidu juurde jutule. Arutasid ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes haridust saavad lähevad ära. XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta oli tuntud külavahel kõigile sulastele koha käte näidanud jõuga
Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must".
Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada
Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must"
kassas võtta. Puskin õpib inglise keelt. 3.okt. 1830 saabub ta Moldovasse. Lõuna-reisist kirjutab ta ,,Lõuna poeemi". Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus,vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos "Jevgeni Onegini", kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Boldinos saavutas Puskini looming täisküpsuse. Poeet astus uuesti välisministeeriumi teenistusse
5. mees oli Johnny, kellega ei saanud senikaua läbi, kuni nad naisi mahategeva raamatu ettelugemise pärast tülli läksid, pärast mida olid teineteise vastu õrnad.] Rüütel võttis öösel üksi kõndiva neiu süütuse kuritegu jõudis kuningani. Kuningas tahtis teda hukata, aga kuninganna halastas ja saatis ta aastaks otsima vastust küsimusele, mida naised enim tahavad. Rüütel käis ukselt uksele, aga kõikjal olid eriarvamused. Kui 1a hakkas täis saama, kohtas rüütel moori, kes talle vastuse ütles, aga ainult vastuteene eest. Rüütel ütles kuningannale õige vastuse: naine tahab armsama üle valitseda. Moor nõudis teeneks abielu rüütliga. Pulmaööl küsis moor, milles ta süüdi on, et rüütel väldib. Rüütel selgitas, et ta on nii kole. Moor ütles, et oodaku ja käitugu viisakalt, küll asjad muutuvad. Moor andis valiku: kas on kole ja vana, aga hea naine, kellega pole probleeme, või noor ja ilus, kes kergesti häbistada võib
pärast Hilde surma paar tuba üürinud. Viimasel ajal hakkas Ain ja Olgal suhteliselt tihti külas käima ühel korral õhtusöögiajal Ain ütles Olgale, et ta on talle juba ammu öelda tahtnud et ta läheb venemaale tagasi ja ta tahaks et Olga läheks temaga kaasa aga nagu abikaasa. Olga punastas see peale ja ei osanud midagi vastata. Järgmisel päeval tahtis Ain uba ära sõita ta käis ka haua juures ära ja ta kohtas seal Olgat kellega ta rääkis eilsest küsimusest Olga vastas talle jaatavalt aga tal oli ka nõudmisi üks neist oli et ta võiks teda Ainiks hüüda mitte Antoniks Ain oli sellega nõus ja nii nad lahkusidki surnuaialt käsikäes. 5
vahetpidamata, varsti sai Aleksandr teada prantsuse õukonna skandaalsetest ja naljakatest lugudest. Hommikul tõustes jõi prantslane tervendavat palsamit, mille järel ta lõbusamaks läks. Kevadel sõideti kogu perekonnaga vanaema juurde Zahharovosse. See oli Aleksandri jaoks esimene maalesõit. Kord teistest maha jäänuna nägi Aleksandr jões suplevat neidu. Poiss hakkas käima metsasalus, et neidu uuesti näha. Aleksandr kuulis, kui tüdrukut hüüti Nataljaks. Kui poiss Nataljat kohtas, hakkas tütarlaps Aleksandriga rääkima, kuid poiss kohkus ja jooksis minema. Zahharovos olles haigestus ja suri Nikolai. See oli esimene surm, mida Aleksandr nägi. Ta oli ükskõikne, ta ei tundnud surnus ära venda, kellega ta oli hiljuti kakelnud. Pärast matuseid märkas ema vaid Levi. Ta ei vaadanud Aleksandri poolegi, seevastu hakkas Sergei nüüd temaga tegelema. Vanemad olid ühel arvamusel, et Aleksandr on külm, südametu ja tänamatu. Sügist ära
Koristama, pesu pesema ja triikima, nõusid pesema ja süüa tegema Kahekümne neljandas peatükis kähtab Mende Kumalit, üks Mende sõbrataridest. Nad rääkisid ning Mende saab teada, et tema pere elas rünnaku üle ja kõik on elus ning kui Mende ütleb, et ta lähe varsti Londonisse, siis andis Kumal Mendele tema tädipoja numbri, et Mende talle helistada saaks. Kahekümne viiendas peatükis jutustab Mende, et on aastavahetus ning kui kõik parki läksid, siis kohtas Mende seal teisi orjatare ning hakkas ühe hirmunud tüdrukuga rääkima. Laps rääkis mis tema perekonnaga juhtus ning hakkas nutma, ka Mende nuttis, kuid pühkis ruttu pisaraid, et Rahab aru ei saaks. Mende räägib tüdrukule, et käskjale ei tohi vastu hakata muidu saab peksa. Rahab räägib Joahiriga, orjakaupmehega, et ta saadab Mende ära ning ta tahab uut orja. Kahekümne kuuendas peatükis räägib Mende, et Rahab oli väga vihane, kui ta tähele pani, et mehed Mendet vaatavad
õnnelik. Sama Goirot'is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine. Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot
Lõpetas ,,Ruslan ja Ljudmilla" räägib vanast Kiiev-Vene ajast. Julges kirjutada oma luule tahtest lähtudes. Külmetas Dnepris ujudes, peaaegu suri, aga siiski jäi ellu. Tutvus kindral Drajevski perega. Lõpuks jõudis tagasi Chisinaussse ja tegi ametnikutööd karistuseks. Lõunapoeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisari purskkaev". Seal piirkonnas oli teisigi, kellele ei sobinud tsaarikord. Seal kirjutas teose ,,Lõunaühing". Puskin saadeti Odessasse. Armus oma ülemuse naisesse saadeti Mihhailoskojasse. Huvitub rahvaluuletajate folkloorist üleminek romantismist realismile. 1825 dekrabistide ülestõus. Puskini sõbrad soovisid reformida tsaari Venemaad saavutada suuremaid õigusi ja vabadusi. Ülestõus aga suruti maha, paljud said hukka. 5 ohvitseri poodi üles ja suur osa saadeti Siberisse. Võimul oli sel ajal Nikolai I. Maine kujundamise võttena
Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. Kui 1895. aastal Alziiri läks, arvasid kõik, et ta oli põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabus ta 1895. aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse
· 1831 ilmus meistriteos, romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis", millega kaasnes populaarsus · Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism) · Hugo elas kaasa 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdlustele · Need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud" (1862) · Oli rahva poolt ja demokraat, kuid eitas vägivalda · Kui riigipöörde tulemusena tuli võiumule Napoleon III, läks ta 1851 vabatahtlikult pagulusse, avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta · Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V
Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale. Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas
Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. "ALLMAAILM" Allmaailma valitsejaks on Hades ja tema kuninganna Persephone. Tee allmaailma läks algupäraste müütide põhjal üle maa serva teiselepoole Okeanust. Hiljem muutusid pääsudeks allmaailma ka koopad ja sügavad järved. Allmaailma osadeks peeti Tartarost ja Erebost. Tartaros kui sügavik, surnute vangla ja Erebos kui põrgu sissekäik. Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos.
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
