rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja
tihti ka uusi asulaid. Paljudest neist said peagi rikkad ja rahvarohked linnad. Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknenud Alexandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega
tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus,
· Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid Arhitektuuris: Muutus kreekapäraseks, rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Skulptuuris: Muutus hellenismiperioodil varasematest dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.
Pühendatud mitmele jumlale. Võetakse kasutusele betoon ja põletatud tellised. Keskajal suhtuti arhitektuurimälestitesse halvasti ja nende materjale kasutati uute kristlike kirikute ehitamiseks. Roomlased võtavad üle kreekast mitmed võtted- sambad (korintose stiil), need olid dekoratsiooniks. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid. EHITATI Foorumeid- toredaid ja sammaskäikudega väljakuid Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione jne Võidu- ehk triumfikaari – võidukate väejuhtide auks, suurim on Konstatinuse kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas
sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Tingitult Aleksandri vallutustest toimus kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse kuhu rajati uued linnade , tähtsaimad neist Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda elukorraldus ning idamaised mõjud samuti suurenesid korduvalt. Seega hellenism on ajajärk alates Aleksander Suure vallutustestkuni I sajandini eKr, mil kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Tollel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed, kuna just tema oli see, kes pani aluse sellele ajastule.
Põhjus oli selles, et pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid väepealike vahel ning nendega kaasnesid ka uued sõjad. Leian, et kreeklastel oli kõrini pidevast sõdimisest ja riigijuhtide ambitsioonide täitmisest. Kreeklased asustasid vanasid linnasid, kuid rajati ka uusi. Tähtsaim uus linn oli Aleksandria, mille rajas 332. a. eKr Aleksander Suur. Vahemere idaosa rannikuala omandas kreekapärase ilme, sest seal levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Arenes Kreeka teadus. Kreekas elas hellenismiperioodil palju teadlasi. Tähtsamad neist on Eratosthenes, kes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kroonika, matemaatikud Eukleides ning Archimedes, kelle saavutusteta ei saaks me tänapäeval matemaatikat teha, ja Aristarchos, kes tegeles astronoomiaga. Kreeklased hakkasid tegelema ka astroloogia ja horoskoopidega. Teaduse areng on minu jaoks tähtsaim Vana-
kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST
mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur
eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4. Kaared ja võlvid – kande funktsioon Ehitati: 1. Foorumeid – toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid – terme, basiilikaid, staadione jne. 3. Võidu- ehk riumfikaari võidukate väejuhtide auks 4. Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 5. Mausoleume – tähtsateke isikutele hauakambreid Rooma oli juba antiikajal milijonilinn. Suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: 1. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. 2
Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Hellenistlikud linnad Põhiliselt asutati need vanadesse idamaistesse linnadesse. Kogu eluolu linnades oli kreekapärane rajati templeid, teatreid, väljakuid, staadione, gümnaasiume. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade
sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Aleksandri vallutusretkede tulemused: · kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse, · uute linnade rajamine, tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias, · kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide
vaatesaaliga. 3 Uusimat aega iseloomustavad ehitustööde kõrge mehhaniseerimine, valmisdetailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid (alumiinium, plastmassid, klassseinad, mis paistavad läbi ainult seest välja vaatamisel), värvi osatähtsuse kasv jne. Inseneriteaduse areng on teinud võimalikuks sellised julged lahendused nagu terastrossidel või betoonkuplid, mis katavad näitusesaale, spordihalle, staadione jne. Huvitavaid näiteid võiks tuua Põhja-Itaalia tööstuspiirkonnast, kuulsa betoonispetsialisti insener Pier Luigi Nervi (1891 – 1979) tegutsemisalalt. Tema loodud Tooma spordipaleed kattev hiiglaslik betoonliud on kõigest 2,5 cm paks. Äärmiselt modernne on Brasiilia uus, tühja kõrberajatud pealinn, mille loomisest võttis osa tuntud arhitekt Oscar Niemeyer ( sünd 1907). Hinnatavad on ka Põhjamaade arhitektide, eriti soomlasse Alvar Aalto (1898 – 1976) teened
kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid Arhitektuuris: Muutus kreekapäraseks, rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Skulptuuris: Muutus hellenismiperioodil varasematest dünaamilisemaks ja dramaatilisemaks, kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal.
vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid
Suuremad pargid (Keskpark, Jõepark, Männik), haljasalad ja linna lääneossa jäävad kenad männimetsad teevad Keilast rohelise inimsõbraliku linna. KOOLID Väikeses Keila linnas asub kolm kooli:Keila Algkool, Keila Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium(ehk vene kool). VÕIMALUSED JALGPALLI MÄNGIMISEKS Kuna keilas on palju lapsi kes mängivad jalgpalli siis peab ka olema staadione kus saab mängida. On olemas staadion männikus kus toimuvad põhilised treeningud ja viiakse läbi ka mänge, mida on vaja pidada. Sammuti on võimalik mängida jalgpalli Keila Gümnaasiumi ees oleval väljakus mis on sobiv jalgpalli mängimiseks. Talvisel ajal ei mängita õues jalgpalli. Talvel on jalgpallurid ennast sisse seadnud Keila Tervisekeskuse ruumides. Seal on väga hea võimalus kasutada tipp kvalitseetseid sisetingimusi. KÜSIMUSTIK
Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal. Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid. Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava. Colosseumi eeskujul ehitati keisririigi ajastul amfiteatreid väga paljudesse Rooma impeeriumi linnadesse. Rekonstruktsioon Tänapäeval Sisevaade tänapäeval Teravmeelne astmeline süsteem, mis meenutab tänapäeva staadione, võimaldas kiire pääsu kõigile istmeridadele. Etendused olid tasuta ja igal ühiskonnaklassil on auditooriumis oma positsioonile vastav koht. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi,
tihti ka uusi asulaid · Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudmes paiknenud Aleksandria, millest kujunes Vahemeremaade suurim linn, kuulus oli ka Antiookia Süürias · Vanade linnade seast tõusis esile Pergamon Väike-Aasias · Vahemere linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi · Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi ja rikaste kodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi · Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed · Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade
htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) 2.1.ARHITEKTUUR: Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998
*Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust
pühad allikad. Võimalik, et välimuselt säilitas tempel teatud sarnasuse klassikalise peripteeriga, 7 kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist. Mitmesuguste peripteeri variantide kõrval kasutati IV sajandi ja hellenismi ajastu arhitektuuris veel palju teisi ehitustüüpe. Siin kohtame ümartempleid, staadione, teatreid, gümnaasiume, kasvatuspaiku, bulee- ja valitsushooneid, monumentaalseid altareid ning rikkalikult kaunistatud linnaväravaid. Kõigi nende ehitustüüpide väljatöötamine on hellenistliku arhitektuuri teene. Nendes ehitistes ilmnesid ehitustehnika alal saavutatud olulised edusammud, mis osaliselt ennetasid rooma arhitektuuri edasist arengut. Samal ajal on märgata mõningat vastuolu arhitektuuri kui kunsti ja tegeliku ehitamise ehitustehnika vahel. Uus maitse arhitektuuris
tähistamisel. Kultuuri ja spordi osakaalu kohaliku omavalitsuse tegevusalas üritatakse tõsta ja hoida heal järjel mitmel erineval viisil. Suurel osal omavalitsustest on oma rahvamaja, kultuurimaja, seltsimaja ja/või külastuskeskus, kus kohalik rahvas saab koos käija ja kus toimuvad erinevad üritused nii meelelahutuseks kui ka harimiseks (Kultuur 2011). Lisaks sellele on omavalitsustel spordihooneid ja staadione, kus kohalikud inimesed saavad sportida. Näiteks Audru omavalitsusel on olemas mõlemad, nii staadion kui ka 5 spordihoone, kus pakutakse rahvale erinevaid treeninguid ja võistluseid (Audru Spordihoone 2011). Samas väiksemates kohtades puudub enamasti võimalus või otstarve ehitada spordihooneid. Samas vastukaaluks Audrule on Koongas ainult kooli juurde kuuluv staadion (Koonga vald (a) 2011). Lisaks hoonetele on väga tähtsaks
Inkade, asteekide ja maajade aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri nagu olmeekide tolteekide jt poolt loodud kunst on suurte erinevustega kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailma kunsti arengus. Chichn Itzs astmikpüramiid Mehhiko maaja tolteegi kultuur on üks väga hea näide toleegide arhitektuuri näitest. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika
Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema pidulikkuse ja väljendusrikkuse saavutamiseks hakati ühes ehituses ühendama eri stiile. Dekoratiivne alge hakkas valitsema konstruktiivse üle. Hellenistlikku ajastut iseloomustas kiire areng kõikidel elualadel. Kasvasid linnad, hoogustus kaubavahetus. Suurimaks tehnikasaavutuseks, mis leidis endale koha tootmises, peetakse vesiveskit. Intensiivselt arenes sõja- ja ehitustehnika
Aleksandri vallutusi Aasias, kuid kahanes siis Süüria piiresse) ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised (linnriigid). Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel peaaegu kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kuid ka kreeka tsivilisatsioon sai omakorda mõjutusi Idamaadelt. Seda ajajärku nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idaranniku olid vallutanud roomlased. Hellenismiperioodil kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus - polis - oma senise tähtsuse
*Makedoonia -eesotsas peaaegu piiramatu võimuga monarhid -kuninga abilised õukonnast (samuti kreeklased-makedoonlased) -segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust
Mitmed nende seast kujunesid peagi erakordselt rikasteks ja rahvarohketeks linnadeks. Tähtsaim uutest linnadest oli Aleksandria Egiptuses, Niiluse suudme lähedal, millest kujunes nüüd Vahemeremaade suurim linn. Talle lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seas eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasione, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Paljud neist ületasid oma jõukuselt ja elanike arvult selgelt varasemaid kreeka linnu. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis neis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnades kehtis formaalselt traditsiooniline linnriiklik korraldus tegutsesid
Mitmed nende seast kujunesid peagi erakordselt rikasteks ja rahvarohketeks linnadeks. Tähtsaim uutest linnadest oli Aleksandria Egiptuses, Niiluse suudme lähedal, millest kujunes nüüd Vahemeremaade suurim linn. Talle lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seas eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasione, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Paljud neist ületasid oma jõukuselt ja elanike arvult selgelt varasemaid kreeka linnu. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis neis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid. Linnades kehtis formaalselt traditsiooniline linnriiklik korraldus tegutsesid
väepealike vahel, riik lagunes kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik (vallutused Aasias esialgu, hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised) Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid, staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil Hellenismiperiood lõppes 1.saj. eKr, kui Vahemere idaranniku vallutasid roomlased. 15.Rooma: Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Itaalia asub Apenniini poolsaarel, seda läbib pikuti Apenniini mäeahelik. Vähem mägine, rohkem tasandikke, rannajoon pole nii liigendatud. Etruskid poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu tundmatu, kuid ei kuulunud
Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine. Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine. Ühendati väiksed kolhoosid suurtemateks kolhoosideks, et oleks kergem majandada. Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250256, 268274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. (ÜK(b)P KK Eesti Büroo; Üleliiduline Kommunistlik bolsevike partei keskkomitee) Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine: Eesti
Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiremad. Hellenistlikud linnad Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed. Linnu valitseti traditisoonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega
Sport kui vahend avaliku sektori raha ülekandmiseks erasektorisse Klassisuhete dünaamika omab spordis vahel iroonilise näiteid. Selle väljenduseks on avaliku sektori raha, mis kogutakse maksude kaudu, ümberkandumine erasektorisse. Tihti ehitatakse spordirajatisi just avaliku sektori rahadega kuid valmimisel läheb rajatis ning ka raha erasektori mõjukate gruppide kätte. Näiteks USAs ehitati 1990 esimesel poolel staadione ja spordirajatisi enam kui 8 miljardi dollari eest. Peale valmimist läksid aga ehitised profiklubide käsutusse, kelle omanikeks ning otsuste vastuvõtjaks omakorda on äriringkonnad. Reeglina olid kohalikud omavalitsused staadionide ehitamiseks vajaliku raha saanud aktsiate või väärpaberite müügist. Need omakorda omandati tulevaste korporatsioonide poolt, kes said need hiljem linnale maksuvabalt tagasi müüa teenides kasumit. Tulevased
annaabi.ee 
