Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine;
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks.
Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002.
.........................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l.
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud
võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus. Üleliidulistel maanoorte meistrivõistlustel oli Eesti meeskond 4 x 11 km
1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson
1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997
Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 km murdmaasuusatamises 23. koha saanud Vello Kaaristo (toona Vassili Krassikov). Edasi võistlesid eestlased 1952. aastal Oslos, Norras. Eestlastest võistles Saksa koondisse kuulunud suusataja Juku-Johannes Pent, kes tuli 50 km suusatamises 26. kohale. 1956 Cortina d'Ampezzos, Itaalias toimunud talimängudel osales NSVL-i koondise koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg. 1968
Pikkus: 181 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Oti Spordiklubi Olümpiapronks Salt Lake City-st. Viiendat korda olümpiamängudel. Mae on osalenud maailmakarikasarja etappidel 146 korda, millest on poodiumile jõudnud 6 korral. 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. 8 Aivar Rehemaa Sünniaeg: 28.09.1982 Pikkus: 194 cm Treener: Anatoli Smigun Klubi: Sparta Rehemaa on osalenud maailmakarikasarja etappidel 77 korda. Lisaks on ta osalenud ka Torino olümpiamängudel ning kolmel maailmameistrivõistlustel. Ta on juuniorite maailma- meister aastast 2002. 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus. 51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985
murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja. Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. Koha.Uno Kajak (09.05.1933 Tartu) oli omal ajal tuntud suusahüppaja- kahevõistleja, hiljem sama ala treener. N. Liidu meistrivõistlustelt võitis Kajak kahevõistluses kulla (1956) ja hõbeda (1958), 1960. aastal tuli ta N. Liidu ametiühingute meistriks. 1961
kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 5 Uno Kajak (09.05
maailmameistrivõistlustel 1954. aastast. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamises näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. [1936]aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud
ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994
Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III
Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat) tuli Pikkuus 44. kohale ajaga 4.54.49, Tsaplõgin oli temast pisut eespool (39.). Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks.
Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia võitjad on Kristina Smigun-Vähi 2 kuldmedalit, Andrus Veerpalu 2 kuldmedalit. Suveolümpia võitjad on Gerd Kanter 1 kuldmedal, Erki Nool 1 kuldmedal ja Erika Salumäe 1 kuldmedal. Olümpia medalid on võidetud viielt erinevalt olümpiamängudelt Barcelona 1992, Sydney 2000, Salt Lake City 2002, Torino 2006 ja Peking 2008.4 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu
Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral.
1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS
· Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võ
.................................................................................................................. 2 Saavutused................................................................................................................................... 3 Pildid........................................................................................................................................... 1 Karjäär Manuela di Centa (sündinud 31. jaanuaril 1963 aastal) on Itaalia suusataja ja kahekordne olümpiavõitja (1994). Di Centa sündis Paluzzas, Udine provintsis, suusatajate peres. Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta
Ciro viimasel etapil sai Grete teise koha venelanna Svetlana Bubnenkova järel, kuid detsembris selgus, et venelanna lõppenud hooaja tulemused on dopingu tarvitamise tõttu tühistatud. Nii sai Grete Treier tagantjärgi Itaalia velotuuri 8. etapi esikoha! Kokkuvõttes tuli Treier tugevale kaheksandale kohale. Ta alistus vaid staaridele: võitja Edita Pucinskaite on maailmameister ja MM-i hõpemedali ja kolme pronksi omanik, teise koha saanud Nicole Brandli on kolme MM hõbeda omanik ning tal on ka olümpia hõbe, kolmandaks tulnud Maribel Moreno Allue Hispaaniast on ette näidata kaks euroopameistrivõistluste kulda, neljanda koha saanud Fabiana Luperini on võitbud varem kolm Cirot d`Italiat ja lisks veel MM pronksi, viiendaks tulnud Tatiana Guderzo Itaaliast on võitnud MM-i hõbeda, kuuenda koha saanud Susanne Ljungskogil on kodus kas mailmameistrivõistluste kulda ning seitsmendaks tulnud Judith Arndt on maailmameister ja
50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus Maailmameistrivõistlused 1993 Rootsi Falunis: 15
Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja. Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik
Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris 6.koht 50 km ühisstardist klassikasõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 1993.aastal Falunis 15.koht 4x10 km teatesõidus 31.koht 30 km klassikas 49
Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov. Taaskord kukkumine ning rangluu purunemine. 21 MMil hõbe trekisprindid + N Liidu MV hõbe trekisprindis. 1987- MMil kuld trekisprindis + N Liidu meister
Aleksander Tammerti kettakaar andis pronksmedali. Jüri Jaansoni kannatused sõudmises krooniti väärika hõbemedaliga. Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha ja kulla. Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
