Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanset...
duplikatsioonid(kahekordistumine),inversioonid(järjestuse muutus). Geenmutatsioonid on genoomi korduse muutused või üksiku kromosooni kordistumine. (kromosoomiarv muutub kogu kromosoomustiku osas korraga. Nt polüploidia taimedel) ( üksikute kromosoomide arvu muutumine , nt downi sündroom). Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu. Mutant: organism, kellel on mutatsioon. (nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid
... vegetatiivsel paljunemisel..... 5.Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad eelkõige ...mittepärilikku... muutlikust. 3 Vasta küsimustele. 1. Mida nimetatakse daltonismiks? Daltonism on üks inimese enamlevinumaid suguliitelisi puudeid mis põhjustab punarohepimedust. 2. Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis põhjustab surma ainult homosügootses olekus. 3. Spontaansed mutatsioonid, indutseeritud mutatsioonid, generatiivsed mutatsioonid, somaatilised mutatsioonid. Kus nad tekivad? Spontaansed mutatsioonid tekivad iseeneslikult organismi normaalses elukeskonnas, indutseeritud mutatsioonid on mutatsioonid, mis eksperimendi käigus on kunstlikult esile kutsutud, generatiivsed mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ning kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele ning somaatilised mutatsioonid tekivad
Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid *sugurakkudes tekivad mitmete mutageenide mõjul *keharakkudes *võivad tekkida lootelise arengu käigus, *sugurakud vigased( vigase pärilikkuseainega) samuti lootejärgses arengus *võivad päranduda sugulisel paljunemisel *hõlmavad enamasti organismi piiratuid osi *päranduvad vegetatiivsel paljunemisel. 4. spontaansed/indutseeritud mutatsioonid- Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid e.kuntslikult esilekutsutud *võivad olla tingitud nii välistest kui ka *tehakse bioloogilise eksperimendi käigus nt:kiiritus, sisemistest teguritest. keemikaalidega mõjutamine *tegurid põhjustavad häireid replikatsioonil *kõige tavalisemad on bakterid aga ka laborihiired ja rotid
tekkida uued alleelid. Kromosoommutatsioon kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused, mis on nähtavad mitoosi või meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel.Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikkus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutatsioon Modifikatsioon 1.Pärandub 1.Ei pärandu järglastele 2. Keskkonnast 2.Geenidest tingitud tingitud
sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained) Spontaansed mutatsioonid – nn iseeneslikud, tekkinud siiski keskkonnast (UV, hapnik)
mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel somaatilised mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt fenotüübi järgi raske vahet teha Spontaansed mutatsioonid - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioonid - eksperimendis kunstlikult esile kutsutud mutatsioonid Tänan tähelepanu eest!
põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult.
elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. Sonoristid laulavad, skandeerivad või deklameerivad loitse. Selline loitsude esitlusviis põhjustab väsimust sonoristi kurgule. Seetõttu saab sonorist ainult esitada teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge karismaga, mis lisatakse tema punktisummasse. Sonoristid on spontaansed osatäitjad, kes suudavad lisada metamaagilisi effekte oma loitsudesse käigu pealt. Sonoristid peavad omama sobivat metamaagilist joont ning olema piisavalt kõrgel tasemel, et kõrgendada osatäitja rolli loitsus. Metamaagiliselt kõrgendatud loitsud on pidevas liikumises. Neil pole kindlat algust ega lõppu. Sonoristid ei saa abi Kiirendatud Loitsust. Tuntumad sonoristid: Grazyna Bacewicz, Tadeusz Baird Henryk Mikolaj Gorecki, Wojciech Kilar
avaldu muutus geenide väliselt, nukelotiid vahetub aminohape ei vahetu, aminohape vahetub valk ei vahetu, retsessiivne mutatsioon Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse/kuju muutus; liigid: väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine Geenmuatsioonid kromosoomide arv suureneb (mõni kromosoom juurde Downi sün, kromosoomistik kordistunud meioosi viga 2n+n=3n triplod) Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised (keharakkudes), kasulikud, kahjulikud, neutraalsed Mutageenid ained või tegurid, mis kutsuvad esile mutatsioone; bioloogilised (viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid), füüsikalised (kiirgused, müra, vibratsioon), keemilised (alused, happed, ravimid)
Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X- kromosoomis (joonis vihikus) 5. Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? Mutatsiooniline muutlikkus; mutageenid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Millest tulenevad kromosoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Esinemb kahte tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus - seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglate genotüüpiideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Selel tulemusel saadakse erinevate genotüüpidega järglased
Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks. Organismis toimub mutatsioone ka ilma väliste teguriteta. Need spontaansed mutatsioonid on tavaliselt DNA Replikatsiooni käigus toimunud vigade tagajärg. DNA-d analüüsitakse mikrokiibi abil. Klaasile kinnitatud DNA sondid, millega uuritav DNA seostub juhul, kui selles Esineb sama viga. Kaksikute meetod: Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.* Pikkuskasv, kehamass, silmade suurus, juuste läbimõõt, silmavärv, sõrmejäljed, vererühmad
Lokaalsed sümptomid Kliinilised sümptomid On põhjustatud kapillaaride endoteeli kahjustusest, võivad kesta 23 ööpäeva. Valu; Turse; Verevalumid; Regionaalsete lümfisõlmede suurenemine. Kliinilised sümptomid Süsteemsed sümptomid Varane anafülaktiline reaktsioon hüpotensioon, sünkoop, angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine; Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna.
Kontroll transkriptsiooni tasemel kui sageli, millal m RNA töötlemisel millised muutused enne translatsiooni RNA transpordil m RNA lagundamisel millised suunatakse lagundamisele Translatsioonijärgne kontroll millised valgud aktiveeritakse KESKKOND MÕJUTAB GEENIDE AVALDUMIST. Mutatsioon muutus DNAs, mis tekib keskkonna toimel Mutant organism, kellel on mutatsioon nt kääbuskasv Mutatsioonide põhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik) Indutseeritud esile kutsutud mutageenide toimel Mutageenid tekitavad vigu DNAs tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Mutageenideks on UV, röngten, gammakiirgus, benseeniühendid Geenmutatusioonid DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid, tekivad peamiselt replikatsiooni käigus Sirprakulise aneemia põdeja ei haigestu malaariasse. On ka kasulikke geenmutatsioone:
asendumine teisega) Tulemuseks: uute alleelide teke Näited: varane raukumine, juuste täielik väljalangemine 2.Kromosoommutatsioonid (muutused kromosoomide pikkuses või ehituses) Nad tekivad vigadest meioosis ja mitoosis Näited: kassikisa sündroom 3.Genoommutstsioonid (homoloogiliste kromosoomide arvu muutus) Näiteks: Downi sündroom (21.kromosoomipaaris 3kromosoomi =47kr-i) Tekke iseloomult jaotatakse muutusi : Spontaansed muutused Tekitatud muutused 1. Tekivad iseeneslikult 1.Kutsutakse kunstlikult esile 2. Tekivad organismide 2.Võivad tekkida inimtegevuse teistel normaalses elukeskkonnas põhjustel(tuumakatsed, radioaktiivsete jäätmete lekked) 3. Tekkesagedus väike 3.Tekkesagedus suur Asukoha järgi jaotatakse muutusi:
ja Kalad on ja Veevalaja Sõnn, Neitsi ja tundlikud, Jäär, Lõvi ja on hea Kaljukits on kannatlikud, Ambur on suhtlemis- praktilised, vastuvõtlikud, tulised, võimega, konservatiivsed emotsionaalsed, kirglikud, teadmiste- , intuitiivsed, entusiastlikud, janulised, arvestavad, sügavad ja spontaansed, abstraktse tundlikud ja valmis teisi enesega mõtlemisega, lojaalsed. kuulama. loogilised, Negatiivne rahulolevad objektiivsed, Neid võib ja romantilised. variant võib sallivad, olla mitte- iseloomustada Negatiivne idealistlikud ja loominguline ka liigne tujukus, variant võib eelarvamuste-
muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 106 - 109. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, kahjustused ja ülekanduvad keemilised elemendid. 3.Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljastpoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest
organismile järgmiselt: A. Genoomi muutuste alusel: 1. Geeni- e. punktmutatsioonid geenide struktuuri muutused. 2. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide struktuuri ja/või arvu muutused. 3. Genoommutatsioonid genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine B. Avaldumise alusel heterosügoodis: 1. Dominantsed mutatsioonid. 2. Retsessiivsed mutatsioonid. C. Olenevalt põhjustajatest: 1. Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud 2. Indutseeritud mutatsioonid e. esile kutsutud D. Päritavuse alusel: 1. Generatiivsed mutatsioonid- tekivad sugurakkudes, päranduvad edasi sugulisel paljunemisel 2. Somaatilised mutatsioonid- tekivad keharakkudes, sugulisel paljunemisel edasi ei pärandu. Võivad edasi päranduda ainult vegetatiivsel paljunemisel 3. Morbiidsed
peaminister András Hegedüs põgenesid Nõukogude Liitu. Peaministriks sai Imre Nagy ja partei esimeseks sekretäriks nimetati János Kádár. Nagy kutsus rahvast üles vägivalla lõpetamisele, lubades uuesti käivitada kolm aastat varem katkenud poliitilised reformid. Rünnakud jätkusid. Vastupanu käigus teisaldati või hävitati avalikud kommunistlikud sümbolid nagu punatähed ja Nõukogude vägedele püstitatud mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Imre Nagy Ülestõusu lõpp Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse. Tagajärjed Ungaris Arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele, neist 13 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi
- uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2
Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus
mitoosis, võib avalduda puude või haigusena. krom. Lahknemise häired, sündroomidena avaldub. 3. Generatiivsed mutatsioonid Somaatilised mutatsioonid Tekivad sugurakkudes Tekivad keharakkudes lootejärgse arengu käigus Päranduvad sugulisel paljunemisel Ei paljune sugulisel paljunemisel 4. Indutseeritud e esilekutsutud mutatsioonid Spontaansed e iseeneslikud mutatsioonid Kaitseloomi mõjutatakse erineva keemiaga, tekkesagedus sadu või Tingitud organismi sisestest teguritest, esinemissagedus tuhandeid kordi suurem kui iseeneslikel mutatsioonidel. väike. Põhjust häireid replikatsioonis, meioosis, mitoosis. 5. Erimunakaksikud Ühemunakaksikud Munarakud viljastatakse erinevate Munaraku viljastab üks sperm, sügoot laguneb
Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonitoas 3. Ekstaas üha suureneva ärevuse ja sisepinge tulemusena saavutatud seisund, nt inimene võib tantsida end ekstaasi, ka spordivõistlustel _________________________________________________________________________ 4. TTS üldiselt: 1
G Vabaenergia ehk Gibbsi energia muut H Entalpia muut S Entroopia muut · G on hüpoteetiline suurus, mis seob entalpia ja entroopia, võimaldab keemikul prognoosida, kas antud reaktsioon leiab asset reaktsiooni spontaansuse kriteerium. · Bioloogilised standardtingimused: o T = 298 K o P = 101,3 kPa o C = 1M · Kui pH = 7,0 ja CH2O = 5,55 siis G0' · Eksergoonilised reaktsioonid on reaktsioonid mis annavad energiat (eksotermilised) | spontaansed reaktsioonid. · Endergoonilised reaktsioonid vajavad käivitumiseks lisa energiat (endotermilised).
sünkroonne sünkroonsed Nepal nepallane immuunne immuunsed Haapsalu haapsallane momentaanne momentaansed Tsiili tsiillane filigraanne filigraansed suveräänne suveräänsed korall koralllane ingel+lik spontaanne spontaansed homogeenne mannekeen festival festivallane VÕRDLE profaanne printsess+lik TÜVE LÕPUS ON S s/s MITMUS ÜLIVÕRRE religioos/ne religioos/sed religioos/seim grandioosne grandioossed grandioosseim kurioosne kapriissed kapriisseim
Mõistus ja õppimine reflekse ei mõjuta, mistõttu püüavad isegi ümberõpetatud vasakukäelised esemeid vasaku käega. Lisaks võivad lapse vasakukäelisusele osutada järgmised märgid: · Laps kirjutab tähtede või numbrite kirjutamisel mõned sümbolid peegelpildis. · Raamatuid lehitsetakse eelistatavalt vasaku käega ning tagantpoolt ettepoole. · Vasak jalg tundub olevat liikumisel dominantne jalg. · Suguvõsas on palju vasakukäelisi · Igapäevased spontaansed tegevused, näiteks esemete püüdmine. Ärge õpetage last ümber Lapsi õpetati kuni kuuekümnendate aastateni koolis parema käega kirjutama. Vasak käsi seoti koguni seljale, et nad oleksid sunnitud parema käega kirjutama. Ka tänapäeval püütakse harvadel juhtudel vasakukäelisi ümber õpetada, isegi kui meetodid on leebemad. Asjatundjad seda ei soovita. Vasakukäelisusel on geneetilised põhjused ning see toob ajus kaasa muid lülitusprobleeme
ühest soost, saab uurida keskkonna mõju. GENERATIIVSED MUTATSIOONID SOMAATILISED MUTATSIOONID Tekivad sugurakkudes, erinevate Tekivad keharakkudes lootelise kui ka mutageenide toimel. Päranduvad sugulisel lootejärgse arengu käigus.Hõlmavad paljunemisel. organismi piirtud osi. Sugulisel paljunemisel ei pärandu, ainult vegetatiivsel. SPONTAANSED MUTATSIOONID INDUTSEERITUD MUTATSIOONID Iseeneslikud. Põhjused on ebaselged. Võivad Kunstlikult esile kutsutud. Nt. Eksperimendi olla nii välistegurid kui ka organismilised. käigus. Kiiritatakse, töödeldakse Sisesteks teguriteks nt. Vabad radikaalid või kemikaalidega. Saadakse uusi bakteritüvesid ainevahetuse vaheühendid. H2O2 suhteliselt ja on olulisemalt suurema tekke sagedusega. harvad.
3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemistegur ja kuidas ahelreaktsiooni kiirus sellest sõltub? Neutronite paljunemistegur võrdne ahelreaktsiooni mingi põlvkonna neutronite arvu suhtega eelmise põlvkonna neutronite arvusse ning näitab ahelreaktsiooni kiirust. Tähis- k Ahelreaktsiooni kiiruse sõltuvus : 1) k<1 siis ahelreaktsiooni ei teki,tekivad ainult mõned spontaansed tuumade lõhustumised. 2) k=1 siis algab ahelreaktsioon. 3) k<1.01 ja k>1 siis on ahelreaktsioon juhitav. 4) k>1.01 ahelreaktsioon ei ole juhitav ehk see on aatompomm. 5.Mis on kriitiline mass? Kriitiline mass- tuumakütuse mass, mille juures k=1 ja ahelreaktsioon tekib iseenesest. 6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega.
madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 28. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 29. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib
kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud Võimule olid saanud bolševikud Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi.
iseseisvalt lühikest aega. Välja on kujunenud pintsetihaare. Asetab asju üksteise otsa, mängib palli, 12. kuune- Istub, tõuseb püsti, kõnnib ühest käest kinni hoides või iseseisvalt. Joob tassist, õpib lusikaga sööma. Lapse areng 0-3 elukuud Fleksoorne asend esineb nii kõhuli- kui seliliasendis; o Kõhuliasendis: käed rindkere all, pea pööratud küljele (kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta o Püstiasend. Püstisesse asendisse last tõstes (toetatuna last oma käte
kehaproportsioonidega, enamasti mõningase vaimse alaarenguga ning suguvõimetud. Turneni sündroomiga naistel on ainult üks Xkromosoom, teine puudub. Seega on sellel inimesel kokku 45 kromosoomi. Nendel naistel ei arene välja sekundaarsed sugutunnused ning nad ei saa lapsi. Mõningatel juhtudel kordistub organismi kogu kromosoomistik. See tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisest meioosis. Tekib polüploidsus, inimeste puhul põhjustab see loote surma. Spontaansed mutatsioonid on iseenesliku tekkega ning nad tekivad harva. Indutseeritud mutatsioonid on eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud. Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks: 1) Keemilised ühendid benseen, benseenituuma sisaldavad ühendid, halogeenderivaadid (DDT) ja raskmetalliühendid. 2) Füüsikalised tegurid radioaktiivne, röntgen ja ultraviolettkiirgus 3) Bioloogilised tegurid
7. Kromosoommutatsioon- muutub kromosoomide ehitus ja arv (downi sündroom) 8. Genoommutatsioon - tähendavad indiviidi normaalse liigomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus. 9. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. 10. Ploidsus- on samatüübiliste ehk homoloogiliste kromosoomide või liigiomaste kromosoomikomplektide kordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel
kunagi varem. Ajalugu jääb Havelit meenutama eelkõige ,,valguse kandjana Tsehhoslovakkia pimedamatel tundidel". 26. juuli 2004. asutati Ameerika eeskujul Václav Haveli nimeline raamatukogu Prahas, mis on ainulaadne omanäoliste seas Euroopas. Pärast 2007. aasta pronksöö rahutusi saatis Havel Toomas- Hendrik Ilvesele ja eesti rahvale oma toetusavalduse: "On raske uskuda, et protestid monumendi ümberpaigutamisotsusele olid vaid kodanike spontaansed aktsioonid," kirjutas president Havel. "Näib, et isegi uues geopoliitilises õhustikus kuritarvitatakse natsismivastase võitluse ohvreid ja Teise maailmasõja järelmeid jätkuvalt poliitilistel eesmärkidel. Eriti kindlalt veensid mind selles Eesti Moskva-saatkonna ümber toimunud sündmused. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse ast...
Põhjustab uute alleelide deletsiooni- väljalangemine teket. duplikatsioon- kahekordistumine Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikkus, erinevuste teke või esinemine sama inversioon- järjestuse muutus liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. translokatsioon- ümberpaiknemine Generatiivsed mutatsioonid- mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi Spontaansed mutatsioonid- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult sugurakkudes ja päranduvad järglastele. tekkinud mutatsioonid. Tekivad harva. Genoommutatsioon- Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud võivad tekkida uued alleelid. mutatusioonid.
On ilmne, et kui teha tööl ja mängul vahet kasulikkuse alusel, siis on töö ’’ülistava’’ ja mäng ’’halvustava’’ varjundiga. Mäng on olemuslikult kergemeelne. Mõned inimesed, kes seda mõistet niimoodi tajuvad, on tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist. Ilutaju keskmes on tõepoolest nauding, kuid imselt leidub temas midagi sellist, mida teistes naudingutes ei esine ja mille tõttu neid teadvuses ja keeles eristatakse. 8
Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid.3Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis
tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 5. Kromosoommutatsioonid Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid spontaanne mutatsioon (ingl. Spontaneous mutation)- Mutatsioon, mis tekib ilma teadaoleva välise põhjuseta. Vt. indutseeritud mutatsioon. Spontaansed mutatsioonid Prokarüoodid 10-7-10-8 Eukarüoodid10-5-10-6 indutseeritud mutatsioon (ingl. Induced mutation)- Mutatsioonisageduse tõstmine organismide eksponeerimisel füüsilistele või keemilistele mutageenidele (tekivad muutused DNA-s või RNA-s).
abivalmid ning usaldatavad. Kuid kahjuks ainult sellest ei piisa. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Austria laste psühhoterapeudi, Gisela Eberleini arvates aitavad hirmudest vabaneda järgmised tegevused: avamistegelused, spontaansed mängud ja pantomiimid, liikumis- ja lõdvestusharjutused, autogeenne treening ja rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. KOKKUVÕTE Hirm on tunne, mis pole kellelegi võõras. Mitmed hirmud on olnud inimese saatjaks läbi aegade. Hirmust haaratud meel elab segaduses, konfliktis, mistõttu selline meel on paratamatult vägivaldne, moonutatud ja agressiivne.
Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 27
Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. Gibbsi energia muut kriteerium spontaansuse hindamiseks. G = H -T·S ; Protsess on spontaanne kui G < 0. *H < 0, S > 0, G < 0 alati; *H < 0, S < 0, G < 0 madalal temp, G > 0 kõrgel temp; *H > 0, S > 0, G < 0 kõrgel temp, G > 0 madalal temp; *H > 0, S < 0, G > 0 alati
Mutatsioonid tekivad sugurakkude kromosoomides paiknevates geenides. Kuna enamik mutatsioone on retsessiivsed, siis on väga raske kõiki mutatsioone kokku lugeda. Enamus juhtudest, mil retsessiivset mutatsiooni kandev sugurakk viljastub terve sugurakuga, mutatsiooni ei ilmne, kuna see ei tule fenotüübis nähtavale. Muutus tuleb esile ainult juhul, kui ühinevad kaks ühesugust retsessiivset sugurakku. (Poljanski 1987) Mutatsioonide tekkepõhjuseid on erinevaid. On olemas spontaansed mutatsioonid, mis on tekkinud keskkonna toimel ja on olemas indutseeritud mutatsioonid, mis on esile kutsutud mutageenide toimel. Mutageenid on faktorid, mis mõjutavad geeni tuhandetes kordades suurema sagedusega kui tavaline keskkond. Kiirgused on ühed ohtlikumad mutageenid. UV- kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus on mõned näited nendest. Samuti on mutageenid kõik kantserogeenid. Mutageenide loendisse mahuvad ka benseeniühendid, raskemetalliühendid,
rahudlamine. V Eksistents (Being): Olemise väärtused (Being values ) B - values (metamotives) Tippelamused (peak experience) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine Kriteeriumid 1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4
Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis- kui nukleotiidi vahetumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees) (suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikus: keskonnatingimustest tulenev Kitsas reaktsiooninorm- juuksevärvus, karva läbimõõt Lai raktsiooninorm- inimese kehakaal, munade toodang
Päikese vahel, mistõttu tundub Maalt vaadates, et Veenus on ekliptikast veelgi kaugemal. Nii on kujunenud mõte lugeda sodiaagiriba laiuseks 16 kraadi, 8 kraadi kummalegi poole. Sel juhul lisandub sodiaagi tähtkujude nimekirja täieõigusliku liikme Maokandja (seda läbib ekliptika) kõrval veel kaheksa: Vaal, Kaaren, Karikas, Hüdra, Orion, Pegasus, Kilp, Sekstant. TULEMÄRGID - Jäär, Lõvi ja Ambur on tulised, kirglikud, entusiastlikud, spontaansed, enesega rahulolevad ja romantilised. Negatiivne variant võib olla diktaatorlik ja vägivaldne. MAAMÄRGID - Sõnn, Neitsi ja Kaljukits on praktilised, konservatiivsed, arvestavad, tundlikud ja lojaalsed. Negatiivne variant võib olla mitteloominguline ja liiga materiaalselt häälestatud. ÕHUMÄRGID - Kaksikud, Kaalud ja Veevalaja on hea suhtlemisvõimega, teadmistejanulised, abstraktse mõtlemisega, loogilised, objektiivsed, sallivad, idealistlikud ja eelarvamustevabad
selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). 3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate
rahudlamine. V Eksistents (Being): Olemise väärtused (Being values ) B - values (metamotives) Tippelamused (peak experience) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine Kriteeriumid 1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4
annaabi.ee 
