Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Spikker - Masinaelemendid Teooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liide, keermesliite, keermesliide, võll, telg, kinnitus, koost, masinaelemendi, poltliide, väsimus, otstarbe, masinaelement, keere, konstruktsioon, liited, eskiis, nelikant, rist, materjalis, sidur, kaitsevad, koostu, suutlikkus, töökindlus, valikul, hõõrdejõud, keeret, nimiläbimõõt, kruvid, mutrid, normaal, nihkel, inseneri, ajamite, laagerMida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide)
funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja
ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk.
Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms). Agregateerimine on tootmismoodus, mis oluliselt lühendab tootmistsüklit (konveierile
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada
suhtelise deformatsiooni graafik Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur 16. Mis on materjali väsimus? Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis
Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ja kulumise intensiivsus?Nende sõltuvus ajast. Kulum-mõõtmete või massi muutumine.Kulumise intensiivsus-kulumi suurus ajaühikus või läbitava tee pikkuse suhtes.vt vihikusse. 7.Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või konstruktiivselt valitud mõõde
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
Veel liigitatakse laagreid: · Lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad · Määritavad ja hooldevabad · Reguleeritavad ja mittereguleeritavad laagrid Laagrite liigitamiseks kasutatakse kindlat rahvusvahelist tähistust, ISO, mil kasutatakse numbrite ja tähtede erinevaid kombinatsioone: näiteks koonusrulllaagrit 7507 tähistatakse nüüd 32207. Liited Liikumatud liited Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide · nuutliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. · 1 Keerme lõikamine · 2 Keerme põhiparameetrid · 2.1 Keermeniidi tõusunurga leidmine
Siit määratakse lihtsa teimi põhjal; Aõ h + Wõ . fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile:
mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates
??? 37. Surutud varraste stabiilsus. Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga 38. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 39. Mis on materjali väsimus? Materiali väsimus on materiali tugevuse alanemine vahelduva koormuse puhul. 40. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduva pinge tsükleid, siis võib detail äkki, eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures. Suurimat pinget, mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks.
a(amplituudpinge a=0,5(max-min) keskmine pinge m=0,5(max+min) R = min assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus? Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel. 3 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Materjali teoreetiline väsimuspiir- suurim pinge, mida materjal talub purunemiseta lõpmatu arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili
8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
Punkti A kaugust põhiekraanist AA' nimetatakse selle punkti põhikvoodiks. Kaugust esiekraanist AA'' nimetatakse punkti esikvoodiks. Kui põhiekraan ε1 koos kujutisega pööratakse kaarnoolte suunas ühtivaks esiekraaniga ε2 (sele 11b), saadakse kaks teineteisega seotud ristprojektsiooni. Need asuvad ühel ja samal tasandil (joonise pinnal). Tekkinud ristprojektsioonide paari nimetatakse punkti kaksvaateks. Telg x on kaksvaate telg. Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14
lubatavat piiri. Vahetatavus lihtsustab masinate ekspluatatsiooni ja remonti. Vajalikud kompetentsed kontrollmõõtmised kui ka valmistusprotsessi pidev kontroll. Vahetatavus: - täielik (ilma täiendava sobitamiseta); - osaline (valikkoostamine, kompensaatorid, reguleerimine, justeerimine). Osaline vahetatavus vajalik suure täpsuse korral, individuaaltootmine); - väline, kus asendatakse suures kompleksis üks koost (nt elektrimootor treipingis); - sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS.
Millal kasutatakse tihvliiteid? Millised tihvtide liigid on korduskasutatavad? TIHVTLIIDE = liide, kus ühendatud detailid on geomeetriliselt lukustatud lõikele/muljumisele töötavate tihvti abil. Korduvkasutada saab koonustihvte, kärntihvte, vedrutihvte. 3. Milles sesneb vedrutihvti eripära?
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
dil jne. j · Tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal, kus konstruktsiooni jaotamine osadeks on Tõmb-neetliideliide tingitud valmistamise võimalikkusest, võimalikkusest lihtsusest ja ökonoomsusest LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal,, kus:
Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista stabiilselt poolpöördega nende poole; töölise keha peab asuma kruustangide teljest vasakul. Vasak jalg tuleb asetada poole sammu võrra ettepoole, nii et jalapöia telg moodustaks kruustangipakkide suhtes 70...750 nurga, parem jalg asub aga mõnevõrra tagapool, jalapöia telgjoon on kruustangide telgjoone suhtes 40...450 nurga all (joon. 74 ). Vasara varrest tuleb kinni võtta nii, et käsi asuks 20...30 mm kaugusel varre vabast otsast (joon. 75a). Meislit hoitakse vasaku käega 20...30 mm kaugusel peast, sõrmi ei ole vaja tugevasti kokku pigistada (joon. 75b). Töölise jalgade asend raiumisel
..6 mm).Iseloomulik madal tootlikkus ja kasutegur ~30...60%, suured kulutused keevitusgaasidele.Gaaskeevituse osatähtsus on tänapäeval väike,kasutatatkse peamiselt remonttöödel.Gaasileeki kasutatakse energiaallikana jootmisel ja metalli kuumutamiseks termolõikamisel,aga ka keevistoodete leekõgvendamisel. 32.Metallide keevitatavus MK(weldablity) nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide,mis täidab toote konstruktioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded.Nagu definitsioonist nähtub ,sõltub keevitatavus materjalist,kasutatavast keevitustehnoloogiast ja keevisliite konstruktsioonist ,teisalt aga keeviskonstruktsioonile esitatavatest talitluslikest nõuetest.Sageli mõistetakse keevitatavuse all metallide võimet moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keesvisliidet.Keevituskonstruktsiooni talitlusomadusedon määratud tehniliste tingimustega ja neid võib
2.2.1 Kandepiirseisundid Näiteks: - materjali purunemine kandevõime seisukohalt otsustavas kohas; - konstruktsiooni või selle osa üldstabiilsuse kaotus (nõtke, kiive); - liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30); - staatilise tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus; - vahelduva märgiga plasteks muutumine ("kirjaklambri efekt"); - väsimus - (eraldi piirseisund ?) Kandepiirseisundi osavarutegurid: - G = 1,20; - alaliskoormused - Q = 1,50; - muutuvkoormused - M0 = M1 = 1,0; - plastne kandevõime; stabiilsus; (lähtudes fy -st) NB! Uus! - M2 = 1,25; - purunemiskandevõime (lähtudes fu -st); - Mb = Mw = 1,25 jne. - liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Kõige enam kasutatakse sileservseotist (sileda vuugiga). Liimitud detaili kvaliteet sõltub üksikute osade mõõtmetest (ei soovitata ühest tükist detailidest suuremat ristlõiget kui 50 x 100 mm), nende hoolikast sobitamisest, liimimissurvest ja toorikute aastarõngaste asetusest. Kõige parem on radiaalselt saetud laudadest kokkuliimitud detailid. Tooriku jätkamisel pikkuses kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist; mida pikem on kaldlõige seda tugevam liide. Samuti kasutatakse liimimist tisleriplaatide ja kilpide ning spoonist liimitud detailide valmistamisel ning detailide pealistamisel spooniga (kattevineeriga). Liimitud detailid (kilbid, plaadid) tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks mittesümmeetrilisi pingeid - selleks peab olema mõlemal poolel sümmeetriateljest ühesugune arv liimitud kihte (vineer, spoon, paber, plastik jne.). Peale selle on soovitav, et liimitud kihid oleksid vastavalt samast
5 6 4 5 6 1-A kujuline tugisammas; 2- ülemibe tugipind; 3-külgplaat; 4-karteriluuk; 5-luugi kinnitus äärik; 6-karteriluuk; 7-ristpea juht liistud; 8 –karteriluugi kaitseklapp. On vahe osa alusraami ja silindrite vahel. Moodustab karteri ülemise poole. Tugipukid võivad olla valmistatud kas malmist või alumiiniumsulamist. Suured 2 – taktiliste mootorite tugipukid valmistatakse üksikutest ∏ (A) taladest, mis on omavahel kokku keevitatud ja kinnitatakse poltidega põiki vaheseinte kohtades. Ülevalt talad omavahel ühendatakse, talade külge ühendatakse paralleelid. Talade
................................................................. 85 SISSEJUHATUS Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis-
Otsfreesid on ette nähtud tasapindade töötlemiseks vertikaal - ja horisontaalfreespinkidel. Erinevalt silinderfreesidest on otsfreesidel hambad nii silindrilisel külgpinnal kui ka otsal. Otsfreesid jagunevad väikeste hammastega ja suurte hammastega freesideks samuti ka vahetatavate lõiketeradega freesideks. Otsfreesi põhimõõtmeteks on läbimõõt D, kõrgus L, ava läbimõõt d ja hammaste arv z. Võrreldes silinderfreesidega on otsfreesidel mõningad eelised: 1. Palju jäigem kinnitus tornile või spindlile. 2. Sujuv töötamine, sest üheaegselt võtab freesimisest osa suurem arv hambaid. Seepärast on tasapindu enamikul juhtudel otstarbekas freesida otsfreesidega. Nagu silinderfreesid, jagunevad ka otsfreesid parem - ja vasakpoolse lõikesuunaga freesideks. Tänapäeval on üha rohkem hakatud kasutama kõvasulamplaatidega otsfreese. Tasapindade freesimine kõvasulamplaatidega otsfreesidega on tunduvalt tootlikum kui silinderfreesidega freesimisel.
kombineeritud 156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Harklaadurid võivad olla varustatud nii sisepõlemismootorite kui ka elektrimootoritega Viimased on peamiselt kasutatavad kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Käiguosadena kasutatakse neil kõiki eelmainitud rataskäiguosade tüüpe. 157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) sarniir-hoob tüüpi b) teleskoopiline c) Z-tüüpi hoovastikuga 158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) frontaalne jäik kinnitus b) pöördemehhanismi kaudu c) külgmine kinnitus 159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine tühjendamine? a) frontaalse täitmise ja frontaalse tühjendamisega b) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega, c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele, d) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180 o ulatuses 160-Millised on kopplaadurite standardvarustuse kopad? a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda
mis kutsub esile võlliliinis paindepinge. Peamasina pöördemomendi ülekandel sõukruvile tekivad võlliliini materjalis tekivad väändepinged. Väändevõnkumised tekivad perioodiliselt muutuvast pöördemomendist. Omavõngete ja sundvõngete perioodide kokkulangemisel võivad tekkida võlliliinis ohtlikud resonanantsvõnkumised, mis võivad võlliliini purustada. Ristvõnkumised võivad tekkida võlliliini ebatäpsest töötlusest või materjali tiheduse ebaühtlusest.. Selline võll võib mingitel pööretel hakata vibreerima, tekitades laagritele täiendavaid pingeid. Võlliliini vibreerimine võib tekkida ka teistel põhjustel, nagu peamasina madalast tasakaalustusastmest ja sõukruvi hüdrodünaamilisest tasakaalustamatusest . Viimane sõltub sõukruvi labade sammu ebaühtlusest, sõukruvi vigastusest ja lainetusest. Sõukruvi vigastused või kruvi labade arvu mittevastavus antud laevale ja peamasina
traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada
tuur. Seetõttu gaasid paisuvad ja nende rõhk tõukab kolbi silindris allapoole. Kolvil tekkinud jõud kantakse kepsu kaudu väntvõlli vändale ja võll hakkab pöörlema. Nii muundubki soojusenergia mehaaniliseks tööks. Mootori pidevaks töötamiseks peab selline muundumis- M o o t o r ra t t a v e e r mi k u l e ki n n i t a t a k s e mo o t o r protsess silindris perioodiliselt korduma. Sellega tutvume
(1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades
annaabi.ee 
