päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel: munarakk viljastub X kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb tüdruk munarakk viljastub Y kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb poiss suguliitelised puuded on suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikud geenid dalton e. punarohepimedus kemofiilia e. vere hüübimatus kombinatiivne m - vanemate erinavate geenialleelide ümberpaiknemine meioosis (ristsiire) mutatsiooniline m - puhul toimub kromosoomide arvu või ehituse muutus geenmutatsioon - kus viga on tekkinud geeni sees nukleotiidide järjestuses
üheaegset munarakkude arengut. viljastamine. II Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine: 1.etapp – munarakk võetakse otse 4.etapp – munsasarjast 2.etapp – valitakse välja kontrollitakse viljastunud munarakku munarakud 3.etapp – 5.etapp – munarakk koos sügoodid spermiga viiakse kantakse söötmesse kasvusöötmesse. III Embrüote kasvatamine ja siirdamine. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot. Rasedust säilitav ravi-kestab 8. nädalani. Naise terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Mehe viljakushäire: ◦ näiteks spermide vähesuse/nende puuduliku liikuvuse korral.
· Spermid ja munarakud on katseklaasis kokku viidud · Embrüo areneb beebiks ema kõhus 2.in vitro meetod · Mikroinjektsioon-sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku · Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel moorula või blastotsüsti staadiumini ja siirdatakse seejärel naise emakasse. · Embrüosiirdamine inimesel: 1.Etapp-munarakk võetakse otse munasarjast 2.Etapp-kontrollitakse munarakku 3.Etapp-munarakk koos spermiga viiakse söötmesse. 4.Etapp-valitakse välja viljastunud munarakud 5.Etapp-sügoodid kantakse kasvusöötmesse 6.Etapp-hormonaalselt ettevalmistatud naisele siirdatakse 2-3 embrüot.
9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud. Kaks munarakku viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Võivad olla ühest või erinevast soost. Pärilikkuselt on alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed.
kaheks. Kummastki idulase lahkennud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati ühte sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa ära vahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunarakukaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kui pärilikuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed, nende eripäraks on vaid samasugune looteline areng ja sünd.
vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja sugurakus on 23 kromosoomi. 7. spermatogenees- on spermide areng. Sp algab suguküpsuse saabumisega ja kestab kõrge eani. 1st spermatogoonist tekib 4 spermi. 8. Millal tekib sügoot e viljastatud munarakk? siis kui ovulatsiooni ajal on valminud munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus. Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11
Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Nende tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Siiami kaksikud Mida hilisemas arengujärgus idulane hakkab jagunema, seda suurem on tõenäosus, et see ei lähe lõpuni. Nii võivadki sündida osaliselt lahknemata
areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978. aasta juulis. Pärast seda on embrüosiirdamine kiiresti levinud ja praeguseks arvatakse sellisel teel saadud lapsi olevat üle maailma paari miljoni ümber. Naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades ultraheli kuva abil spetsiaalset nõelpipetti. Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermiga (tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta) vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 C juurde. Seejärel valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul, kui mehe sperma sialdav väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud sperm mikropipeti abil otse omaraku tsütoplasmasse. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse
põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7.Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku. 8.Kaksukud on hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas kuna saab uurida kuidas muutlikkuse erinevad vormid inimese kujunemist mõjutavad. 9.Vegetatiivne-võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid.Eoseline-aluseks et ühel organismil tekib palju eoseid.Suguline-vaja kaht eri soost vanemorganismi. 10. 11.Eoseline paljunemine-võib osaleda ainult üks vanemorganism.eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus
platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu.Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Trihhomonoos, klamüüdia, tripper, hiv/aids, süüfilis, B- hepatiit, genitaalherpes.Kuidas kaitsta:Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu. 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega
emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15
terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!? · Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu . 15
poisse-tüdrukuid enam-vähem ühepalju. 10. Võrdle ühemuna- ja kahemunakaksikuid! V: Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, pärilikkuselt alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu tavalised ühepere lapsed. 11. Millistest teguritest on põhjustatud muutlikkus? V: Muutlikus on põhjustatud pärilikest ja mittepärilikest teguritest. Pärilik muutlikus on muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik - 12. Millised on geneetiliselt muundatud toidu eelised ja puudused?
antikehad, superovulatsioon, hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleeruvad 1-2 munarakku korraga. surrogaatema, emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. in vitro viljastamine imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga. embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. , tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. , terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks , reproduktiivkloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab
-Väheneb kõikide arv- sisuliselt teoreetiline, erandkorras võib tagasimuutuses esineda polüploide. -Hõlmab ühte kromosoomi- kõikidel päristuumsetel organismidel, ka inimestel. Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4
Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemuneja kahemunakaksikud. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbi ühe spermiga. Organismid võivad paljuneda mittesuguliselt või suguliselt. Mittesuguline paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegatatiivne paljunemine on kõige vanem paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest
isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 7. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingittud organismi tunnuste muutlikus: nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud 8. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku mitmikud tekkivad kui 1 munarakk viljastab 1 spermiga ja viljastanud munarakk jaguneb mitmeks, nad on välimuselt identsed (sama sugu, pärilikult ühesugused) Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt erinevad 9. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka
bakteritel võime lagundada antibiootikume jms. Mutatsioonide kahjulikkus – keha nõrgendav, kahjustav toime nt vähi teke, haiguse teke jms 11. Ühemunakaksikute korral on üks sperm viljastanud ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Ühemunakaksikud on alati samasoolised, ühesuguse päriliku materjaliga ning välimusega. Erimunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki erineva spermiga. 12. Organismide paljunemine ja muutlikkus. Looduses 2 paljunemise viisi: Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Paljunemisel osaleb 1 Paljunemisel osaleb 2 vanemorganismi vanemorganism Ei toimu viljastumist ega Toimub emas- ja isassugurakkude valmimine sugurakkude teket ja nende viljastumine
Tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Viljastamine in vitro- imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga. Üldbioloogia- bioloogili sed teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtusi. KÜSIMUSED/VASTUSED 1.Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks.
Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse
emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks ; toestatakse ka inimesel. · Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. · Asendusema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. · Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. · Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav
kahjustused) 2.meestel esinevad viljakushäired (seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused) Viljastamiseks in vitro kasutatakse kahte meetodit: 1. spermid ja munarakud viiakse katseklaasis kokku mikroinjektsioon- sperm süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel. Embrüosiirdamise etapid inimesel: 1. munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast. 2. munarakud kontrollitakse, puuetega rakud kõrvaldatakse. 3. munarakud koos spermiga viiakse söötmesse. 4. valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) mõni kord tuleb kasutada mikroinjektsiooni. 5. sügoodid kantakse kasvusöötmesse. 6. hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või bastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot. Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema
Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Inimesel võib esineda kahte tüüpi kaksiikuid ühemuna ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kahkes. Need kaksikud n alati ühe sugu, pärilikult ühesugused ja völimuselt lausa äravahetumiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim
imetajatel, kel normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. 33. Surrogaatema (asendusema, laen-ema, embrüortsipient) emasimetaja (ka naine), kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 34. Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. 35. Embrüonaalkloonime varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. 36. Embrüonaalne tüvirakk embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. 37. Nabaväädivere tüvirakk sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis
Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse
munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke Partenogeneesil areneb loode kahe Partenogeneesi esineb alamatel spermiga viljastatud munarakust loomadel Östrogeene toodavad nii folliikul Uute munarakkude küpsemine on kui kollakeha pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud Moorula rakud eristuvad kiiresti Põislootel puudub kobarlootele kudedeks ja moodustub blastotsüst iseloomulik õõs Kommentaar Paljunemine 11.
Keha – kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid Saba – vibur liikumiseks Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1) Munarakk Emaskest – munarakk sünteesib ise Rebu Valgukest – kaitseks Nahkkest – hoiab koos Lulskest – annab tugevuse Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist Munaraku ehitus Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks) Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine
pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5
Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks. Üks neist paaridest on mehel ja naisel erinevad. Neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimese sugu määratakse munaraku viljastumisel järgnevalt: - Kui munarakk viljastub X-kromosoomi sisaldava spermiga, sünnib tüdruk - Kui munarakk viljastub Y-kromosoomi sisaldava spermida, sünnib poiss 3. Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu ühepalju? Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5
Inimese kromosoomistikus on 46 kromosoomi, mis jaotub 23ks paariks. Üks neist paaridest on mehel ja naisel erinevad. Neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. 2. Kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimese sugu määratakse munaraku viljastumisel järgnevalt: - Kui munarakk viljastub X-kromosoomi sisaldava spermiga, sünnib tüdruk - Kui munarakk viljastub Y-kromosoomi sisaldava spermida, sünnib poiss 3. Miks on suguliselt paljunevatel liikidel isas- ja emasorganisme ligikaudu ühepalju? Sellepärast, et sperm võib sisaldada kas X või Y kromosoomi ja tõenäosus, et emb-kumb munarakku viljastab on 50%. 4. Miks ei saa pidada inimese X- ja Y-kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5
Polüspermia vältimine (kiire ja aeglane blokaad) Organismi normaalne arenemine tagatakse ainult juhul, kui emas- genoomiga liitub vaid üks isasgenoom. Mitme spermi olemasolul munarakus tekib multitsentriline mitoos, mille tagajärjeks on aneuploidsed tütarrakud ja arengu katkemine. Tähtsaks teguriks on ka spermide arvu reguleerimine viljastumiskohas. Kõige üldisemad on polüspermia takistamiseks munaraku kiire ja aeglane blokaad. Munaraku membraanil on omadus ühineda spermiga, kuid samavõrra oluline on ka membraani omadus muutuda kiiresti spermide suhtes refraktaarseks. See saavutatakse munaraku membraani elektrilise potentsiaali kiire muutmisega. Munaraku plasmamembraani soikepotentsiaal on –70mV, kuna Na+ -ioonid pumbatakse rakust välja. Esimese spermi ühinemisel tungib Na+ munarakku ja 1–3 sekundiga muutub membraani potentsiaal positiivseks: +20mV. Sperm on võime- line liituma munarakuga vaid – 70mV juures
0 naine [] mees /_/ - sugu teadmata · põlvkonnad tähistatakse rooma numbritega · uuritavad isikud tähistatakse araabia numbritega · sugupuu annab teada : - meid huvitava tunnuse pärandumistüübi - infot haiguse või tunnuse avaldumise kohta - tõeneäosus terve või haige järglase sünniks(meditsiinigeneetiline konsultatsioon) b) mitmikute meetod (kaksikud) 1. ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. 2. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud · mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. 3. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri spermidega
autosoomides:fenüülketonuuria, lühisõrmsus, ihtüoos. 2. Kromosoommutatsioonid 1. Kromosoomide pikkuses ja struktuuris toimuvad muutused:kromosoomilõik võib kaduda ehk deletsioon või mitmekordistuda ehk duplikatsioon. Näited: kassikisa sündroom 3. Genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutus. Genoommutatsioonide põhjused: · Viljastumisel osaleb sugurakk, milles on muutunud arv kromosoome. · Munarakk viljastatakse korraga 2 või enama spermiga. · Indutseeritud kunstlikult esile kutsustud selektsioon. Uute mikroobitüvede saamine, sordiaretus jm. Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid.Päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel. Keharakkudes tekkinud mutatsioonid somaatilised mutatsioonid. Kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel. II KOMBINARIIVNE MUUTLIKKUS vanemate geenialleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks Ei muutu nende struktuur!
1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e
osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt põlvkond uusi vastseid), maksa kakssuulane- areng toimub peremeeste vahetusega, seega suurendab arvukust. Samuti mõningad pahksääsed. Polüembronid (ühe munaraku mitmikud)- üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb varastel etappidel mitmeks osaks (moorula hilisgastrula) (inimesel on polüspermia läinud kuni kaheksanda nädalani), ühemunaraku kaksikute erijuhuks on siiami-kaksikud ehk osaliselt mittelahknenud kaksikud. Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Evolutsiooniliselt ürgseim paljunemisviis (hiljem taastekkinud). 2. Vajatakse ühte vanemorganismi. 3. Paljunemisprotsess ise on suhteliselt kiire. 4. Arvukas järglaskond esineb
sugurakku; teine sugurakk jaab nendest ilma ja havib. Emamesilane on parinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt voi isalt saadud kromosoomide komplekt. See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajarjel tekib heterosugoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homosugootne diploidne emane isend (xaxa voi xbxb), suuakse see ara. Mesilasemad on sigimisvoimelised ja toomesilased sigimatud emased. Lesed on sigimisvoimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot), toomesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (parivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud
Viljastumine inimesel : 1. toimub munajuha laienenud osas. 2. Sugurakkude viljastumise võime (munarakk säilib 1 ööpäev, sperm säilib kuni 72 tundi. 3. viljastumise toimumiseks peab munarakku korraga "ründama" sadu sperme. 4. monospermia tagatakse kahe mehanismiga : a) pärast esimese spermi sisenemist muutub munaraku membraani laeng. b) pärast viljastumist tekib spermidele läbipääsmatu nn. kortikaalplaat. 5. kui üks munarakk viljastatakse 2 spermiga tekib 3n ja toimubiseeneslik abort. 6. kunstlik viljastamine: a) kehasisene - (kui on vähe sperme või on sperma nõrgalt aluseline ja naise suguteed happelised) Sondiga viiakse mehe sperma munajuhasse. b) kehaväline - (kui probleem on munajuhade läbimõõdus) Hormoonidega kutsutakse esile polüovulatsioon. Munarakud lastakse välja. Kunsttingimustes (in vitro - klaasis) tehakse viljastamine. Viljastatakse palju munarakke.
põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 14. Somaatiline mosaiiksus X-monosoomse karüotüübi ja somaatiliste mosaiikide moodustumine: 1. Monosoomia-X tekib viljastumisel, kui mutantne X-kromosoomita munarakk ühineb X-spermiga. 2. Sügoodi esmaste jagunemiste käigus X-monosoomsete rakkude mitootiline teke ja somaatilise mosaiigi moodustumine. 15. Geenide sõltumatu lahknemine ja viljastumine sõltumatu lahknemine (ingl. Indipendent assortment)- Alleelide vaba (juhuslik) jaotumine gameetide vahel, mis toimub siis, kui geenid asuvad erinevates kromosoomides või sama kromosoomi kaugetes lookustes. Ühe alleelipaari lahknemine ei sõltu teise alleelipaari lahknemisest.
spermid ei tohi kokku puutuda kui munarakk viljastatakse, siis organismi verega, sest vere hakkab sellest emakas arenema loode kaitserakud hävitavad nad Viljastumine - munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks - munasarjast vabanenud munarakk liigub läbi kõhuõõne munajuhasse - munaraku eluiga on 24 tundi. Kui ta selle aja jooksul kohtub munajuhas spermiga, toimub viljastumine - viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine - munajuhas ründavad munarakku tuhanded spermid, kuid ainult üks sperm viljastab munaraku - viljastunud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale- st pesastub - sellele kohale emaka seinas, kus rakukobarpesastus, moodustub platsenta. Läbi
Vestiigium - vt. mandunud elund. Viirused - on elusaine, nad on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid (viirused on nukleiinhappe - valkkompleksid). Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Viljastamine in vitro - imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. Viroid - taimehaigusi põhjustav RNA rõngasmolekul, mis sarnaneb kapsiidi ja ümbriseta RNA-viirusega. Virusoid - viirus mis paljuneb ainult koos mõne teise viirusega. Võib nimetada ka viirusparasiidiks. Vitamiin - bioaktiivse toimega madalamolekulaarne orgaaniline aine. on vajalikud näiteks ensüümide aktiveerimiseks. Vöötlihaskude - kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude,
Kordub iga 21 päeva järel. Kõik innad ja varssumised tuleks üles märkida. Ja kui on suurem tall, siis tuleks ka nimetahvlile üles märkida. Tunnused: märad rahutud, irnumine, urineerimine, lima. 4-7 päeva kestab ind Paaritus Tulemuse annab see paaritus, mis on tehtud vahetult enne ovulatsiooni. Kuid hobusel on seda raskem määrata. Ovulatsioon 24-36 tundi enne inna lõppu ja kestab ainult 3-4 tundi. Munarakk kaotab juba 5-6 tunni möödudes ühinemisvõime spermiga ja ta hävib. Optimaalne oleks siis 3-4 tundi enne. Hobune on emakaseemendusega loom ja spermid jõuavad kiiremini munajuhasse. On leitud, et emakasarve tipus võib juba olla seemendusest 30 min pärast ja munajuhas 30-60min möödudes. Tupes on happeline keskkond ja spermid hukkuvad 3-4 tunniga. Emakakaelas on leeliseline keskond ja spermid säilivad 8-10 tundi. Emakas aga juba 24 tundi. Kui mära ind on pikk siis tuleks teda korduvalt paarituda. Ja seda teha üle päeviti. On täheldatud et
sugupuu (tingmärkidega pärandumissüsteemi koostamine) 0 naine [] mees /_/ - sugu teadmata põlvkonnad tähistatakse rooma numbritega uuritavad isikud tähistatakse araabia numbritega sugupuu annab teada : meid huvitava tunnuse pärandumistüübi infot haiguse või tunnuse avaldumise kohta tõeneäosus terve või haige järglase sünniks(meditsiinigeneetiline konsultatsioon) mitmikute meetod (kaksikud) ühemuna e. ühemunarakukaksikud viljastatakse üks munarakk ühe spermiga, aga varases arengustaadiumis jaguneb embrüo kaheks. Mõlemad järglased on ühest soost. Genotüübilt identsed, fenotüübilt väga sarnased. Ühemunakaksikute erijuht e. siiami kaksikud mida rohkem ühiseid elundeid ja mida elutähtsamad elundid on ühised, seda väiksem on ellu jäämise tõeneäosus. erimunakaksikud moodustuvad juhul, kui ovuleerub 2 munarakku, ja need viljastatakse eri spermidega. Tulevad geno ja fenotüübiliselt erinevad järglased.
sugurakku; teine sugurakk jääb nendest ilma ja hävib. Emamesilane on pärinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt või isalt saadud kromosoomide komplekt. See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo- sügootne diploidne emane isend (xaxa või xbxb), süüakse see ära. Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased. Lesed on sigimis- võimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot); töömesilased ja ema arenevad viljastatud
40. Spermi ja munaraku ühinemine: Piirkonda imetajate spermi peaosas, kus akrosoomi sisemine membraan ja spermi membraan kokku saavad, nimetatakse ekvatoriaalpiirkonnaks (sellest algab spermi ja munaraku membraanide ühinemine). Munaraku mikrohatud (Juno) ja spermi ekvatoriaal-segment sisaldavad molekule (IGL Izumo), mis on vajalikud ühinemiseks (polaarkeha piirkonnas mikrohatte pole. Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga. * Spermiga sisenevad munarakku lisaks spermi genoomile, mitokondrid, tsentriool (kasutatakse lõigustumisel) ning väike kogus tsütoplasmat; membraan ühineb munaraku membraaniga Spermi mitokondrid ja nende DNA lagundatakse tsütoplasmas, seega järglaste mitokondrid pärinevad emalt. 17 Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) Monospermia - munaraku viljastab ainult üks sperm
annaabi.ee 
