sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enesekonseptsiooni kujundajatena Seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hooldaja poolt pakutud kindlus- ja turvatunne 3 Vanemad Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid ... osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerumisprotsessis õpetavad lastele sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid Kiitus või karistus on tugevaks sotsiaaliseerimistehnikaks Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest nad on tasu saanud ja ei väldi karistust toonud käitumisi, vaid kasutavad tasusid ja karistusi kui olulist tagasisidet oma tegevuse planeerimisel Vanemad annavad lapsele edasi konkreetseid juhiseid, lootes, et laps võtab ning edaspidi nende järgi tegutsema hakkab
ümbritseva keskkonna vastastikusel mõjul ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist , Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused Altruism- omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks
Eetiline kasvatus-moraalimõistete selgitamine ja vahendamine lastele Vaimne areng-kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muudatuste kogum lapse mõttetegevuses, mis sõltub lapse east, tema kogemustest ja kasvatuse tulemusest Sensoorne kasvatus- aistingute ja tajude sihipärane arendamine Sotsiaalne-ühiskonda või kollektiivi puutuvat Sotsiaalne areng-seostub sotsiaalsuse kujunemisega ja käitumisoskusega Sotsiaalne kompetentsus-oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis Sotsiaalne võimekus-kombinatsiooni sotsiaalsetest oskustest ja sotsiaalsest kompetentsusest, sest kumbki neid ei seleta täielikult sotsiaalse käitumise arengut ja väljendumist Sotsialiseerumine- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused Altruism- omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamiseks
Sotsiaalsete oskuste arengut ei saa vaadelda eraldi lapse üldisest arengust, sest muude tegevusalade areng on algusest peale seotud sotsiaalsete oskuste arenguga. Lapse arusaam ümbritsevast põhineb nendel tähelepanekutel ja kogemustel, mida laps teeb täiskasvanu vahendusel välisärritajate mõjul. Sotsiaalsed oskused arenevad üksikisiku ja keskkonna vahelises mõjutuses. Sotsiaalne kompetentsus (social competence)- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalne küpsus on sotsiaalse kasvatuse eesmärk. Sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida ja omandada uusi teadmisi, tal on motivatsioon ja valmidus, saab aru ja oskab täita täiskasvanute juhiseid, oskab arvestada kaaslastega, viib alustatu lõpule, tuleb toime eneseteenindamisega. Sotsialisatsioon (socialization)- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused.
Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis. See ei ole füüsiline ruum, pigem vaimsuse ruum, mis tekib tähendustest, teadmistest, väärtustest, ideaalidest, normidest, elureeglitest jne. Kultuur mõjub elu mõttele, käitumisele ja integreerumisele (Jedomskihh jt. 2004).
lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik) - sümboliline kapital (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja väärtustatud põhikapitalil) · kapitalide konverteeritavuse tees - kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt
traditsioonid, religioon jne. Sotsialiseerumisel avaldab indiviidile sotsiaalsest makrokeskkonnast intensiivsemat mõju sotsiaalne mikrokeskkond ehk inimese lähiümbrus– eakaaslaste grupid, kool, töökollektiiv ning eelkõige perekond. Sotsialiseerumisel etendavad olulist osa ka nn. pöördepunktid indiviidi elus, näiteks abiellumine, uue töökoha leidmine, kolimine, lähedase surm jms. Lisaks eelmainitud teguritele mõjutavad isiksuse arengut sotsialiseerumisprotsessis pärilikud faktorid ning sünnipärased eeldused (andekus, iseloom, temperament jne). Subjekt - indiviid, kes lisaks tegutsemisele teadvustab ja tunnetab subjektina käitumise vajadust ning vastutab enda käitumise eest. Subjektile omane teadlik aktiivsus ilmneb suhtlemise ja selle osapoolte vastastikuse mõjutamise kaudu ning avaldub töö, loomingu ja probleemide lahendamise läbi. Mida rohkem pakub keskkond inimesele iseseisvaid otsuseid
potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
sotsiaalse grupi (nt perekond, klass, kool jne) vajadustele ja funktisoonidele. Antisotsiaalne käitumine sisaldab selliseid tunnusjooni nagu hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning sageli puudub ka süütunne süüteo sooritamisel. Vanemate ja täiskasvanute vaatenurgast ei ole selline käitumine soovitav või kohane ning viitab üldiselt häiretele lapse või nooruki sotsialiseerumisprotsessis (Bruno, 1992). 4.Sotsiaalsete oskuste treening Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis võimaldavad inimesel alustada ja säilitada positiivseid sotsiaalseid suhteid, toetavad eakaaslastepoolset aksepteerimist ning rahuldustpakkuvat kohanemist koolis ja võimaldavad ka inimesel efektiivselt ja teistega liituvalt toime tulla laialdases sotsiaalses ümbruses (Walker jt, 1995). Sotsiaalsete oskuste treening on grupiteraapia liik, mis arendab käitumisoskust ja millel on
mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil Konverteeritavuse tees – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum – abstraktne mõiste, tähistab sots. praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sots
massist eraldada. 36. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. 37. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) 38. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 8 Sotsioloogia alused Liina Käär Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab
Põhikapitalid Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses realiseeritav ressurss (raha, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jms) Kultuuriline kapital erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, eelistused jne. Kestvaim kapitali liik. (majandusliku kapitali puudumisel, ei pruugi olla võimalik realiseerida oma kultuurilisi kapitale) Sotsiaalne kapital kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik Sümboliline kapital formeerub tunnustuse alusel (ülikool, tiim, tudengirühm, terve ühiskond jne). Kui mingid olulised teadmised on tunnustatud või väärtustatud siis võib sellest kujuneda selle isiku sümboliline kapital Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed
teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama .ei pea Teabevälja fundamentaalse osa moodustavad isiksuse maailmapildi ja põhialuseks olevad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste, ümbritseva maailma kohta. Need kujunevad .sotsialiseerumisprotsessis Põhiline osa/keskne tuum kujuneb välja nooruses, olulisteks mõjutajateks on pere/sõbrad ja kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb
struktuurid (igat liiki inspektsioonid), siis on tegemist ametliku e formaalse sotsiaalse kontrolliga (institutsionaliseeritud sotsiaalne kontroll). Kõiki norme, olenemata sellest, kas nad on seadustatud või mitte, toetavad sanktsioonid, mis konformse e mugandunud käitumise korral väljenduvad kiituses või tegevuse heakskiidus ja mittekonformsuse korral tegevuse hukkamõistmises. Niisiis, võime määratleda positiivseid ja negatiivseid sanktsioone Valdava osa normidest omandab inimene sotsialiseerumisprotsessis internaliseerimise teel st alateadvuslikult. See on protsess, mille käigus konformsus ühiskonnas valitsevate normide suhtes muudetakse isiksuse olemuslikuks osaks (internaliseerimise mõiste pärineb algselt Freudilt, edasi arendanud Piaget. Rõhutas selle protsessi psühholoogilist keerukust, sest näit. laps kui ta norme omandab, püüab leida neile ka moraalset tõlgendust) Kooselu ühiskonnas pole võimalik ilma ühesuguse käitumiseta.
Sotsiaalmäng nõuab teatud oskusi, milleks on kooperatsioon, valmisolek prosotsiaalseks käitumiseks, oskus arvestada kaasmängijaid jne. · Lasteasutuses sõltub mäng mitmetest tegutitest: õpetajate hoiakutest, mänguvahenditest jne. · Mäng, mis toimub vaid õppimisele ja saavutustele orienteeritud keskkonnas ( nn akadeemilises keskkonnas), ei ole enam vaba mäng. Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel on vaieldud selle üle, kellel on mängijale suurem mõju ( lapsevanematel, vanematel mängukaaslastel või samaealistel mängukaaslastel). Järelikult leidsid kinnitust Võgotski mõtted sotsiaalselt enamarenenud mängupartnerite osatähtsusest laste sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib ainult siis saada, kui juhtival lastel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses
Bordieu järgi: o Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss („vaba raha“, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) o Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (nt alaliigid: infokapital, akadeemiline kapital, loomingulisus jm) o Sotsiaalne kapital - kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) o Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 47. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: - Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema - Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine - Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
Sotsialiseerumine inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi) 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. · Mikrosotsioloogiline sotsialiseerumine uuritakse ühiskonna mõjutusi isiksusele · Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid. Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne
väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ... on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema 7 Sotsioloogia alused Liina Käär
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine
peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslikud ja aktiivsed liikmed. Sotsialiseerumise käigus õpitu internaliseerub- põimub personaalsesse Kalle Küttis 2011 28 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia identiteeti või "mina"sse sellisel määral, et muutub isiksuse osaks. Sotsiaaalne kompetentsus- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalselt kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende käitumine vastaks teiste ootustele. Sotsiaalne kompetentsus on võime suhelda teiste inimestega kasulikult, abivalmilt ja toetavalt, ilma et see ohustaks isiksuse iseseisvust või enesemääratlust. Emotsionaalne intelligentsus. 3. ISIKSUSESISESED PROTSESSID. Hoiak- õpitud kalduvus reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldaval või mittepooldaval moel.
See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 57. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. MIKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNEMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS (INIMENE TÄIUSTUB, OMANDAB TEADMISI). NT: KOGEMUSTE SAAMINE, ÕPPIMINE MAKROSOTSIALISEERUMINE- INIMESE KUJUNDAMINE ÜHISKONNA LIIKMEKS JA SEOTUD KELLELEGI MÕJU AVALDAMISEGA. NT: KOOLIS ÕPPIMINE, VANEMAD ÕPETAVAD OMA LAPSI 58. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? SOTSIALISEERUMISE TEGURITEKS ON NEED FAKTORID JA TEGEVUSED, MIS MÕJUTAVAD INIMESE HOIAKUID, KÄITUMIST JA TEGEVUST: VAJALIK INFORMATSIOON MIDA SEE STAATUS ENDAST KUJUTAB, MIDA PEAB TEGEMA. VÕIMALUS HARJUTADA: KATSE-EKSITUS MEETOD, ANTISIPATOORNE. - SOTSIALISEERUMINE EHK ROLLI HARJUTATAKSE ENNE VASTAVASSE
arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Nt kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus, kooli funktsioon on aga inimesi ette valmistada ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasnevate normide ja reeglite kohta vaja informatsiooni, milleks esmase pildi annavad: vanemad (pere), omataoliste grupp (sõbrad, eelkõige teismeea sõbrad), kool (õpetajad) ja massimeedia.
kontrollida. Tõenäoline on, et inimesed, kes sooritavad hälbelisi tegusid, on omandanud elu jooksul käitumisviisi, mis erineb keskklassi normidest. Hälbelisuse individualistlikud teooriad rõhutavad hoopis selliseid sotsiaalseid faktoreid nagu ebavõrdsus ja võimetus määrata sobilikku käitumist. Kaugia: Freudi järgi saab inimene oma loodusliku loomusega kaasa teatud deviantsed impulsid (sealhulgas agressiivsus, seksuaalsus). Sotsialiseerumisprotsessis peavad need impulsid ühiskonna kultuurinormide omaksvõtu kaudu taltsutatud saama. Kui indiviidi käitumine on siiski hälbiv, annab see tunnustust sotsialiseerumise ebakohtadest. Sotsiaalpsühholoogiline käsitlus toonitab, et hälbekäitumine on analoogiliselt normikuulekaga teatud viisil teostunud sotsialiseerimisprotsessi tulemus. Seega õpitakse ka hälbekäitumist vastastikuse suhtlemise, kommunikatsiooni protsessis, milles peatähtsad on vahetud inimkontaktid.
neile sobivate rollide õpetamine 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks... ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 6.2.4
institutsioonid;4)ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad(raamatud, kunst jne) Inimese elu erinevatel etappidel omavad tähtsuse erinevad sotsialiseerimisagendid. (perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas. Kui lapsel puuduvad sünnipärased kaasasündinud suhtumised, siis kujunevad need tal välja sotsialiseerumisprotsessis, eelkõige aga kodus. 6. Peamiste sotsialiseerimisagentide nimistu. 7. Õigusliku sotsialiseerimise agendid. Õiguslik sotsialiseerumine toimub üldise sotsialiseerumisega koos, mistõttu on rakse leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Sotsialiseerimisagendid moodustavad hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundamet sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil
annaabi.ee 
