Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaaltöö mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalteenus, toimetulek, erivajadus, asenduskodu, kogukonnas, elamise, abivajaja, tugiisik, majutuse, oskamatus, osutab, lastekaitse, vaesus, saava, isikuga, aitaja, võrgustiku, organisatsioon, sotsiaaltoetus, töövõime, sisuks, iseseisvat, konventsioon, aastastel, inimõigused, abitus, vältimatu, tervishoiuteenus, tervishoiutöötajamine ühiskonnas 11) Hooldus- on abiva jaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu. Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. 10) Koduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. 19) Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu (1) Tugiisikuteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel
minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus- probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad instantsid. Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi. Asenduskodu- ehk vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Toetatud elamine- Toetatud elamise teenus on üks erihoolekande teenustest, mida pakutakse psüühikahäirega inimestele toimetuleku parandamiseks. Toetatud elamise teenuse saamiseks peab inimese toimetulek niipalju alanenud olema, et ta ei ole isesisvalt suuteline lahendama igapäevaelu keerulisemaid probleeme. Toetatud elamise teenuse saamisel peab klient olema võimeline igapäevaselt enda eest hoolitsema - toitu valmistama, enesehügieeniga edukalt hakkama saama, kommunaalmakseid maksma
vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; · võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest koosnev laiapõhjaline grupp. 5. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt eluasemeteenused, erivajadustega in-ste teenused. 6. Maslow' püramiid - arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi;
SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese
erinevatest valdkondadest). 5 5 Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel. Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses: Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames: 1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud 5 aastat); 2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3. juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad. Eesmärk on mõista, et... · Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad
· Turvakäevõru andmetega · Meelde tuletada sõnu ja enda isikut MÄLUABIVAHENDID · kalender, kell, märkmepaberid · asjade sama paigutus · tubade, uste sildistamine · pildialbumid · teade, kui üksi jäetakse 6. Millised on hea hoolduse põhimõtted? · Hooldus peab lähtuma vanuri vajadustest · Hea hooldus on tervislik, nii füüsiliselt kui psüholoogilist poolt hõlmav · vanuril on tugiisik, kes kuulab ja mõistab · Oma asjad · Turvaline keskkond · Võimaldab iseseisvust Hea hooldus on elulähedane, rõhutatakse vanuri veel säilinud oskusi ja tervist. Erivajadused 1. Loetle peamisi puuete põhjuseid? Kuulmispuue · Pärilik · Haigused · Traumad · Rasedusaegsed kahjustused · Ravimite kõrvaltoime Kehapuue · Traumad
See abi määratakse kindlaks toidukorvi alusel absoluutses rahasummas. Abi elatusvahendite saamiseks allub järelpiirangupõhimõttele. Õigus vastava nõude esitamiseks on ainult sellel isikul, kellel ei ole võimalusi hädavajalikke elatusvahendid oma isiklike jõududega saada. Isiku õigus vastavale abile on välistatud, kui ta suudab ise toime tulla, või kui esineb toetuse tagamise kohtustus kolmanda isiku poolt. Sotsiaalabi liik, vorm ja ulatus sõltub üksikjuhu erisusi arvestades: abivajaja isiku vajaduse liigist ning suurusest. Abi osutamisel tuleb kontrollida mitte ainult abiotsija, vaid ka kolmanda isiku, kes on kohustatud elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga. Selle meetodi kohaselt fikseeritakse sotsiaalabi piirmäär
sotsiaalkindlustuse või hoolekande korras. Vabatahtlikku hoolekannet soodustatakse. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke abivajajaid võidakse seaduse alusel võtta sundhooldamisele. 1925. a. Hoolekande seadus Hoolekanne pole armuand, isikul on õigus hoolekannet nõuda; Riik ja omavalitsused on kohustatud seadusega ettenähtud hoolekandetoimingud eelarvega tagama; Omavalitsus või riik tasub hoolekande kulud vaid siis, kui abivajaja ega ülalpidamiskohustuslikud omaksed neid hüvitada ei suuda; Rahalisele abistamisele eelistatakse ülalpidamise võimaldamist elatusvahendite näol ning töö võimaldamine; Abiandmine otsustatakse kollegiaalorgani poolt; Kerjamine keelustati; Eelistatakse suuremaid hoolekandeasutusi (mitmed funktsoonid anti valdalt üle maakonna tasandile) Üldhoolekanne Vaeslapsed; Lapsed, kelle vanemad ei suuda neid ülal pidada; Lapsed, kes on vanematelt halva kohtlemise tõttu ära võetud;
Sotsiaalhoolduse areng näitab, et me ei saa riigi peale loota - inflatsioonikindlad toetused - töötasuga seotud toetused - võrdõiguslikkus - sotsiaalkindlustussüsteemide reform ( kas pension kaob?) - demograafiline olukord nooremat generatsiooni peale ei tule - elukestev õpe ja töötamine inimene töötab nii kaua, kui on võimalik - uued töö tegemise võimalused ja sotsiaalkaitse? Sotsiaalse kaitse meetodid - sotsiaaltoetus rahas makstavad toetused - sotsiaalteenus natuuras saadav abi (SÜS hüvitis rahaline, mitterahaline) Sotsiaaltoetuse eesmärgid Sissetuleku tagamise meetmed: - säästmine hoiame kokku igalt poolt; säästame mitte ainult raha, vaid ka nt toiduaineid - kindlustus ühekordne meede - tööandja hoolitsus ajutine töövõimetus 4-8 tööandja kompenseerib = tööandja hoolitsus - riigi toetus garanteeritav läbi riigi eelarve, kõige suurem osakaal
· alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele; · lapsehoiuteenuse osutamine lastele; · rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine; · sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine. Igapäeva elu toetamine Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel. Teenuse sisuks on: - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine; - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine; - isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine; - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine.
spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge Hoolekande kontseptsioon · III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes riigisektoriga liiga väike; · Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste ei ole piisavalt; · Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal; · Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on vähene, sest parem toimetulek vähendaks toetusi ja soodustusi; · Paljud teenusepakkujatest osutavad teenuseid projektipõhiselt, mis ei anna kindlustunnet teenuste ja organisatsioonide arendamiseks Hoolekande kontseptsioon · Teenuseid käsitlevates õigusaktides on selgelt defineerimata vastutus mitmete teenuste finantseerimise eest; · Puuduvad ühtsed finantseerimisskeemid ja -põhimõtted; · Teenuste finantseerimise mahud on piiratud ning võrreldes toetustega väikesed;
Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest. • Hooldusteenuste osutamine ja teenuste arendusprojektide rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Kohalike omavalitsuste abi: • Sotsiaalnõustamine • Tugiisik perele • Tugiisik lapsele • Isiklik abistaja lapsele • Psühholoogiline nõustamine 14 • Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine • Abivahendite täiendav rahastamine • Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes • Invatransport • Päevakeskused • Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus • Koolitused lapsevanematele, lastele
Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad. Toetatud elamise teenuse eesmärgiks on isiku juhendamine ja nõustamine tema majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 5 Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737) Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
· Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus; · varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus; · asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht; · noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust pärit või vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele elamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · üldhooldekodu - vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · koolkodu - puuetega kooliealistele lastele elamiseks, hooldamiseks
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10 · inimeste ühendused; · kapitaliühendused. 1.1.4.1. Inimeste ühendused Inimeste ühendusi esindavad Eestis äriseadustiku alusel füüsilisest isikust ettevõtjad, täis- ja
annaabi.ee 
