kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks)
Haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Oluliseks eesmärkide saavutamise eelduseks on edukas haldusreform, mille tulemusena luuakse suuremad ja haldussuutlikud omavalitsused, mis omavad tugevat eelarvelist baasi ja toimivad koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega. Kodanikuühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud erinevad huvirühmad ja lai avalikkus. Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne (kaasa arvatud sotsiaalteaduslik) ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite (maksusoodustused jmt) kui ka koolituse ja arendustegevuse näol. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla
Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek. Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse. Küsimusteasetus peab sisaldama sotsiaalse ja pedagoogilise ühendamisest tulenevat vaatenurka. Oluline koht ajaloolisel uurimusel Psühhosotsiaalsed tegevusalad: Sotsiaalteaduslik - rõhutatakse inimese sotsiaalse asendi, olukorraga ja isiksusega seotud küsimusi. Sotsiaalpoliitiline materiaalsete, sotsiaalsete, psüühiliste ja füüsiliste energiavarude tagamine. Üldpedagoogika on suunatud kodanike sotsialiseerumise ja tööturule kvalifitseerumise küsimustele, sotsiaalpedagoogika käsitleb inegratsiooniprobleeme. Sotsiaalpedagoogika areng Mõistet kasutati esmakordselt saksamaal 1840. Tegevus vanem kui mõiste
strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon
meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on sunnitud või määratud aktsepteerima pakutavat maailmavaadet, kriitilise reageerimise võimalused on väiksed. Tulemusena tugevdatakse ja legitimeeritakse valitsevad võimustruktuuri,
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste
madalamale rollile, et säilitada oma sotsiaalne staatus. 6. Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine Sotsiaalse staatuse kindlaksmääramisel kasutatakse sotsioökonoomilise staatuse indeksit (SES). See põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. SESi kasutatakse inimse sotsiaalse klassi hindamiseks. Sotsiaalne klass on arvatavasti kõige võimsam sotsiaalteaduslik muutuja, kuna peaaegu kõik teised meile huvi pakkuvad muutujad, keskmisest elueast kuni eluga rahuloluni, on sotsiaalsest klassist mõjutatud. Defineerimiseks on mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust. Kõik need meetod põhinevad aga üksikindiviidi tunnustel ja on seega paljudele sotsioloogidele kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetilisest käsitlusest
ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne_euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja
majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja
muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil.: · Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses.
tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses, tekib alati ka küsimus, kas infoühiskond on fenomen, mis hõlmab peamiselt lihtsalt mõnda majandussektorit või väikest hulka sotsiaalseid tegevusi, või on see midagi märksa suuremat ja olulisemat? Infoühiskond ei ole lihtsalt sotsiaalteaduslik või majandusteaduslik kontseptsioon. See mõiste kuulub poliitilisse sõnavarasse ja poliitikute, ajakirjanike ja avalikkuse kõnepruuki ning seetõttu on selle mõistega seotud diskursused ja tähendused hägusad. Vaieldamatult on infoühiskonna mõiste seotud siiski informatsiooni ja teadmiste osatähtsuse suurenemisega sotsiaalsetes, kultuurilistes ja majanduslikes protsessides. Järgnevalt anname ülevaate mõnedest olulisematest infoühiskonna
1 2. Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi .2 .aspekte Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja .3 .vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus Ühiskonnakeskne materialistlik lähenemisviis käsitab meediat ja selle sisu peamiselt kui .4 .poliitilis-majanduslike ja materiaalsete ühiskondlike tingimuste peegeldust Teooriate erinevad liigid Sotsiaalteaduslik ühiskonnakeskne lähenemine aluseks on massikommunikatsiooni iseloomu, toimimist ja mõju käsitlevad üldised ideed, mis põhinevad meedia ja teiste asjakohaste tegurite .süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel Normatiivne uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata .teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia
reaalsusest objekti sisemiste seaduspärasuste välja ühiskondlikke nähtusi ja tähendusi, ning selgitamise kaudu. analüüsida inimeste tõlgendusi. Tõe mõistmine Kuna objektide olemus asetseb objektides, Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias)
• Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? • Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria), kuidas mõõtmistulemusi omavahel suhestada ja seletada ning luua neist loogiline pilt. TEADUS - faktide seletamine kindlatele reeglitele tuginedes Teaduslik teadmine on loogiliselt sidus teadmine, mis sünnib süsteemse analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga). Sotsiaalteaduslik uurimus • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid…
homeless in ingl. koduta, vähe kodu. Ka venekeeles. Kodutus on kodu puudumine. Mis on kodu? See, kuhu mütsi paned, see on füüsiline eluruum. Kolme erineva tasapinna mõiste. Kõigepealt on olemas füüsiline eluruum. See on ennekõike üldine ja füüsiline mõiste. See on elamuseadusele vastav ruum, mis käsitletud eluruumina. Ja see meile rohkem huvi ei paku. Eluase, on juba kraadivõrra kangem ja keerulisem mõiste. Sesmõtes, et eluase on sotsiaalteaduslik mõiste. Ja käsitleb elamist eluruumis, seda elamisprotsessi. Need suhted, mis tekkisid seoses sellega, et meil on eluruum, seda staatust mis eluruumiga kaasneb. Nt kui kikas ütleb, et elab kopli liinidel, siis milline ettekujutus tekib? Venelane, kunstnik, poheem. Mis arvate, kas kikas on pigem jõukas või pigem vaene? Pigem vaene. Elutingimused kehvapoolsed. Tööd ei pruugi olla. Aga kui Kikas elab vanalinnas, rikkur, elamistingimused suurepärased
· Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal. · Sotsiaalsed faktid 2 Sotsioloogia alused Liina Käär · Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist solidaarsus.
arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt
Oli väljapaistev Saksamaa matemaatik. Kõige rohkem vaieldi aktsioonide (tõed, mis ei vaja tõestamist) üle. Kui midagi on endast mõistetav, siis see ei rajane kogemusel. Keele mõju teadusmetodoloogiale Iga maailam üles ehitav printsiip on keelest sõltuv, kuid keeli on väga palju. Peamised eesmärgid on olnud tuvastada tõde ja nendest tõeprintsiipidel ühiskond üles ehitada. Ajalooline taust ja filosoofilised eelkäijad · Ratsionalismi ja progressiusu kriitika - · Sotsiaalteaduslik kriitika - · Hermeneutika traditsioon - · Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga teksti tähendus sõltub selles, mis zanris teda esitatakse loomulikus keskkonnas olev tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on
Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu.
Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel. Bronislav Malinowski (1884-1942) Koolkonna rajaja. Sai tuntuks etnograafiliste uuringutega Trobriandi saartel Vaikses Ookeanis I maailmasõja ajal. Bioloogiline funktsionalism. Inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused. Ühiskonna ülesanne on neid vajadusi rahuldada. Iga sotsiaalne institutsioon rahuldab seega teatud inimese bioloogilist vajadust: Inimese vajadus Vajadust rahuldav institutsioon
analüüsida ning millised peavad olema nende näitajate väärtused kvaliteetse joogiveee jaoks. Erinevate valdkondade uurimisandmeid reeglina ühest kohast kätte ei saa. Teades valdkonda ja märksõnu, leiab interneti otsinguga palju statistilisi andmeid erinevate ministeeriumite, ülikoolide ja muuseumite kodulehtedelt. Heaks näiteks oma valdkonna uurimuste ja andmete koondamise kohta on Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv http://www.psych.ut.ee/esta/ ja sotsiaaluuringute andmebaas http://www.sotsioloogia.ee/esta/rihu_database.html, kust leiab rakenduslikke interdistsiplinaarseid haridusuuringuid ja andmeid. Ajalooliste tööde puhul on tähtsaks allikaks Rahvusarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/ oma arvukate andmebaasidega, kust saab internetis otsida fotosid ja digiteeritud dokumente või ka kohale minna, et uurimissaalis originaaldokumentidega töötada.
ohjad endale võtma." Ideaaliks on suurim võimalik võimu hajutamine/detsentraliseerimine, mille puhul veel säilib efektiivsus, samas peaks teiselt poolt toimima suurim võimalik informatsiooni tsentraliseerimine ning selle levitamine keskvõimu kaudu. Karl Marx (1818-1883) Marx on mõjutatud saksa filosoofiast ja inglise poliitilisest ökonoomiast. Marxi poliit-filosoofia on suurel määral sotsiaalteaduslik teooria, üks kõige põhjalikumalt empiiriliselt tuletatud teooria. Et tema ennustused ja teooria ei pidanud päris paika, selles oli oma osa ka selles, et peale Marxi õpetuste ilmumist võtsid 19. sajandi Lääneriigid ka ise midagi ette ning korrigeerisid teatud 45 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
tsivilisatsiooni areng diferentseerumise juurde, mil tekkisid erinevad rahvad ja rahvused laialipaisatud leekide koondumisest. Iga kord, kui ühiskonna areng jõuab uude arenguetappi, hakkavad kaks taset vahelduma. Miks ühiskond arenema hakkab, sellele ei osanud Spencer ise vastata. Kontsentratsioon seondub ühetüübilisusega ja see kutsubki esile arengu. teised teoreetikud on oma seisukohti selles osas välja pakkunud. Sotsiaaldarvinism on üks inimvaenulikem sotsiaalteaduslik vool, kus ühiskonna arengut ja inimeste elu ühiskonnas võrreldakse bioloogilises maailmas toimuvaga ja leitakse, et nii nagu loomariigis toimub olelusvõitlus, siis see sama toimub ka ühiskonnas, aga mitte loomorganismide vahel vaid inimeste vahel. Iga üksikisik võib ühiskonnas tegutseda vabalt, ainult et tasuks jälgida seda et ei mindaks vastuollu teiste indiviidide samalaadsete vabadustega. On mõttetu rääkida nähtustest nagu haigekassad, sotsiaalabi ja riigipoolsed toetused
uusi võimalusi sotsiaal- ja tervishoiualases uurimuses. Ei ole üllatav, et lääne sotsiaaltöö uurimine liigub selles suunas. Konstruktsionistlik kvalitatiivuuring võimaldab uurimistöö kaudu teha omal viisil sotsiaaltööd: osaleda sotsiaalsete probleemide formuleerimises ja lahendamises. See on üks võimalus teha sotsiaaltööd, mis on suunatud objekti (laias laastus sotsiaalsete probleemide) mõistmisele (Strömpl 2004: 31). Sotsiaalteaduslik uurimus seab uurija ette terve rea eetilisi nõudeid. Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult vastutust uue teadmise avastamise ja avaldamise, vaid ka uuritavate subjektide suhtes. Intervjuu või osalusvaatluse käigus toimiv isiklik kontakt uurimise subjektidega on üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad isiklikeks tuttavateks
Emile Durkheim · 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet · Sotsioloogia ei leidnud kohe poolehoidu · Loengud sotsiaalteadustes: mõisted sotsiaalne solidaarsus, perekond ja sugulussuhted, intsest, totemism, enesetapud, kuritegevus, religioon, seadus jm Emile Durkheim · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal 21 · Aastaraamatus ilmusid ka Durkheimi peamised tööd "Ühiskondlikust tööjaotusest", "Sotsioloogia meetodi reeglid", "Enesetapp", "Religioosse elu peamised vormid" Emile Durkheim · Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat · Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale · Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel
annaabi.ee 
