Allveelaev Lembit TEHNILISED ANDMED Veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm. Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. Eesti Meremuuseum EHITUSLUGU 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07.1936 ristiti laevad Lembit
Eesti Meremuuseum Allveelaev Lembit TEHNILISED ANDMED Veeväljasurve 665,5 t (pinnal), 853,4 t (vee all); põhimõõdud 59,5 x 7,5 x 3,6 m; kiirus pinnal 13,7 sõlme, vee all 8,5 sõlme; sukeldumissügavus 90 m; autonoomsus 4 nädalat; diiselmootorid 2 x 600 hj; elektrimootorid 2 x 395 hj; välimise teraskorpuse paksus 5 mm, sisemisel 12 mm. Relvastus: 4 torpeedotoru vööris, 8 torpeedot, 10 vertikaalset miinitoru, 20 miini, 40 mm kahur Bofors, 7,71 mm kuulipilduja Lewis. Meeskonnaliikmeid 32. EHITUSLUGU 21.12.1933.a. võttis Riigikogu vastu kaitselaevastiku täiendamise ja selleks krediidi (9 miljonit krooni) määramise seaduse.12.12.1934.a. kirjutasid EV kaitseminister ja Inglise firma Vickers & Armstrongs Ltd. esindaja all lepingule kahe allveelaeva ehitamiseks (maksumus 360 000 Inglise naela). 19.06.1935 pandi maha Barrow-in-Furnessis laevade kiilud. 7.07
pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised tuumaallveelaevad, nende ülesandeks on olla varjatud strateegiliseks tuumaheidutuseks. Tuumajõuseadmega ründeallveelaevu on Põhjamere laevastikus 26, mille peamiseks ülesandeks on jahtida strateegilisi tuumaallveelaevu. Väikseima osa moodustavad konventsionaalsed allveelaevad, mille ülesanneteks jääb luure, eriülesanded ning rannikulähedane piirivalve. Pealveelaevu on 41, mille eesmärk on toetada ning kaitsta allveelaevu. Põhjamere laevastiku koosseisus on Vene Föderatsiooni laevastike ainuke lennukikandja. Laevastiku koosseisu kuuluv merelennuvägi jaguneb suures plaanis kaheks: hävitajateks(CAP) ja allveelaevatõrje lennuvahendideks. Allveetõrjeks kasutatakse peamiselt Ka-27 ja Ka-29 tüüpi helikoptereid ning hävitaja tüübiks Su-33. Laevastiku koosseisus on
Laevastiku roll saarte vallutamisel oli väike: Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel paiknesid kaugelaskesuurtükkide hästikindlustatud patareid, samuti oli meri tugevasti mineeritud ja Saksa väejuhatus ei soovinud oma suuri laevu ohtu seada. Pealegi oli Balti laevastik selleks ajaks oma suuremad laevad juba Soome lahe idasoppi viinud (BA MA, RM-45-1/137). Saksa laevastiku üksused Läänemere idaosas väekoondis ,,Erprobungsverband Ostsee", ülem mereväekapten Friedrich Rieve allusid mereväe juhatajale Riias kontradmiral Franz Claassenile, Marine-Befehlshaber ,,C" (Melzer 1960, 27, 3839). ,,Eprobungsverband Ostsee" käsutuses oli saarte hõivamise toetuseks sadakond väiksemat alust. Tallinnas asuv mereväe juhataja kontradmiral Theodor Burchardt (Marine-Befehlshaber D, hilisem Marine- Befehlshaber ,,Ostland") osales mõnekümne alusega. Pilt 5 Kontradmiral Theodor Burchardt (vasakul, seljaga), korvetikapten Alexander Cellarius
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle; 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.
2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812). Soomes ja Rootsis algas moodsa rahvusliku identiteedi kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks Peab leidma tugeva troonipärija
Lõpuks valgete armee internee- riti ja desarmeeriti Eestis. 1919. aasta suvel tekkis Eestil relva- konflikt Lätit okupeerinud ja sealsete baltisakslaste toetusel nukuvalitsuse loonud Saksa vägedega. 1919. aasta 5. Johan Pitka (18721944), Eesti kontr- admiral; Eesti mereväe looja ning juunist kuni 2. juulini toimus nn Lan- esimene ülem Vabadussõjas; va- deswehri sõda. Lõunarindel moodus- badusvõitluse juhte 1944. aastal tatud 3. diviis kindral Ernst Põdderi 15 EESTI SÕJAAJALUGU juhtimisel saavutas jaanilaupäeval suure võidu Võnnu lahingutsüklis. Tema ettepanekul tähistataksegi 23.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
valmistati ette põhjalikult - selleks koondati seninägematud laevastikujõud, transpordilaevad Kuramaale, kokku kuulus sinna 300 alust, alates väikestest mootorpaatidest ja lennukikandjatest, peajõu moodustas 10 ülimoodsat lahingulaeva, 10 ristlejat, ligi 60 hävitajat jne. Kogu seda laevade liikumist julgestasid sadakond lennukit. Kaubalaevadele laaditi 25 000 mees koos vajaoleva relvastikuga. Selle peajõududeks oli lisaks jalgratturite brigaad. 28. sept õhtuks laeti saksa sõdurid ja varustus laevadele, avamerel kohtuti Danzigist tulevate sõjalaevadega ja 29. varahommikuks jõuti Saaremaale Tahalahte. Dessant sai 2 peamist ülesannet: suunduda põhjast lõunasse, jõuda Sõrve poolsaare tippu ja vallutada vene väed seal, teiseks minna Orissaarde. Dessandi maabumine külges üleootuste edukalt sakslastele. Sakslased saavutasid oma eesmärgid, samal ajal toimusid suhteliselt ägedad merevõitluse saarte ümbruses
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
