keskkonnalt saadav teoreetiline soojusvõimsus: 1 Q0 Qk 1 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 13 Soojuspumba parameetrid Reaalse soojuspumba protsessid on tagastamatud, põhjuseks on hõõrdumine ja soojus-vahetus. Esinevad ka välised kaod soojuspumba kompressoris, elektrimootoris jne. Sellest tulenevalt on soojuspumba tegelik soojustegur väiksem teoreetilisest, s.t: < 0 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 14 Soojuspumba parameetrid 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 15 Soojuspumpade eelised (maa, vesi, õhk) efektiivsus keskkonnasääst 4-5 kW ökonoomsus 1 kW universaalsus ohutus
.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine...............................................................................................................13 Vastavus kliimaoludele..................................................................................................
plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on
· Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud
Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Miks peaks valima õhusoojuspumba? Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suurima säästu kombineerides teda elektri- või õliküttega. Seade annab sooja isegi kõva pakasega, kuid siis on soojustegur kehvem. Seade ei vaja spetsialisti hooldust. Mis on õhk-õhk soojuspump? Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist vaid toimub energia pumpamine. Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule.
5 80 5 … 1 soojustagasti külmumise vältimine Küttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Abiseadmete3 kasutegur väljastamise keskmine elekter - kasutegur, - soojustegur, - kWh/(m2 a) 1 Pelletkatel radiaatorküte 0.95 0.97 -- 1 2 Pelletkatel tarbevesi 0.95 … 2 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul 3 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus Jahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine jahutustegur 1 (nt
päikeseenergia mõne kraadi võrra. Soojuspumba sees muundatakse need mõned kraadid soojusvahetite ja kompressortehnika abil soojusenergiaks, mis siirdatakse edasi soojusjaotussüsteemi, kas siis põrandaküttetorudesse, radiaatoritesse või soojaveeboilerisse. Elektrienergiat on vaja üksnes kompressori ja tsirkulatsioonipumpade töös hoidmiseks. Ühe kilovati ostuenergiaga võime siirdada kütteks kaks kilovatti või enam looduslikku (tasuta) energiat, soojustegur võib ulatuda üle 300. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi ja suvel ruume jahutada. Seega on ühe süsteemiga võimalik kütta või jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbasüsteemi jaoks vajaminev taastuv soojusenergia hulk sõltub maja geograafilisest asukohast ja maja soojapidavusest. Mida soojem kliima, seda kõrgem on algtemperatuur ning seda tõhusam on soojuspumba töö. Kuldreegli kohaselt peaks pump
ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. Hoone summaarne energiakasutus (kWh/a) – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide soojusenergia ja elektri kasutus, arvestamata lokaalset taastuvenergiat (välja arvatud soojuspumbad). Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide, sealhulgas soojusallikate ja lokaalse tootmise jaotussüsteemide kadusid ja energia muundamist (näiteks soojuspumba soojustegur, külmajaama jahutustegur, koostootmine, kütuseelement).
takistusega. -Ained jaotatakse elektrijuhtivuse võime järgi:a)elektronjuhtivus, metallides; b)elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides; c)ioonjuhtivus, elektrolüütides; d)elektron-ioonjuhtivus, plasmas Millest sõltub materjali soojusjuhtivustegur? Kuidas kasutatakse materjalide soojusjuhtivuse omadust? Soojusjuhtivus-ainete ja materjalide füüsikalise parameetriga, mis iseloom nende ainete võimet juhtida soojust -Soojustegur oleneb aine või materjali omadustest ja olekust, temperatuurist ning niiskusest. Kasutamine: mida väiksem on materjali soojusjuhtivtegur määratud tingimustel, seda paremad on materjali isolatsiooniomadused. -Soojusujuhtivus ja mahtuvus on omavahel pöördvõrdelises seoses. Kasutatakse nt telliskorstent, kuna talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Kuidas hinnatakse aine lahustuvust? Aine lahustuvus sõltub kasutatavast solvendist , temp ja rõhust. Lahustuvuse
Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga. 30. Aurukompressor-soojuspumba tööpõhimõte. Skeem. Komponendid. Ringprotsess. Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast põhikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31. Soojuspumpade madalatemperatuurilised soojusallikad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, ga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse
g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus maapinnal (saartel 0,7 kN/m2; kõrgustikel 2,0 kN/m2; mujal Eestis 1,5 kN/m2), Ce – avatustegur (NA), Ce – soojustegur (NA). ψ 0 =0,5 – lumekoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur. KOKKU q8,k=1,2∙0,5=0,6 kN/m2 4 1.3 Normatiivsed ja arvutuslikud koormused vundamentidele 1.3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1) NORMATIIVNE KOORMUS:
o ahikütte baasil: energiakandja kaalumistegur 0,75; soojusallika kasutegur 0,6; perioodilisest küttest tulenev kadu (ajutine ülekütmine, alakütmise vältimiseks kõrgem baastemperatuur) 15 %; o otsese elekterkütte baasil (radiaatorid): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse väljastamise kasutegur 0,97; o maasoojuspumba baasil (põrandaküte): energiakandja kaalumistegur 1,5; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur: 0,8; soojustegur ruumide kütteks: 3,0; soojustegur tarbevee soojendamiseks: 2,7; sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadme korral on ventilatsiooniõhu soojendamine lahendatud elektrienergia baasil (kaalumistegur 1,5). 91 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed
teguritega: energiakandjate kaalumistegurid: o ahiküte 0,75 (taastuvtoormel põhinev küte), o kaugküte 0,9, o maagaas 1,0, o elekter 1,5; soojusallikate kasutegurid vastavalt ruumide küte ja tarbevee soojendamine: o ahjud 0,6 ja 0,6, o kaugküte 1,0 ja 1,0, o gaas, kondensaatkatel 0,95 ja 0,92; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning soojuspumba soojustegur: o radiaatorid 0,97, o õhk-vesi soojuspump, tarbevee soojendamine 2,3, o õhk-vesi soojuspump, kütteks 1,8. Renoveerimismeetmete seletus koos kirjeldusega ja võimaliku mõjuga vt. Tabel 11.3. Tabel 11.3 Renoveerimismeetmete seletus. Meetme nimetus Sisu Mõju, tegevus Katuslagi +200 mm viimase korruse ja pööningu katuslae soojusjuhtivuse
annaabi.ee 
