Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt
Arvutan 50 mm paksuse soojustus kihi soojustakistuse R50 mm soojustus/ sörestik= 1,07 Arvutan 50 mm paksuse soojustus kihi soojustakistuse R200 mm soojustus/ sörestik= 4,30 5. Leian kogusoojustakistuse alumise piirväärtuse RT''=Rsi+R1+R2+...+Rn+Rse, (m2K)/W ( Valem 5) kus: Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W R1, Rx, Rn iga kihi soojustakistus (soojuslikult homogeenne kiht või soojuslikult homogeenne kiht), (m2K)/W Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W Arvutan kogusoojustakistuse alumise piirväärtuse Valem 5-ga RT''= 0,13 + + 1,07 + 4,30 + + 0,13= 6,02 (m2K)/W 6. Arvutan piirdetarindi kogusoojustakistuse Valem 2 ga: RT = = 6,25 (m2K)/W 6 7. Leian suhtelise arvutusvea valemiga: e = = = 0,8% ( valem 6 ) 8
seadust arvestades osa soojusest üle andma külmale reservuaarile. Näiteks automootori puhul on soojaks reservuaariks põlev kütus ja külmaks reservuaariks välisõhk, kuhu suunatakse heitgaasid. Rudolf Clausius on öelnud , et soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Iseeneslik üleminek on üleminek , mis leiab aset suletud süsteemis. Süsteem on suletud siis , kui ta on süsteemivälistest objektidest soojuslikult isoleeritud ja süsteem ei tee välisjõudude vastu tööd. Suletud süsteemis , milles on kuumi ja jahedaid kehi , saavad kuumad kehad vaid jahtuda ja külmad kehad soojeneda. Näiteks pannes külma lusika kuuma teetassi, muutub lusikas kuumaks. Kui jätta soe toit tükiks ajaks seisma , jahtub see ära ning on mõne hetke pärast külm. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad
mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri vahe? Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet, aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetuse üleantava soojushulga. Temperatuuri muut
askeldavad * ,,Magdalena"-pikad juuksed * ,,Salome"-naine kandikuga millel on pea *"Isabella"- naine,tuim,istub * ,,Daam valges"-kleidiga,mingi asi käes püsti * ,,Denae"-paljas naine, inglitiibadega paljas poiss ka Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt
Homogeenne süsteem Heterogeenne süsteem Homogeennseks nim süsteemi, mille sees ei ole eralduspindu. Homogeenses süsteemis on termodünaamiline keha homogeenses süsteemis on keemilis-füüsikalised omadused parameetrid on ühesugused. Heterogeensel süsteemil võivad süsteemis sees olla eralduspinnad. Heterogeenseid süsteeme nimetatakse mitmefaasilisteks. Kõik süsteemid omakorda jagunevad järgmistesse gruppidesse. 1) Isoleeritud termodünaamiline süsteem 2) Soojuslikult isoleeritud termodünaamiline süsteem (adiapaatne süsteem) 3) Suletud süsteem (T.d. süst.) 4) Avatud süsteem (T.d. süst.) Isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, millel puudub väliskeskonnaga nii mehhaaniline, kui soojuslik vastasmõju. 1) Mehhaaniliselt jäikadel ja samal ajal soojuslikult isoleeritud pindadega. 2) Soojuslikult isoleeritud süsteemiks nimetatakse süsteemi, mis on väliskeskkonnast isoleeritud ainult soojuslikult
(landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane, stabiilne alumine veekiht, 5) püsiv süvaveekiht, reostumist põhjustab: tihe transport, lämmastik ja fosfor ühendid, tihe asustus (rootsi, soome, venemaa, eesti, läti, leedu, poola, saksamaa, taani), areng 12 000 a tag Balti jääpaisjärv, 11 00 a tag Joldiameri, 10 000 a tag Antsülusjärv, 7000 a tag Litoriinameri, 4000 a tag Limneameri.
pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest. 26. Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. 27. · arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R = , (m2K)/W · üksikute kihtide soojustakistuste abil määratakse piirdetarindi kogusoojustakistus: RT = RSi + R1 + R2 + ... + Rn + Rse 28. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted.
Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse soojuslikult isoleeritud süsteemis toimuvat protsessi. Pöörduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral süsteem või keha, pöördudes tagasi oma esialgsesse olekusse, läbib täpselt samasuguseid olekuid vastupidises järjekorras ja seejuures välistes kehades mingeid muutusi ei toimu. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid Pindpinevustekuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga.
Võimalik on ka kolme faasi tasakaal. Kui kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril (siirdetemperatuuril), mis sõltub rõhust (näiteks vee keemistemperatuur ja jää sulamistemperatuur), siis kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temperatuuril. Sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse antud aine kolmikpunkti rõhuks ja temperatuuriks. Kolmikpunktis on võimalik aine kolme faasi tasakaal juhul, kui selline süsteem on soojuslikult isoleeritud. Vee kolmikpunkt asub rõhul 6mm Hg ja 0,01 kraadi. Kolmikpunkt ei pea olema sugugi vaid gaasilise, tahke ja vedela faasi jaoks. Ta võib olemas olla ka näiteks kolme tahke faasi või ühe vedela ja kahe tahke faasi jaoks. Oluline on, et ühel kindlal rõhul ja temperatuuriväärtusel ei saa tasakaalus olla rohkem kui kolm faasi. Seetõttu ei ole võimalik ,,nelikpunktide" jne. olemasolu. Toodud väite tõestus jääb aga väljaspoole meie käsitlust.
kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud ja väiksema kontsentreeritud, mistõttu kasuteguriga, mistõttu ei struktuurimuutused ja kasutata paksemate deformatsioonid metallis on materjalide puhul. väiksemad ning läbikeevituvus suureneb.
≤0,8% 0,0015 0,001 0 Vahtpolüuretaan, ≤1,0 % 0,002 0,0015 0 PUR ≤1,5% 0,003 0,002 0,001 ei ole määratud 0,010 0,006 0,008 Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus RT Rsi R1 R2 ... Rn Rse , (m2 K)/W Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W, R1, R2 iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus Rtot (m2K/W) Rtot ;upper Rtot ;lower
Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud süsteemis, mille soojussisalduse kasvu järgi määratakse kütuse põlemisel vabanenud soojushulk. Selleks et põlemine kalorimeetris kulgeks täielikult ja kiiresti, põletatakse kütus erilises paksuseinalises hermeetiliselt suletavas terasnõus hapniku atmosfääris rõhuga 2,5...3,0 MPa. Kütuse põlemisel vabanev soojushulk kulub kalorimeetrilise pommi ja kalorimeetri teiste osade temperatuuri tõstmiseks. Mõõtes temperatuuri tõusu ja teades kogu
Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A
Isotermilisele väliskeskkonnast süsteemi). Väliskeskkonna soojusliku paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2--3. vastasmõju puudumisel on termodünaamiline süst. Termodünaamiline keha tuuakse olekust 3 olekusse 1 soojuslikult isoleeritud e. adiabaatne. kahejärgulise komprimeerimisega, kus 3--4 toimub Termodünaamilised süst. jag. veel materjaalselt suletuiks isotermselt ja 4--1 isoentroopselt. Isotermilisel ja avatuiks
küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Suletud süsteem (soojuslikult isoleeritud) on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet nim soojusmasinaks. Pööratav protsess on süsteemi üleminek ühest olekust teise, mille puhul on reaalselt võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess, st süsteem läbib kõikesialgse protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras.
Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne
kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk Q= c m t (c-aine erisoojus, m-keha mass, t- temp.muut). Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temp. ühe kraadi võrra .(ühik: 1J/kg'C). Termodünaamikas vaadeldakse protsesse suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis st. et süsteemis on soojusvahetus ainult omavahel, mitte aga vaäljaspool kogumit asuvate kehadega. Termodünaamika printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu Q=U+A (Q-juurdeantav soojushulk, U-siseenergia muut. A- välisjõudude vastu tehtud töö). Kui Q on neg., siis süsteem annab ära vastava soojushulga ja kui A on neg, siis
Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Joonis 1. Värvikaardi soojendamine Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm
suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis väiksemad, suureneb läbikeevituse suurus; keevitaja lühike väljaõppeaeg. MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist).
Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm).
otstarbekusest. Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline. Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht! 19.Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R=d/λd. 2. Määratakse üksikute kihtide soojustakistuste järgi piirdetarindi kogusoojustakistus: Rt=RSi+R1+R2+....+Rn+Rse, (m2K)/W [Valemileht!] Õhkvahe ja väliskeskkonna vahel olevate kihtide soojustakistusi tarindi soojusläbivusel ei arvestata. 20. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi
I BL SULAMINE SU TAHKIS VEDELIK TAHKESTUMINE REKRISTALLISATSIOON Faasisiirded · Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa vastupidiste protsessidena · Igale paarile vastab kindel siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. · Faasisiirdel kas eraldub või neeldub teatud hulk soojust. See on siirdesoojus. · Soojuslikult isoleeritud keskkonnas siiret ei toimu. Sellist olukorda nimetame faaside tasakaaluks. Võimalik on nii kahe kui kolme faasi tasakaal. · Kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril, mis sõltub rõhust. Kolme faasi tasakaal ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. See on kolmikpunkt. Sulamine ja tahkestumine Sulamine Q = mc(t2 t1) Q = m Q = mc(t2 t1) Q Sulamiseks vajalik soojus
II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima külje (st kolvi tipu) ja uuritava pinna vahel. Vahetades uuritavat värvipinda, reguleerida lambi kõrgus sobivaks hõõglambi kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinna tsentriga. Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm).
v2/v1=T2/T1=> Gay-Lussaci võrrand. Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2 süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime
puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel, niiskusega muutuvad tugevusnäitajad, niiskus kutsub esile bioloogilisi kahjustusi. Niiskust puidus määratakse: soojuslikult, elektromagnetiliselt, elektritakistusega 8. Vaba vesi puidus Kapillaarvesi- täidab rakud ja rakkudevahelised tühimikud. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühimikes. 9. Seotud vesi puidus Seotud vesi ehk hügroskoopne vesi-imendub raku seintesse. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. 10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired?
T.dün I printsiip jääb kujule - =Q. Gaasile antav soojushulk läheb siseenergia kasvuks. U2 U1 3)Isobaarne protsess – p=const. T.dün I printsiip jääb oma üldisele kujule - =Q-A 10. Adiabaatiline protsess, termodünaamika I printsiip adiabaatilise protsessi jaoks. Adiabaatiline protsess on protsess, mille korral termodünaamiline süsteem on ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus ei toimu gaasi soojusvahetust väliskeskkonnaga e. Q-läheb nulliks. Adiabaatilise protsessi korral T.dün I U2 U1 printsiip jääb kujule - =-A. Kui gaas adiabaatiliselt paisub, siis ta teeb tööd enda siseenergia arvelt.
süsteemi ja väliskeskkonna mõistetel. V ä l i s k e s k k o n n a all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi. T e r m o d ü n a a m i l i s e k s s ü s t e e m i k s aga nimetatakse väliskeskkonnast kindlate geomeetriliste pindadega eraldatud kehade kogu. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond võivad teineteist vastastikku väga mitmeti mõjutada (näiteks mehaaniliselt, soojuslikult, keemiliselt, elektriliselt jne.). Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikust mõjutamist nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e s ü s t e e m i ja v ä l i s k e s k o n n a k o o s m õ j u k s. Tehniline termodünaamika tegeleb olukordadega, kus termodünaamiline süsteem ning väliskeskkond mõjutavad teineteist ainult mehaaniliselt ja soojuslikult, st võib esineda ainult mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju
argoonis) - MAG-keevittamine (kaarkevitamine aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) · Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum 33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel; seega Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks väiksemad deformatsioonid materjalis eritööstu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on
p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Kunaideaalse gaasi siseenergia ja entalpia sõltuvad ainut temp-ist, siis on isoterm. protsessis Δu=Δi=T(s2-s1). Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Joonis: p T 5. Adiabaatne protsess on selline td prot. mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, q=0). Adiabaatilises td- lies protsessis tehtav mehaaniline töö võrdub siseenergia vähenemisega, tehniline töö entalpia vähenemisega. k=cp/cv. p T v s Polütroopne protsessiks nim. sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. s.t. sellist protsessi, mis allub võrrandile T•ds/dT=c=const
Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.(puudub aine(massi) vahetus)
eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). 1920.Termodünaamika III printsiip. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A , kus Q on juurdeantav soojushulk, DU on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Suletud süsteem (soojuslikult isoleeritud) on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet nim soojusmasinaks. Pööratav protsess on süsteemi üleminek ühest olekust teise, mille puhul on reaalselt võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess, st süsteem läbib kõikesialgse protsessi vaheastmed vastupidises järjekorras.
Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. 10 Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis kus kaarleek ja keevitusvann kaitstud atmosfääri toime eest kaitsgaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamiselon mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: · Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. · Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. · On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. · Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid.
Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. 10 10. Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis kus kaarleek ja keevitusvann kaitstud atmosfääri toime eest kaitsgaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamiselon mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel. On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid.
ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikutel osadel on erinevad füüsikalised omadused. Seejuures on süsteemi osad üksteisest eraldatud lahutuspindadega. Heterogeenseks süsteemiks on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää jne. Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaa-milise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju. 4. Termodünaamilise keha mõiste Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mile vahendusel toimub energiate
ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikutel osadel on erinevad füüsikalised omadused. Seejuures on süsteemi osad üksteisest eraldatud lahutuspindadega. Heterogeenseks süsteemiks on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää jne. Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaa-milise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju. 4. Termodünaamilise keha mõiste · TERMODÜNAAMILISES SÜSTEEMIS ASUVAT KEHA VÕI KEHI, MILLE
MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas
= 68,5, cos n = 0,85. Kui tegelik töötamiskestus on lähedane mingile standardsele töötamiskestusele, st, siis saab mootori valida kohe, võimsust ümber arvutamata. Käesoleva ülesande lahendamiseks on ka teine võimalus, kui kasutame kestva talitluse mootorit (S1) vaheajalisel tööl. Siis on omakorda kaks võimsuse ümberarvutamise meetodit. 1) Kasutame valemit PS 1 = Pv = 1,425 0,33 = 0,819 kW. Valime kestva töö mootori. Seega soojuslikult rahuldab kestva töö mootor võimsusega vähemalt 819 W. Valime mootori tingimuse Pn PS1 järgi. Mootor MT80C, Pn = 1,1 kW, nn = 1380 s-1, n = 0,73, cos n = 0,80, In = 2,7 A, Mn = 7,5 Nm, µk = 2,0, µv = 2,2, m = 11 kg. 2) Vaatleme vaheajalist koormust kui muutliku koormusega kestevtalitlust S1, siis Pv2 t t 1,425 2 2813 Pekv = = = 0,819 kW. tt + t0 2813 + 5709
2.2. Isotermiline protsess. Selgituseks. Isoprotsessiks üldiseltmnimetatakse sellist oleku T2. Sama valem, siis kui temperatuur on Celsiuse kraadides: V= V0 (1+ T2). 2. Termodünaamika 2.1 Terodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud
MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Joonis 3
Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas
Süsteem on materiaalselt suletud, kui puudub aine juurdevool süsteemi või äravool sellest, sest siis ei vahetu aine mass süsteemis, olles püsiv. Süsteem on materiaalselt avatud, kui esineb aine sissevool süsteemi ja väljavool sellest või üks nendest. Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus ümbruskeskkonnaga (isegi siis, kui süsteemi ja ümbruskeskkonna temperatuur on erinev), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatseks süsteemiks, soojusülekannet tõkestavat pinda aga adiabaatpinnaks. Süsteem, mis on ümbruskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatselt ja mehaaniliselt absoluutselt jäiga pinnaga, kannab isoleeritud termodünaamilise süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju
Kõige üldisemas plaanis koosneb juustutootmine kahest põhifaasist: 1) Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimisest, 2) Juustu valmimisest ehk fermentatsioonist, mille käigus piimasuhkur muundatakse piimhappeks jt käärimisproduktideks ning toimub valkude ja vähemal määral ka rasvade lõhustumine ehk hüdrolüüs. Kummaski tootmise põhifaasis mõjutatakse töödeldavat tooret mehaaniliselt, soojuslikult, mitmesuguste preparaatide lisamisega jms (joonis 4). Eriti olulised on seejuures temperatuuri ja aja mõju. [11] 7 Joonis 4. Juustuvalmistamise üldskeem Kontsentreerimine Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimise faas on suhteliselt lühiajaline (mõõdetav tundides), mille jooksul tekkinud kalgendit ning sellest saadavat juustukalgendit
14 elektroodikatte materjal, keevitatav materjal, korduvkuivatamise aeg ja temperatuur jne. Kaitsegaasis keevitamine Kaitsegaasis keevitamine on keevitusviis, kus kaarleeki ja keevisvanni kaitstakse atmosfääri toime eest kaitsegaasikihiga. Kaitsegaasis keevitamisel on mitmeid eeliseid teiste keevitusviiside ees.: · Kaitsegaasis on kaar soojuslikult hästi kontsentreeritud. Seepärast on põhimetallis struktuurimuutuste piirkond minimaalne ja keevitatavad metallid deformeeruvad vähe. · Sulametall on hästi kaitstud ümbritseva keskkonna kahjuliku mõju eest, eriti inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. · On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. · Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid.
.500A (suur voolu tihedus 100...500A/mm, kuna traadi läbimõõt on 0,6...2,0mm). MIG/MAG keevituse eelised: Pidev elektrood ja puuduvad elektroodivahetusest tingitud ajakaod, Puuduvad elektroodivahetusest tingitud katkestused ja seega parem kvaliteet, Lihtne mehhaniseerida ja automatiseerida, Keevitamisel ei teki räbu ning puudub vajadus täiendavalt õmblust puhastada, Puuduvad räbustist tingitud defektid, Protsessi käigus õmblus vahetult nähtav, Keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud ja termomõju tsoon 2 korda kitsam ning struktuuri muutused väiksemad, Suurem läbikeevitus, Keevituselektroodil puudub kate ja eraldub vähem keevitussuitsu, Võmaldab keevitada kõigis ruumiasendeis, Väiksem õmblusmetalli vesinikusisaldus ning väiksem külmpragude tekkimise oht,Keevituskaare isereguleeruvus. MIG/MAG keevituse puudused: Ei sobi kasutamiseks välitingimustes, Keevitustraatide valik väiksem kui kaarkeevituse elektroodidel, Lühikaarkeevitamisel võib
I kestelon ta aga llrat . soojushulki2rdt, tdisperioodi 0 iseloomustabkeskminev6imsus: Perioodikestel ahelaseralduvatsoojushulka 1 1 1 7 ' a ft'rdt -, L fi' dt - r .12. ri rd Siinuselisevoolu i (t) efektiivvddrtusI on soojuslikult toimeltsamasugune nagu alalisvool I , misahelatldbides tekitabsamasuguse soojuslikuefektinagu siinusvool i. korral Siinusvoolu i = lrsinwt (kuitp;= 0) 12=! l,'dt- * l(:,sin' ' =4+'f(1 rorpr - cos (at)d, ' - +, ri Ti'"' 27d' 2
I kestelon ta aga llrat . soojushulki2rdt, tdisperioodi 0 iseloomustabkeskminev6imsus: Perioodikestel ahelaseralduvatsoojushulka 1 1 1 7 ' a ft'rdt -, L fi' dt - r .12. ri rd Siinuselisevoolu i (t) efektiivvddrtusI on soojuslikult toimeltsamasugune nagu alalisvool I , misahelatldbides tekitabsamasuguse soojuslikuefektinagu siinusvool i. korral Siinusvoolu i = lrsinwt (kuitp;= 0) 12=! l,'dt- * l(:,sin' ' =4+'f(1 rorpr - cos (at)d, ' - +, ri Ti'"' 27d' 2
Soojusvahetussärgiga/Sukeldusküttekehaga; Loomulik konvektsioon/sundkonvektsioon; Rootorsoojusvahetid. 84. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 näidet / argumenti. Väga viskoossete toodete puhul, Väga intensiivsel segamisel, Juhul kui kardetakse mingit hangumis kihti. Jäätise friiserdamisel. 85. Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)? Lahtise kilega soojusvahetil toimub soojusülekanne vaid ühelt poolt, kinnise kilega aga mõlemalt poolt. Põhjused : Kiirust saame reguleerida, vool saab olla turbulentne, soojusülekanne toimub kahelt poolt. 9 86. Millised on lahtise kilega soojusvahetite põhilised kasutusvaldkonnad? Esitada vähemalt 2 näidet. Kondentspiim ja viskoosemad tooted.
Soojusvahetussärgiga ja sukeldusküttekehaga. 9. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 argumenti / näidet. Kasutatakse väga viskoossete toodete puhul, neil on väga suur jõud, töötavad pidevalt. Skreepersoojusvaheti – kui on vaja eemaldada kiht, kui segur käib vastu seina. 10. Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)? Lahtise kilega soojusvahetitel toimub soojusülekanne ühelt poolt, kinnise kilega mõlemalt poolt. Kinnise kilega on efektiivsemad, sest kiirust saab reguleerida; soojusvahetus kiirem, sest kahepoolne. 11. Millised on lahtise kilega soojusvahetite põhilised kasutusvaldkonnad? Esitada 2 näidet. Kondenspiim ja viskoossemad tooted, kondensaatorid 12. Nimetada lahtise kilega soojusvaheti olulisemad puudused (vähemalt 2).
Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuse ühik on J 1 kg C . Tavaelus kasutatakse laialt mõistet soojus. Selle all mõistetakse siseenergia hulka, mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus. 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude
annaabi.ee 
