Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus
sees olevat õhku (T ja P tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu AINE SOOJUSLIKUD OMADUSED SOOJUSPAISUMINE TERMOSTAAT 4 Keha soojendades keha ruumala tavaliselt tõuseb -kahe erineva lineaarse paisumisteguriga metallriba Molekulaarfüüsikaline põhjus? kokku pandud; ·molekulid liiguvad kiiremini -soojenemisel pikenevad erinevalt kaarduvad
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) ...
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Üldehitus Aeroci ehitusfüüsikalised omadused Juhendaja: Kehtna 2009 Sisukord 1. Soojuslikud omadused............................................................................................................ 3 1.1 Õhutihedus........................................................................................................................ 3 2. Niiskus.................................................................................................................................... 4 2.1 Ehitusaegne niiskus....................................................................
kapillaarides. Valem: h=2sigma/pgr h-tõusu kõrgus(m), p-tihedus, r-toru raadius, g=10m/s2 9.Rakendused: 1. Käterätiga kuivatamisel 2. Taimed, puud, peenikesed veresooned. 10. Tahkis- omab kristalli struktuuri (kedusood,teemant,jää,metallid) Amorfne keha- puudub kristalliline struktuur(ehituses puudub kord)(nt Klaas, või, plastmass,pigi) 11. Antisotroopia- kristalliliste kehade omadused sõltuvad suunast(optilised, soojuslikud) Isotroopsus on omane amorfsetele kehadele. Isotroopsus tähendab, et füüsikalised omadused ei sõltu suunast. 12. Ringikujulise lõikega kehad omavad suurt paindetugevust(pudelid, munad, sillakaared)
Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V
Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt: elektrivool, päevavalguslamp, säästulamp, valgus ise, keemiline reaktsioon) 8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks?
Rockwelli kõvadus M 114 PSU 1000 (PEI) Läbilöögipinge, kV/mm 27 Mahueritakistus, 10 astmes 18 Iseloomustus: PEI 1000 on toodetud ULTEM® vaigust ja temas on ühendatud suurepärased soojuslikud, mehaanilised ja elektrilised omadused, ta on väga madala süttivusega ning väga madala suitsueritusega põlemisel. PEI 1000 on suurepärane materjal sellistel kasutusaladel, mis nõuavad üheaegselt head temperatuuripüsivust ning häid mehaanilisi omadusi ka kõrgetel temperatuuridel (maksimaalne lubatud töötemperatuur lühiajaliselt kuni 210°C, pidevalt 170°C).
induktiivpoolist. Pinget tõstva trafo ehitus, tema ülesanne Pinget tõstvas trafos on sekundaarmähises rohkem keerde kui primaarmähises. Sellega vähendatakse voolutugevust, mis omakorda vähendab elektrienergia kadu. Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle aluseks) Elektromagnetlainete skaala koostamisel on võetud aluseks nende sagedus f või lainepikkus . Elektrienergia tootmine Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
allikast seda saadakse. 30.Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia. 31.Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 32.Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 33.Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine).
5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud(võrreldav vee liikumisega tulele asetatud teekannus) . Sarnaselt rõhu all oleva pigi aeglase plastilise liikumisega tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Aafrika, Antarktika, Euraasia, India-Austraalia, Põhja-Ameerika, Vaikse ookeani,Lõuna-Ameerika. 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisese vulkaaniline piirkond.
Narva Elektrijaamadel on alates 2005.a. kasutusel 2 x 215 MW efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust. Juhitava ahelreaktsiooni tingimused Rikastusaste Kütuse kvaliteet Min U: 1 .. 10 % 235 nn neutroni-mürkide Looduslik 0,72 % (Cd, REE) puudumine TUUMAREAKTOR Mõõtmed Aeglusti neutronite kasutamine soojuslikud neutronid N m3 kütust H2O, D20 või C (grafiit) Tuumkütused • Looduslik uraan 235U (0,72 %) + 238U (99,28 %) Aeglusti: “raske” vesi D2O, grafiit • Rikastatud uraan 235U (2 .. 5 %) + 238U Aeglusti: “kerge” vesi H2O jm • MOX (239Pu ja 235U) + 238U seguoksiidkütused • U 233 232Th + n valmistatud kütus Surveveereaktor PWR Loviisa TEJ, Soome
Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2. Mittetäielikul põlemisel tekivad veel: CO, CnHm, H2 21 Liigõhutegur: = 21 - O2 Gaasianalüsaatorite liigitus: 1) Mehaanilised 2) Heli- ja ultraheli (akustilised) 3) Soojuslikud 4) Magnetilised 5) Optilised 6) Ionisatsiooni- 20 7) Spetsiaalsed elektrilised (elektromagnetilised) Gaasianalüsaatorid võib liigitada ka käsitsiteenindatavateks ja automaatseteks. Mahulised e keemilised gaasianalüsaatorid on mehaaniliste analüsaatorite alamliik, kus segust keemiliselt ja/või põletamisega eraldatud mõõdetava komponendi osa segus määratakse
Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2. Mittetäielikul põlemisel tekivad veel: CO, CnHm, H2 21 Liigõhutegur: = 21 - O2 Gaasianalüsaatorite liigitus: 1) Mehaanilised 2) Heli- ja ultraheli (akustilised) 3) Soojuslikud 4) Magnetilised 5) Optilised 6) Ionisatsiooni- 20 7) Spetsiaalsed elektrilised (elektromagnetilised) Gaasianalüsaatorid võib liigitada ka käsitsiteenindatavateks ja automaatseteks. Mahulised e keemilised gaasianalüsaatorid on mehaaniliste analüsaatorite alamliik, kus segust keemiliselt ja/või põletamisega eraldatud mõõdetava komponendi osa segus määratakse
magnetvälja, mis omakorda indutseerib juba järgmises kolmandas ruumipunktis elektrivälja jne jne, aga see ongi lainelise protsess tunnus--häiritus ühes ruumipunktis haarab kaasa teise, teine kolmanda jne jne 23. Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri
vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid
Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia 37. Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub ( ainete segunemine, korrapära kadumine)
tahke ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis väliste jõudede puudumisel avalduvad vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust rohkem või lähem laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (kehad, mille omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 43. Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad. Võre, tüübid- metallild, joonkristallid, mehaanlilised omadus, soojuslikud omadused – soojusjuhtivus, curie valem, erisoojus c joonis(3R) Tüübid: joonkristallid(NaCl), atomaarsed kristallid(Si, C), metallilised kristallid(metallid), molekulaarsed(CO2). Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes
· piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest. Hubasuse (mugavuse) mõjurid võiksid olla järgmised [3]. 1. Soojuslikud mõjurid: · operatiivtemperatuur (õhutemperatuur), · õhuniiskus, · piirdepinna temperatuur, · õhu liikumiskiirus. 2. Keemilised mõjurid: · süsinikdioksiidi sisaldus, · aerosoolide ja gaaside kogus ning omadused, · ebameeldivad lõhnad. 3. Füüsikalised mõjurid: · ruumi ehituslik kuju, · ruumi akustika, · ruumi müra, · ruumi väljad, õhu ionisatsioon, staatiline ja vahelduvelektriväli jm.
Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Laamad võivad triivida horisontaalselt kuna vahevöö ülaosas põhjustab rõhu vähenemine kivimite ülessulamist, pöörleva Maa tingimustest võivad aga mõni kuni paarkümmend % vedelikku sisaldavad astenosfääri kivimmassid ulatuslikult külgsuunas plastiliselt voolata. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina.Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina areng: · Aurumasin (17. saj. kaevandustes, transpordis) · Sisepõlemismootor · Auruturbiin · Reaktiivmootor · ....... Aine soojuslikud muutused Soojuspaisumine- Keha soojendades keha ruumala tavaliselt suureneb: · Mis on selle molekulaarfüüsikaline põhjus? · molekulid liiguvad kiiremini · põrkuvad tugevamini · lükkavad üksteist eemale · keha suureneb Faasi muutused Enamus ained saavad esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. · Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine · Toimub temperatuuril, mida nim
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks.
Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 12-6). 23.Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING
Boile'i-Mariotte'i protsess (isotermiline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. pV= const Gay-Lussac'i seadus (isobaariline protsess)-Antud gaasi kogusega toimuval isobaarilisel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv. Charles'i seadus (isokooriline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isokoorilisel protsessil on gaasi rõhu ja temperatuuri suhe jääv. Samaaegsed mehhaanilised ja soojuslikud protsessid: 1)Keha soojendamiseks vajalik soojushulk (ühelt kehalt teisele üleantav soojushulk) 2)Siseenergia keha koostisesse kuuluvate aineosakeste soojusliikumise energia ja nende osakeste vastastikmõju potentsiaalse energia summa. 3)Gaasi paisumistöö Soojushulk energia, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Termodünaamika I seadus Töötavale kehale antud soojushulk kulutatakse ära keha
....................27 1.1. Füüsika * Füüsika teadus, mis uurib füüsilisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. -) Füüsika on loodusteadus. LOODUSTEADUS Füüsika Keemia Geograadia Bioloogia Matemaatika ...... 1. Füüsikaline keha ja füüsikalised nähtused. * Füüsikaliseks nähtuseks nimetatakse kõiki looduses toimuvaid muutusi. -) Füüsikaliste nähtuste hulka kuuluvad: soojuslikud nähtused, elektrilised nähtused, valgus nähtused ja mehaanilised nähtused. * Füüsikaliseks kehaks nimetatakse kõiki meid ümbritsevaid esemeid. *Füüsikas saadakse teadmisi vaatluste ja katsete abil. -) Vaatlus on füüsikalise nähtuse jälgimine ilma omapoolse vahele segamiseta. -) Katse on füüsikalise nähtuse teadlik esilekutsumine nähtuse vaatlemise ja uurimise eesmärgil. * Vaatluste ja katsete käigus mõõdetakse füüsikalisi suurusi.
Trafo rakendusi. Elektrienergia ülekandel rakendatakse laialdaselt trafosid. Elektrivoolu töö valemi A = I U t kohaselt kulgeb kõrge pinge U korral liinis suhteliselt nõrk vool I. Joule'i Lenzi seaduse Q = I2 R t põhjal on siis suhteliselt väikesed ka soojuslikud energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW.
Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmatu Mis on elektrivoolu toime? Elektrivoolu 1 toime on soojuslik ALATI TEKIB SOOJUS!! Pliidiraua sees on juhtmed Elektrivoolu 1 toime on valguslik erand. Elektrivoolu 1 toime on magnetiline tekib magnetilised omadused Elektrivoolu 1 toime on Keemiline alumiiniumi toodetakse elektrivoolu abil Elektrivoolu töö A = U*I*t A = I2Rt jaul lensi seadus A = kWh Kõik Tarbijad jaotatakse kolme gruppi: Soojuslikud kulutavad palju energiat Elektroonika Suhteliselt tundlik, kardab kõikumishäireid. Elektrimootorid Oomiseadus kogu vooluringi kohta. Vooluallikas tekitab elektrivälja. Juhe on elektrivälja paremaks levimiseks. Vooluallika sees peavad laengud liikuma elektriväljale vastupidises suunas Vooluallika sees teeb tööd mitte elektriväli vaid, mingi muu energia(ükskõik mis muu energialiik) A (kogu)
suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 42.Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad., curie valem, erisoojus c joonis(3R) Tüübid: joonkristallid(NaCl), atomaarsed kristallid(Si, C), metallilised kristallid(metallid), molekulaarsed(CO2). Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes. Δl 1 l
orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Omadused: · väga hea läbipaistvus, · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. · kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Fluorplast (PVDF, PTFE ) Värvus valge.PVDF on fluorplast, mille head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu Polüstüreen ( PS ) - Polüstüreen on suhteliselt jäik polümeer. Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga lahustub mitmetes orgaanilistes lahutitest (nt. atsetoonis). Amorfse polüstüreeni tihedus on 1050 kg/m3.
Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paiknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes. Δl 1 l Mehaanilised omadused – jäikus, tugevus, tõmme = F , vääne ϕ=kM, l T S 1 F nihe tanϕ= G S dT Soojuslikud omadused – soojusjuhtivus q=- λ dx S λ-soojusjuhtivustegur,S- dT pinnaühik, dx -temperatuurigradient, q-soojushulk Soojuspaisumine – osakeste vahekaugused suurenevad, kristalli ruumala kasvab. Tahkete kehade soojusmahutavus sõltub temperatuurist. Abs. Nulli läheduses on kehade soojusmahutavus võrdeline abs. temp-i kuubiga ning küllalt kõrgel, igale ainele isel. tempil hakkab kehtima seadus C u=3R Palude kehade puhul on see
elektrienergiat üle kanda ka suurte kauguste taha. Elektrienergia transportimise oluliseks probleemiks on võrkude energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Üldjuhul esinevad võnkeringis energia kaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Vaba elektromagnetvõnkumine: on energia kadude tõttu võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt
Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest
Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus ja läbimõõt, oluliseks näitajaks on voolu kiirus.
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida
....................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10.5 Veepumba vajalik võimsus....................................................................................................14 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli selgitada boileri soojuslikud ja hüdraulilised näitajad. Lisaks tuli sooritada küttepinna arvutused ning arvutada pumba tootmisvõimsus. Horisontaalselt paikneva veeboileri tootlikus oli 18000 kg/h ning 24 kraadine vesi oli tarvis kuumutada 80 kraadini, kasutades selleks saja kraadist drosseldatud primaarauru. Boileris olevate torude siseläbimõõt oli 25 millimeetrit ning välisläbimõõt 29 millimeetrit. Lisaks leiti pumba võimsus. 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe
Maa sisse sobivad vaid spetsiaalsed vahtpolüstüreenplaadid, mis erinevad tavalisest suurema survetugevuse ja väiksema veeimavuse järgi. [10, p. 64] 1.5 . Tootmine Esimeseks EPS-i tootmise etapiks on eelpaisutus, kus tooraine juhitakse eelvahustisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni, millega määratakse ära materjali soovitud mahukaal, mis on EPSi üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest sõltuvad otseselt kõik toote mehaanilised ja soojuslikud omadused. Pärast eelvahustamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torude kaudu stabiliseerimismahutisse, kus sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist ja stabiliseerimistemperatuurist hoitakse graanuleid silodes 4-60 tundi, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist. [9] Kolmandas etapis transporditakse graanulid torustikke pidi plokivormi, mis täidetakse tervenisti graanulitega
on kG, N. 2) Deformatsioonid (strain e. deformation) - välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. Ka jõu mõjumise viis võib olla erinev, seetõttu on erinevad ka materjalide deformatsioonid. TUGEVUS Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid, mis tekivad mitmesuguste koormuste tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Samas võib mõjuv jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). Tavaliselt määratakse tugevus välisjõu staatilisel mõjutusel. Sellised jõud mõjuvad tavaliselt risti pinnaga või puutujasuunaliselt. DEFORMATSIOON Plastsed ja elastsed deformatsioonid võivad üksteiseks üle minna olenevalt mõjuva jõu suurusest. Nii näiteks terasvarda tõmbamisel tekib kuni teatava
tihedus. Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10. Mida iseloomustavad sisemised parameetrid Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis. Siseparameetriteks on tihedus, rõhk, energia jt. 11. Mida iseloomustava välisparameetrid
tihedus. · Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. · Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10. Mida iseloomustavad sisemised parameetrid · Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis. Siseparameetriteks on tihedus, rõhk, energia jt. 11
lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet kulumiskindlus on lõikeinstrumendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul oma vajalik kuju ja mõõtmed . Lõiketingimused , Lõikamise käigus on tera ja lõigatav materjal oma vahel kontaktis Sellest tulenevalt tekivad erinevad füüsikalised protsessid, mis põhjustavad lõiketera kulumist ehk nürinemist : Keemilised protsessid Soojuslikud protsessid Elektrilised protsessid Abrasiivne kulumine ., Lõikeinstrumendi kulumine ja nürinemine Kulumine on teramaterjali ärakandumine Lõikeinstrumendi pinnalt töötlemise käigus, mille tulemusena muutuvad tera mõõtmed ja kuju Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel . Nürinemine toob endaga kaasa tera lõikevõime vähenemise – tera ei lõika
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid
oleku tähistus aga rahvusvahelistel ISO-standarditel Deformeeritav AW-Al 99,6 Valualumiinium AC-Al99,5 Vase (Cu) margitähistussüsteem põhineb standardil ISO1190-1, nummerdussüsteem eurostandardil EN1412-1, materjali olekut näitav tähis standardil EN1173 Deformeeritav vask Cu-0F Vaskvalu Cu-C 15. Mitteraudmetallid Mitteraudmetallide eelisteks on: hea korrosioonikondlus, lihtne töödeldavus, head elektrilised ja soojuslikud omadused, kergekaalulisus, värvus. Mitteraudmetallid Teised Kõrgtemperatuurilised korrosioonikindlad mitteraudmetallid Kergmetallid metalid metallid
voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, kus A=Q1+Q2... Voolu võimsus- võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Voolu soojuslik toime- metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel (moni K) tuhiseks ulijuhtivus. Sel juhul kaob ka voolu soojuslik toime. Kui vahendada voolutugevust n korda siis vahenevad soojuslikud kaod ulekandeliinis n2 korda. Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest - R=l/S , kus on aine eritakistus ja iseloomustab materjali (uhik *m) Soltuvus temperatuurist metalli takistus suureneb temp toustes lineaarselt, madalatel temperatuuridel aga muutub huppeliselt 0ks. R=R0(1+t), kus R0 on takistus 0'C juures ja takistuse temp. tegur. Ülijuhtivus- füüsikaline nähtus, kus aine eritakistus muutub nulliks madalatel temperatuuridel Kirhoffi seadused-1
elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega =IR+Ir, I=/R+r Voolu töö ja võimsus-elektrivoolu tööks nim seda, kui voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd.Üldiselt on juhis tehtav töö selline: A=IUt. Elektrivoolu võimsuse saab aga : N=IU(alalisvool) N=IUcos(vvool). R=U²/N Voolu soojuslik toime-metallide takistus muutub madalatel tempidel nulliks. (ülijuhtivus).kui vähendada voolutugevust n korda, siis soojuslikud kaod ülekandeliinis vähenevad n² korda.Ülijuhtivuse korral kaob voolu soojuslik toime.Takistuse[] sõltuvus juhi materjalist ja mõõtmetest-R=l/S, kus -eritakistus.(iseloomustab ainet, millest see keha on valmistatud) [m]. Temperatuurist-metalli takistus suureneb temp.tõustes lineaarselt. Metallide takistus muutub madalatel temperatuuridel hüppeliselt nulliks-ülijuhtivus. R= R0(1+t), kus R0-takistus 0'C juures, ja -takistuse temp.tegur
Lõpliku tugevuse saavutavad AEROC tooted autoklaavides (,,leivaahjus") nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused. Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n
fotodioodist kompaktsemad. See on pooljuhtseade, mis koosneb paljudest ühesugustest elementidest järjestikühendustest. Igas elemendis tekkivad valguse toimel laengud, mis säilivad. Laenguid saab sobiva pingevalikuga liigutada ühest elemendist teise kuni ahela otsani, kus need arvestatakse. Termiline infrapuna piirkond on lainepikkus vahemikus 3 15 mm, millele vastavad footoni energiad 0.1-0.4 eV. Et sensori enda tekitatud soojuslikud footonid ei varjutaks signaali, tuleb see jahutada vedela lämmastiku või vedela heeliumi temperatuurini. TIR-sensorites kasutatakse ka termistorbolomeetri põhimõtet see on pooljuht, mille takistus sõltub temperatuurist, mida mõjutab pealelangev infrapunakiirgus. Kui on vaja mõõta kiirgust lainepikkusega üle 15 mm, siis kasutatakse termopaari. Kujutamise saamiseks salvestatakse kahemõõtmelise maatriksi korral kogu kujutis eelistatult korraga
annaabi.ee 
