vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http %3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FAatomif%25C3%25BC %25C3%25BCsika&ei=EmWvUe2NMMmptAbMnoCgBQ&usg=AFQjCNEeVmj U5yuSGFJNolGDHCK9j2BaKQ&sig2=svkH0qdt1x7nMQT_FtLYoA
rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Õhu keskmine molaarmass on 28,96 29,0 g/mol. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: 3 Eksperimentaalne töö nr 1 Töö ülesanded ja eesmärk
molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke Rakumembraa Passiivne transport lisaenergiat ei vaj n Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine ja segunemine Osmoos lahusti ühesuunaline liikumi läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse.
muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem. Õnneks on avatud süsteemides olukord teistsugune ning üldine entroopia kasv meid siiski ei ohusta. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Sellele vaatamata on entroopia vähendamine (ja ka informatsiooni suurendamine) üks inimtegevuse aluseid. Seetõttu pole asjata tegeldud soojusmasinate konstrueerimisega, mis muudaksid kas või osa korrastamatust soojusliikumisest korrastatud mehaaniliseks tööks. Kasutatud materjal "Füüsika gümnaasiumile I" Ülo Ugaste http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://tera.chem.ut.ee Google Images Täname kuulamast!
kuumutamisel. Termoreaktiivne polümeer on tekkinud reaktsioonivõimelisest termoplastsest polümeerist edasise reaktsiooni tulemusena. Pärast põiksidemete tekkimist meenutab termoreaktiivse polümeerse materjali tükk sõrestikku või käsna, milles võrgutaolised kihid on ühendatud 3-mõõtmeliseks struktuuriks. Kogu polümeeri tükk on nagu üks suur molekul. Selline molekul ei saa temperatuuri tõustes kuigi palju oma olekut muuta ega soojusliikumisest osa võtta, kuna tema üksikud lülid ei ole põiksidemete tõttu enam päris vabad. Seepärast termoreaktiivne polümeer kuumutades ei pehmene ega muutu voolavaks. Kui temperatuur tõuseb üsna kõrgele, hakkavad kovalentsed sidemed katkema ja polümeer laguneb. Samalaadselt toimivad ka lahustid. Nii suur kolmemõõtmeline molekul ei saagi lahusesse minna. Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku
reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3..
PV = const Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides Boyle'i ja Charles'i seadust, saab avaldada valemi arvutamaks ruumala normaaltingimustel. R - universaalne gaasikonstant R = 8,314 J/molK Arvutusvalemid gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes.
● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa, kaotades elektrone, samasuguse positiivse laengu. ● P-n siiret kasutatakse põhiliselt dioodides, transistorides ja teistes pooljuhtseadistes, kus vajatakse voolu kulgemist vaid ühes suunas. 3.1 Mis on elektriline mahtuvus? Kus me seda kasutame ja milleks see on vajalik?
Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni kontsentratsioonist.- temperatuurist Emulsiooni lõhkumine DIFUSIOONIKONSTANDI AVALDISE TULETAMINE: valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Suurus ln (in/i0)=kcal=B võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi (deemulgeerimine):1) kaitsekile keemiline lõhkumine, lisatakse Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, nim ekstinktsiooniks ehk optiliseks tiheduseks. B-L seadus kehtib nii ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval aineid, millised lõhuvad kaitsvad adsorptsioonikihid. Näiteks hapete molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide tõeliste lahuste kui kolloidlahuste madala dispergeeritud faasi joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall lisamine
soojuse ja elektri ülekanne. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest)
G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad võrdsed ja lõpptulemuseks on kontsentratsioonide ühtlustumine mõlemal pool membraani Cout = Cin Molekulid erinevad oluliselt oma läbi membraani difundeerumise kiiruse poolest. Mingi aine difusiooni kiirus läbi membraani J (mol cm-2 s-1) on antud seosega: J = -P(Cin - Cout) P läbivuskoefitsient (cm s-1) P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees
poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd. Segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes
faasis. Lahuse aururõhk kui puhta lahusti aururõhk. Lahustunud ained alandavad lahuse külmumistemperatuuri. Lahuse üldine aururõhk on võrdne komponentide aururõhuga. Lahuse külmumine ja keemine 1)Lahjendatud lahuse külmumistemp. alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. 2)Lahjendatud lahuse keemistemperatuuri tõus on võrdeline lahuse molaalsusega. 3)isotoonilisustegur i arvestaab mittelenduvate osakeste hulga suurenemist lahuses elektrolüüdi dissotseerumise tule Difusioon-soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmoos-lahusti ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse. Pöördosmoos-kui lahusele rõhku mis on suurem osmoosest rõhust, sunnitakse lahuusti molekule üle minema lahustist lahusesse. Redoksreaktsioonid: Esineb kahte tüüpi keemilisi reaktsioone. Ühtedes ei muutu reageerivate ainete koostisse
atm ja lämmastiku osarõhk p(N2) = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks p(O2) = 0,21⋅750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Püld = p1+p2+... = Σpi pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on
58. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast tahke aine kuju säilitavust ja kõvadust. Molekulid on omavahel tugevate jõududega seotud. 59. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast vedelike voolavust. Ülehüpped on peamised. 60. Seisvas õhus levivad lõhnad aeglaselt. Molekulid aga liiguvad suure kiirusega. Enamus molekule liigub kiiremini kui levib heli. Miks lõhnad levivad aeglaselt? Lõhnamolekulid võtavad osa soojusliikumisest ja liiguvad korrapäratult. 61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel. 63. Tooge näiteid kapillaarsuse avaldumisest. (Õhulõhedes) Maapinnas, pesemine kuivatamine (vesi läheb käteräti sisse). 64
Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd on segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku
moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arv summaga Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). See on ilma ühikuta suurus ja näitab mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab
gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Moolimurd - segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või
temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/mol⋅K. Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd: segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon: aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus: ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
.. = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M 1 D m2 M 2 1.13 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/molK. Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd: segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon: aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus: ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest m1 M 1 raskem või kergem. D= m2 = M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. Difusioonikoefitsient väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Pinnanähtused Peenestus (dispersiooni) süsteemi omadused sõltuvad peenestusfaasi osakeste arvust peenestuskeskkonnas. Kui osakesi on vähe ja nendevahelised kontaktid on harvad, võime lugeda osakesi nende iseseisvas
Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni X i= 1.10 ∑n Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 m1 M 1 D= = 1.11 m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
karboksüülrühm hüdrofiilne. Küllastunud rasvhape ei sisalda ühtegi kaksiksidet (sabas), küllastumata sisaldab. Mosaiikmudel Transportvalk – integraalne membraanivalk, mis võimaldab teatud molekulidel membraani läbida. Teatud molekuliga seondudes muudab konformatsiooni, võimaldades molekulil siseneda, molekuli läbi membraani toimetanud muudab uuesti konformatsiooni ja molekul vabaneb. Üsna spetsiifilised. vahendatud difusioon??? Difusioon – molekulide juhuslik, kaootiline, soojusliikumisest põhjustatud ümberpaiknemine ruumis. Difusiooni teel liigub aine väiksema kontsentratsiooniga piirkonda ja seda kuni aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni. Ei vaja lisaenergiat; bioloogilistes süsteemides efektiivne vaid väga väikeste vahemaade puhul. Aktiivtransport – lisaenergiat nõudev molekulide ümberpaigutamise süsteem, mida kastutatakse molekulide liigutamiseks vastu kontsentratsiooni gradienti või / ja keemilist gradienti (nt
liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud ioonid (K+, Na+, Ca2+, Cl- jt), väikesed hüdrofiilsed molekulid ja makromolekulid. Transpordimehhanismid: passiivne transport (piki kontsentratsioonigradienti) ja aktiivne transport (vastu kontsentratsioonigradienti). Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik protsess. Hõlbustatud difusioon - valgud transpordivad läbi membraani aineid, mis muidu ei suuda seda läbida. Ainete ülekande suund on vastavalt kontsentratsioonigradienti. Aktiivne transport - transmembraansed valgud kannavad üle ioone vastu nende kontsentratsioonigradienti. Aktiivse transpordi toimumiseks on vajalik:
aine kontsentratsiooni gradiendist. Kujutage graafikul passiivsele transpordile ja vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver. 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat: 1) primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult 2) sekundaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat kaudselt Aktiivne transport ainete transport vastu nende kontsentratsiooni gradienti kulutatakse energiat Passiivne transport molekulide soojusliikumisest põhjustatud kooskõlas kontsentratsiooni gradiendiga. 14. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on: Sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) Na+ 16. Tagurpidi töötav ioonpump:
62. Raoulti seadus- Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega. 63. Lahuse keemistemperatuuri tõus- Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. 64. Lahuse külmumistemperatuuri langus- Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist. 65. Difusioon- aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 66. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk- arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. Tähtsus- Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. 67
Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul.. 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstant: Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dc/dx: dm/dt= -Ds*(dc/dx) Kui kontsentratsiooni gradient dc/dx on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja t jooksul kandub mass m: m = - sD*(dc/dx)t
Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus-
86 °C/kg mol T s = i K k C m kus C M = 2.0 mol/L Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist) T k = i Ke C m Osmoos ja osmootne rõhk Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsent- i = 3 (Na 2SO 4 2 Na+ + SO42 ) ratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0) Cm CM = 2.0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3
Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits Pihus-
Molekulidevahelised jõud on väiksesed ning nad võib ka arvestamata jätta. Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Molaarruumala Kui normaaltingimustel on 1 mooli gaasi ruumala 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel on gaasi ruumala 22,7 dm3/mol. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu gaaside osarõhkude summaga. Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kolloidlahused erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahised on suhteliselt ebapüsivad. Gaasisuhteline tihedus ja absoluutne tihedus suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi absoluutne tihedus on tihedus
pumpamine.3 3.1 Pööratud jaotus ,,Pööratud jaotus esineb gaasi või tahke aine teatud viisil ergastatud aatomites elektronide energiavoode vahel. Aatom koosneb tuumast ja selle ümber satsionaarsetel orbiitdel ringlevatest elektronidest, ilma et elektronid seejuures mingit energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil. Kui aatomile mingil moel(kas siis osakeste soojusliikumisest tingitud põrke tagajärjel või kokkupõrkel elektriliselt laetud osakesed või ehk valguskiirguse arvel)energiat juurde anda, läheb välimine elektron üle energeetiliselt kõrgemasse ergastatud olekusse, millest ta reeglina veidi aja möödudes langeb tagasi stasionaarsesse põhiolekusse, kiirates lisa energia footonina. Paljude mooduste hulgas elektron suurema energiaga olekusse siirda on üks, selleks on fluorestents. Vastava
puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega: P lahusti = CX lahusti * P°lahusti. 59. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk=i*Ke*Cm, kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon; Ke- ebulliskoopiline konstant; i-isotooniline tegur. 60. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. 61. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kiireneb kõrgemal temp.-l. Kiirem gaasides. Lahustes põhjustab osakseste liikumise kõrgema kons. Aladelt madalama kons.-ga aladele. 62. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate
p1V1 = p 2V2 · Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. · Browni liikumine üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. · Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. · Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. · Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused
Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos on lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse Difusioon on soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmootne rõhk: Osmoosi toimel tõuseb kõrgema kontsentratsiooniga lahuses rõhk, mida nimetatakse osmootseks rõhuks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65
Seejäreld püsiva kareduse, mis näitab meile võimalikku Ca ja Mg jääki vees, peale pehmendamist. Seda nim.jäävaks kareduseks ja see ei eemaldu. Plahvatus Reaktsioon mille käigus toimuvad ühinemisreaktsioonid. Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis. suundades, kui osakeste vahe on suur. H2 0,634cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139 dif Lahustes Oluliselt väiksem kui gaasides ja aurudes, erinevad hor. ja vert. kiirused. Horisontaal suunas on kiirem.
faasis. Lahuse aururõhk kui puhta lahusti aururõhk. Lahustunud ained alandavad lahuse külmumistemperatuuri. Lahuse üldine aururõhk on võrdne komponentide aururõhuga. Lahuse külmumine ja keemine 1)Lahjendatud lahuse külmumistemp. alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. 2)Lahjendatud lahuse keemistemperatuuri tõus on võrdeline lahuse molaalsusega. 3)isotoonilisustegur i arvestaab mittelenduvate osakeste hulga suurenemist lahuses elektrolüüdi dissotseerumise tulemusena. Difusioon-soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmoos-lahusti ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse. Pöördosmoos-kui lahusele rõhku mis on suurem osmoosest rõhust, sunnitakse lahuusti molekule üle minema lahustist lahusesse. Redoksreaktsioonid: Esineb kahte tüüpi keemilisi reaktsioone. Ühtedes ei muutu reageerivate ainete koostisse
100 0,04 2 Ep = ( ) J = 8 J. 2 0,01 Vastus: vedru potentsiaalne energia on 8 J. 3.4 Energia jäävuse seadus Energia on oluline mõiste ka seetõttu, et looduses kehtib energia jäävuse seadus, mis väidab seda, et mistahes isoleeritud süsteemis on süsteemi koguenergia jääv suurus. Selle seaduse rakendamine ei ole alati lihtne, sest koguenergiat ei ole üldjuhul lihtne leida, eriti siis kui tuleb arvesse võtta ka kehade soojusliikumisest tingitud siseenergiat. Mehaanikas on see enamasti seotud hõõrdejõudude tööga, mis läheb siseenergiaks (kehad soojenevad) ja see enam mehaanika valdkonda ei kuulu. Hõõrdejõudude korral ei saa seetõttu rääkida potentsiaalsest energiast. Mehaanilises süsteemis, kus kehadele mõjuvad jõud on konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus E = E k + E p = const.
p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. Browni liikumine – üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused
p1V1 p 2V2 Tasakaaluolek on tõenäosuslik. Alati on olemas tõenäosus tasakaaluoleku iseeneslikuks muutumiseks mittetasakaaluliseks. See tõenäosus on aga seda väiksem, mida rohkem on osakesi on süsteemis, Makrotasandil on üleminek mittearvestatava tõenäosusega. Browni liikumine üliväikeste tehke aine osakeste liikumine veelikus või gaasis. Tegemist on korrapäratu liikumisega ja on põhjustatud molekulide soojusliikumisest. Molekulid põrkavad vastu osakesi. Kui osake on suur, siis põrked kompenseeruvad. Kui osake on väike, siis põrge ei kompenseeru ja osake hakkab liikuma. Ühesugustel temperatuuridel ja rõhkudel on kõikide gaaside kontsentratsioon ühesugune. Tuleneb see, et normaaltingimustes on 1 mooli gaasi ruumala 22,5 l. Molekulide soojusliikumise kiirus toatemperatuuril on 100 m/s Termodünaamika alused Soojusmasin muudab siseenergia mehhaaniliseks tööks
Laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Lisades KI lahust AgNO3 lahusele toimub vahetusreaktsioon (vihik). Elektri tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse. Kui Ag+, siis omandab AgI + laengu, mida hakkavad kompenseerima NO3- anioonid. Kaugemal side ioonide vahel nõrgem, adsorbne kiht lõppeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest. 10 2. Iseloomustage elektrilist kaksikkihti faasidevahelisel piirpinnal. Kuidas muutub potentsiaal pinnast kaugenemisel? Tuumale adsorbeeruvad esmalt kolloidosakese laengut määravad ioonid (ioonid lahuses liiaga). Potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab ligi vastasmärgilisi ioone, mis küll adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei kompenseeri täielikult liias olevaid ioone. Tuuma pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, kauguse suurenedes see nõrgeneb. 3
segusse. Lisaained ehk katalüsaatorid ei võta reaktsioonist osa nii, et nad jääksid lõppsaadusse, vaid nad moodustavad vahe saadusi: A+B+kat=Akat+B=AB+kat. Katalüsaatorid jagunevad homogeenseks ja heterogeenseks. Homogeensekorral on katalüsaator samas füüsikalises olekus kuui reaktsiooni lähteained, heterogeense korral aga mitte. 21. Difusiooni mõiste.: Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusiooni kiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ning seejärel tahked ained. Kiirus on otseses sõltuvuses temperatuurist, kui tõuseb temperatuur, tõuseb ka kiirus. Adsorbsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal
ja aururõhu korrutisega: plahusti = CX lahusti * p°lahusti 67. Lahuse keemistemperatuuri tõus (graafik ja selgitus). Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist 69. Difusioon ja efusioon (mõisted, selgitus) Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti gaasides, aeglasemalt vedelikes. Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. 70. Osmoos, osmootne rõhk, pöördosmoos, tähtsus. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas
Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, 67. Difusioon. SiO2); Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); l Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud gaasides, aeglasemalt vedelikes
külmumistemperatuurist Värviline klaasi Metalliioonide lisamine klaasimassile Fiiberklaasi saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide 67. Difusioon. väljatõmbamisel Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. l Iseeneslik protsess, kiireneb kõrgemal temperatuuril, toimub kiiresti Aatomvõre sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, gaasides, aeglasemalt vedelikes.
uurimisel. Ardo Laur Pööratud jaotus Aatom koosneb tuumast ja selle ümber statsionaarsetel orbiitidel ringlevatest elektronidest, ilma et elektronid seejuures energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil. Kui aatomile energiat juurde anda (soojusliikumisest tingitud põrke tagajärjel või kokkupõrkel elektriliselt laetud osakestega või ehk valguskiirguse arvel), läheb välimine elektron üle energeetiliselt kõrgemasse ergastatud olekusse, millest ta reeglina veidi aja möödudes langeb tagasi statsionaarsesse põhiolekusse, kiirates neelatud lisaenergia footonina. Paljude mooduste hulgas elektron suurema energiaga olekusse siirda on üks - fluorestsents. Vastava lainepikkusega valgus tõstab elektroni põhiolekust välja, kuid
minna aurufaasi, · Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahuse leemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. (Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub lahusti omadustest, iisotooniline tegur) Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist. (Kk küroskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest) Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. · Kiireneb kõrgemal temperatuuril, · Gaasides kiire, vedelikes aeglasem, · Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumis- temperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. 64. Osmoos ja osmootne rõhk. Osmoos lahusti ühesuunaline difusioon läbi poolläbilaskva membraani puhtast lahustist lahusesse või väiksema kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse (nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse). Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. (S > 0) Poolläbilaskev membraan laseb läbi vaid osasid lahuses olevaid molekule. Atsetaattselluloos on tüüpiline näide poolläbilaskvast membraanist, mis laseb läbi vee molekule, kuid mitte ioone ja teisi lahustunud aineid. Osmoosi toimel tõuseb kõrgema kontsentratsiooniga lahuses rõhk, mida nimetatakse osmootseks rõhuks.
annaabi.ee 
