Kuidas toodetakse põlevkivist energiat Referaat -nimi- - klass Õppeaasta 2009/2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................3 Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades........3 Põlevkivielektri 5 probleemi........................4 Põlevkivi energia tootmise kahjuliikus...................4-5 Skeemid.......................................5 Elektri jõudmine tarbijani....................................6 Sissejuhatus Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna.
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse
2,5 4 km sügavuselt. 2. Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. 3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5
a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh. Näitab, et riigil on piisavalt raha ja ressursse, et nii palju energiat toota. 5. Energiat vähem tarbida. Brasiilia on maailmas 10 suurima energiatarbija hulgas. Põlevkivi ja kivisüsi kuna neid leidub samuti Brasiilias palju. 6
Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/docs/referaadid2006/energiaallikad_martpentson.htm http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CC4QFjAC&url=http%3A%2F%2Fwww.kris tiine.tln.edu.ee%2Fgeo%2Fenergia%2FVee.ppt&ei=WN5XVLLKM4LsO5LD gfgB&usg=AFQjCNGxaqipuY8KY1fChAfDIT5u5PBn1g http://et.wikipedia
ELEKTROENERGEETIKA Elektritootmine suurema osa elektrit toodetakse soojuselektrijaamades ( 2/3 ). Soojuselektrijaamade ehitamine suht odav ja lihtne, põhinevad suurel osas tahkel kütusel. Ehitatakse kaevanduspiirkonda. Kui nad põhinevad vedelkütusel või gaasil, siis nad ehitatakse tarbijaligidusse. Nad on suurimad atmosfäärisaastajad. Nende alla käivad ka tuumaelektrijaamad. ( USA, Hiina, Saksamaa, Venemaa, Jaapan, Poola, LAV, naftariigid) Hüdroelektrijaamad Toodetakse umbes 1/5 maailma elektroenergijast. Jaama ehitamine on väga kallis ja võtab palju aega
Tagajärjed Globaalne soojenemine Fossiilsete kütuste põletamise kaudu lisandub süsinikku aineringesse ja seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. ·
Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud
ega ümber töödelda Keemiatooraineks · Põletamisel tekib · On tülikas toimetada üle mere vähem saasteaineid · Sageli esineb koos naftaga kui fossiilsete kütuste põletamisel · Kasutamine on suht. mugav · Ökonoomne transport · Pole mürgine, loodussõralik Kasutusalad · Kütusena · Soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks · Keemiatööstuses · Kodustes majapidamistes Lisamaterjali · Maagaas ei ole mürgine · Lõhnaine hävib põlemisprotsessis ja isegi mittetäielikul põlemisel see ei lõhnasta suitsugaase. · Väikestes kogustes sissehingatav maagaas ei põhjusta mingit kahju. · Umbes 10 mahu % maagaasi õhus põhjustab unisust, on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kasutatud allikad 1) http://www.egl.ee/index.php
Maailma energiasüsteemid Energiasüsteemide ühendamine üha suuremateks ühendenergiasüsteemideks, võimaldab tõsta energiasüsteemi häiringukindlust, parandada sageduse kvaliteeti ja muuta elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise tunduvalt efektiivsemaks. 2 Elektrienergia tööstuslik tootmine tänapäeval Tänapäeval toodetakse peaaegu kogu kasutatav elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a. olid (GWh) : 5 Maailma soojuselektrijaamade installeeritud kogu võimsus 2016.a. Oli 3486,476 GW
Kadrioru Saksa Gümnaasium Pauletta Talmon Iraani Islamivabariigi energiamajandus Praktiline töö Tallinn 2015 1 Energiavarud Iraani Islamivabariigil on 10% maailma õli reservidest ja 15% sellest on gaas. Riik on OPEC'i teine kõige suurem eksportija ja maailmas suuruselt neljas õli tootja. Iraan on üks suurimate maagaasivarudega riike. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb ka keemiatööstusesse ning palju tarbitakse gaasi ka majapidamistes. Illustration 1: Iraani energiavarude kaart 2 Energiavarade eks- ja import Eksporditakse naftat ja maagaasi tankerite või torujuhtmete kaudu. Iraan on teine kõige suurem riik, mis impordib bensiini, peale USA. Iraan tarbib 2 miljonit rohkem kivisüsi kui ise toodab, mis moodustab väikse impordi osakaalu sellelt energiavaralt. 3 Elektrijaamad
maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Kalandus- Kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalanduse riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Energeetika- Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Töötlev tööstus- Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terasejavärviliste metallide,elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade, eektroonika- ja sideseadmete,tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite javeerevkoosseisu,laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida
sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena( karbonaatide fosfaatide või sulfaatidena).Tänapäeval on üks levinumaid vee pehmendamise meetodeid ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab endast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniide koostises olevate ioonide vastu. Ioonitide abil on võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett (nn demineraliseeritud vett). Sellist vett kasutatakse näiteks auru saamisel Eesti suurtes soojuselektrijaamades. Praktiline töö Töövahendid: paekivi tükk, graniitkivi tükk, kriit, äädikas, soolhape e.HCl Töökäik: Tulemused: Katrin Lilleorg 10.K
mõne halogeene sisaldava ainega. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud, võivad need õhust hapniku välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse hingata, võib surra lämbumise tõttu. Söekaevandustes tekib plahvatusohtlik gaaside segu, sest söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt vabanev metaan. Kasutamine Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt torujuhtmetes ja vedelgaasitankerites, samuti veoautodega. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku
kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Elektrienergiat ekspordib Jaapan vaid patareide ja akude näol. Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat. Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide,
o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel. o On seda suurem, mida madalam on süsiniku OA. o On seda suurem, mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Teooria o Kütuste põlemisel: o Toimub kiire oksüdatsioon. o Eraldub palju soojust. o Eraldub valgus.
saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Esimese rikkalikest varudest Siberis pumbatakse enamik torujuhtmeid pidi Lääne-Europasse. USA impordib aga suure tarbimise tõttu märkimisväärse koguse Kanadast veel lisaks. Arengumaadest on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan.
tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud: Venemaal, Iraanil ja Kataril Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodudes. Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA Tahked kütused: *kivisüsi (ainus millega kaubeldakse maailmaturul) *pruunsüsi *põlevkivi *turvas Kivisüsi: kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades. Suurim söe tootja/kaevandajad: Hiina, Euroopas(Ukraina, Skm, Poola), Austraalia,
Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Using heat production production of electricity from solar energy Kasutamine: Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. Solar radiation is used in the installations are divided Radiation concentrating installations; radiation concentration installations. Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised .Solar panels Pluses: Sustainable; decreasing the burning of fossil fuels for energy, as well as the
Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Suurim söetootja on Hiina. Eksport on kasvanud Jaapanis. Euroopa peamised tootjad on Ukraina, Saksamaa ja Poola. PõhjaAmeerika Apalatsides on sütt palju. Üha enam
2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suuremad linnad: 1. Tokyo 2. Yokohama 3. Osaka 3. Energiamajandus Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks).
odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Riisi põllud: Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. fossiilkütused 61,47% hüdroenergia 8,34% aatomienergia 29,83% muu 0,36% Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspord Sisemajanduse kogu produkt (2009) Sektor Osakaal
saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. 1 Nafta omadused · Tuleohtlik · Värvitu kuni mustani, enamasti pruunikas · Viskoosne · Muutlik erikaal Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti
Kanalid on tavaliselt vooluveekogud. Enamasti on kanalid trapetsikujulise ristlõikega.Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: irrigatsioonikanalid (maade niisutamiseks ja kuivendamiseks, näiteks Karakumi kanal) ja veeteed, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, ning mida kasutatavad sagedasti kaubalaevad, näiteks Suessi kanal ja Valge mere Läänemere kanal. Vähem on energeetika otstarbelisi kanaleid (näiteks soojuselektrijaamades veeauru jahutamiseks). Kanal loetakse sisevete osaks, mis kuulub naaberriikide territoriaalse suveräänsuse alla. Kuid kanalid mängivad rolli ka rahvusvahelisel meretranspordil, ühendades kaht vabat merd. Seepärast on selle õiguslik reziim tavapäraste õigusaktidega sageli rahvusvaheline, et tagada liikumisvabadus välisriikide laevadele. Näited õigusaktidest on 1888. aasta Konstantinoopoli Konventsioon Suessi kanali jaoks, 1977. aasta Panama kanali leping ja 1919. aasta Versailles'i
2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei · Päikesepatarei ehk päikesepaneel on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. · Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja nende kasutegur jäi alla 10% , kuid tänaseks päevaks on see tõusnud kuni 22 % ni. · Suurem osa paneeli materjalist on räni. · Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes
Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi vedada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Tootjad Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Esimese rikkalikest varudest Siberis pumbatakse enamik torujuhtmeid pidi Lääne- Europasse. USA impordib aga suure tarbimise tõttu märkimisväärse koguse Kanadast veel lisaks. Arengumaadest on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Maagaasist lähemalt
Kui tagatakse piisav põlemiseks vajaliku õhu olemasolu, ei teki põlemisel ka tahma. Looduses on propaan lõhnavaba, kuid ohutuse tõstmiseks on lisatud sellele lõhnaainet, mis teavitab võimalikust lekkest. Propaani-õhusegu süttib, kui õhus on 1,5-9,5 mahuprotsenti propaani. Propaani keemispunkt (aurustumine) on -42 °C. Metaan Metaani on saadaval palju, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja elektri tootmiseks soojuselektrijaamades. Metaani leidub majapidamistes, kasutatakse valgustusena, ja õlide tootmiseks. Metaani transporditakse vedelas olekus vedelgaasitankrites või torujuhtmetes ja ka tankurautodega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Katalüsaatorite otsimine, mis hõlbustaksid C-H-sideme purustamist metaanis ja teistes madalates alkaanides, on sellepärast tööstuse jaoks olulised.
Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5)
4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa. Ameerika ühendriikides. Kivi- ja pruunsütt jaguks 2/3 maailma praeguse tootmise juures elektrienergiast umb 110 aastaks. toodetakse Ka eestis toodetakse soojuselektrijaamades, põlevkivi abil ning enam kasutatakse elektrienergiat. seal kivisütt, vähem Suurenenud on maagaasi ja veel vähem tuumaenergia osatähtsus naftat. ja vähenenud Maailmas on juhtunud soojusenergia tähtsus. kaks suuremat Tänapäeval saadakse tuumaõnnetust. palju energiat ka Päikeseenergia taastuvatest potentsiaal on tohutu. energiaallikatest, nt vesi,
Kui suur on poolusejaotus? 6 uuret. Elektrimasina mähisesamm on pooli kahe külje vaheline kaugus mida mõõdetakse pikkusühikutes v uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega. 2pooluselisel vahelduvvoolumasinal on 18 uuret. Selle masina jaoks on lühendatud sammuks 8 uuret; täissammuks 9 uuret. Kui uurete arv pooluse ühe faasi kohta on 4 siis kogu masina uurete arv on 2pooluselisel masinal 24. Sünkroonmasinal olevat induktorit toidetakse vahelduvvooluga. Soojuselektrijaamades kasutatakse suurte kiirekäiguliste sünkroongeneraatorite rootorid on peitpoolustega. Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim. Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus. Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette.
Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Parafiin tahke alkaan, nt CH. Kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 8. Mis on halogeeniühend
põllumajanduse vahel. Joonis 1. Maavarade paiknemine Mongoolias. Allikas: Pakistan Defence Joonis 2. Avastatud ja tõenäolised nafta leiukohad Mongoolias. Allikas: Energypedia Elektrienergia tootmise struktuur Mongoolias toodetakse aastas 4 313 000 MWh, selle näitaja põhjal on riik maailmas 121. kohal. Elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 1,49 MWh, mis asetab Mongoolia elektrienergia kasutamises maailmas 130. kohale. Elektrienergiat toodetakse soojuselektrijaamades, kus reaalsuses saadakse energiat ligikaudu 95% ulatuses kivisöest, ülejäänud 5% toodetakse naftast. Muude energiaallikate, nagu hüdro-, tuule-, geotermaalenergia, kasutamine praktiliselt puudub. Mongoolia oli pikalt Nõukogude Liidu mõjusfääris ning pole sellest veel täielikult välja tulnud ja oma enegriamajanduse struktuuri uuendama hakanud, taastuvaid energiavarasid ei kasutata üldse. Elektrienergia toodetakse
4 a. Lisa energialiigid . 40% nafta- taastumatu energialiik, 28% maagaas-taastumatu energialiik, 5% hüdroenergia-taastuv energialiik Prantsusmaa, Poola, Norra elektrijaamad Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt. Millised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemist Suurbritannias ? – tuumaelektrijaamad- paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Miks on Jaapanis palju tuumajaamu, kui seal esineb palju maavärinaid ?- odavaim lahendus- Austraalia Muutused ja nende põhjused elektritootmises.- taastuvaid energiallikaid kasutatakse rohkem, kuna on keskkonna sõbralikumad, elektri tootmine kasvab, kuna ühiskonnas suureneb energia kasutus,
Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Põhiteguriks on siiski inimtekkeline saaste. Arutame veel ühte globaalprobleemi-kõrbestumine. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Aastasadade jooksul
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis.
nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Aleksander Andrejev AT112 Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses. 2.1 Õhu saastamine Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste
Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis 2: Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis 3: Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 3. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõtekas) Joonis 4: Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine Allikas: EIA · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik, 23. Kohal. 2009. Aasta andmetel toodetakse Saudi Araabias 179 100 000 000 kWh energiat
võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud, tuule poolt puhutud tolm. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades , keemiatööstuses ning mootorsõidukite heitgaasidest , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse (põhjusteks peamiselt liigväetamine ja loomasõnnik) tõttu. ( Tabel 1 ) Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks"
Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaaridja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osaenergiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: fossiilkütused 61,47% hüdroenergia 8,34% aatomienergia 29,83%
Euroopas Venemaa, Norra ja Suurbritannia. Põhja-Ameerikas USA ja Kanada. Kõige odavam on transportida torujuhtmetes. Maagaasi tootmine Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud. Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Meritsi tülikas transporitda. Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest. Tarbitakse peamiselt kõrgelt arenenud riikides. Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku.
talvel pakaselise ilma. Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja kuiv, pilvitu, temp. suur kõikumine ööpäevaselt. Ekvatoriaalne- kuum ja niiske, tõusvad õhuvoolud, sajab paduvihma ja maapind niiske. Antarktiline õhk- külm ja kuiv Front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad, kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused Happesademete teke ja mõju
Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses. Õhusaaste mõju ulatus · Globaalne mõju Kasvuhoonefekti suurenemine Osoonikihi lagunemine · Regionaalne mõju Keskkonna hapestumine Troposfääri osoon · Lokaalne mõju Välisõhu kvaliteedi langus Võimalusi õhusaaste ja selle mõjude vähendamiseks · Parem linnaplaneerimine Vähendada autode hulka kesklinnas Soodustada ühistransporti ja kergliiklust · Väldi aktiivseid tegevusi suure saastatusega piirkonnas
muhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlamad. Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt. roostevaba teras *Alumiinium sulamid duralumiinium *vasesulamid pronks Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Keemilistes vooluallikates kasutatakse keemilise reaktsiooni energia ära palju täielikumalt kui näiteks soojuselektrijaamades, kus esinevad paratamatultküllaltki suured energiakaod energia mitmekordsel üleviimisel ühest vormist teise. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nimetatakse kütuseelementideks. Eriti otstarbekas on nn. vesinik- hapnikelement, milles saadakse elektrienergiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks.
.........................................................................................................lk 7 Õhu saastumine Õhu saastumine on inimstele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Omal tahtel õhku lastud kahjulike ainete puhul on tegemist õhu saastamisega. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: · looduslikud ( näiteks vulkaanid ja metsapõlgendud ) · inimtekkelised ( näiteks soojuselektrijaamades tekib see saaste ja keemiatööstuses ) Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised,tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib väga halvasti mõjuda inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele just kõige ohtlikumad.
Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Ent maagaasi veeldamine ja transportimine on kulukas. Samas on torujuhtmeid pidi kõrgsurve all maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamjaolt ainult kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses ja koduses majapidamises. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. 3.3 Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe
Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 2 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest. Tahke kütus ~20% Tuumaenergia ja veejõud ~5% Ülejäänud kokku alla 2%.
Kütuseelemendi temperatuuriks loetakse elektrolüüdi töötemperatuuri. Elektroodid absorbeerivad ja aktiveerivad nii kütust kui oksüdeerijat. Keerukate redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioonide tulemusena elektrolüüdi ja kütuse (anoodil) ning elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,51,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur kõrgem (4090 %) kui soojuselektrijaamades (2540 %), kus kütuse keemiline energia muundub kõigepealt soojuseks ja alles siis mehaanilise töö vahendusel elektrienergiaks. Suureks plussiks on müra ning heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. Reaktsioon tahke söega töötavas kütuseelemendis on järgmine: C + 2H2O = CO2 + 4H+ + 4e- Teoreetiliselt on reaktsiooni kasutegur 100 %! Ühe kütuseelemendi liigi moodustavad
veealusteks vallideks e. rannabarrideks. Vallilaadsed vormid võivad kujuneda ka, kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, seda nim. setete pikirändeks. Kohta, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib hakata kujunema maasäär. Veerikkamad riigid-Brasiilia, Venemaa, Hiina, Kanada, India ja USA Suurimad veekasutusalad-Põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Soojuselektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks, aga ka näiteks põlevkivituha transportimiseks settebasseinidesse. Jõgede toitumine maailma erinevates piirkondades-teatud intensiivsusega saju ajal või järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel.
annaabi.ee 
