Keemiline side tekib juhul, kui ained loovutavad/liidavad elektrone ning tekivad ühised elektronpaarid. 7) Mis on soojusefekt? Soojusefekt - soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Keemias kasutatakse täpsemini defineeritud mõistet entalpia muutus (H). 8) Iseloomusta endotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus. Endotemilise reaktsiooni korral energia neeldub. Tavaliselt on endotermilised reaktsioonid lagunemisreaktsioonid, sest keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest ained tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse. Soojusefekti (entalpia) väärtus on H>0. 9) Iseloomusta eksotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi
keemistemperatuur muutus. Samuti võis mõjutada välisõhutemperatuur või rõhk, näiteks võis kork õhku läbi lasta. Üheks põhjuseks või ka see olla, et kasutatud aine polnud puhas. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Töö 6: HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonvõrrandile vastav soojusefekt, võrrelda arvutatud ja katselist tulemust Kasutatud töövahendid: keeduklaas, soojuisolatsiooniga keeduklaas, termomeeter Kasutatud reaktiivid: 1 M HCl, 1 M NaOH Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõdeti 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõdeti 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõdeti selle temperatuur
standardtingimustel. Ühik J Põlemissoojus 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk. Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline.
standardtingimustel. Ühik J Põlemissoojus 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk. Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline.
olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess soojus eraldub Reaktsiooni isoterm Isotermiga saab leida Endotermiline protsess soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne Entalpia muut ( qp = deltaH )on soojusefekt konstantsel soojusefektiga konstantsel ruumalal rõhul Siseenergia U kõikide energialiikide summa, sisaldab Entroopia S Termodünaamiline funktsioon, mis endas nii soojusefekti kui paisumistööd iseloomustab süsteemi püüdlemist korrapäratuse poole
Mis kujutab endast 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. Mis kujutab endast 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse paisumise ja kokkusurumise näite abil. graafik 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia arvutamine Ei 10. Entroopia statistiline interpretatsioon 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14
Standardne põlemisentalpia ühe mooli aine täielikul oksüdeerimisel soojusefekt standardolekus Standardne entalpia juhul kui on tegu standardolekuga (vt.ülal) 2 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD energiad Siseenergia U kõikide energialiikide summa. Kasutatakse kujul U. Sisaldab endas nii soojusefekti kui ka paisumistööd. Entalpia H soojusefekti energia. Kasutatakse kujul H, sisaldab endas soojusefekti ainult. Gibbsi energia G kirjeldab süsteemi potentsiaali iseeneslikult muutuda tasakaaluasendi suunas, milleks on G=0. Kasutatakse P,T=const Helmholtzi energia F sama mis G, kasutatakse V,T=const Keemiline potentsiaal Gibbsi energia mooli kohta, sellega saab kirjeldada süsteemi erinevaid protsesse.
Andmete analüüs • Täida praktikumi protokoll mõõtetulemustega. • Leia tundmatu keha erisoojus. • Miks katsete erisoojused on erinevad? • Kas mõne katse tulemusena saadud erisoojus on teistest oluliselt erinev? • Leia erisoojuste keskmine. • Leia tabelist, mis materjalist võiks keha olla? • Mis mõjutas Sinu arvates katsetulemusi? Kalorimeetri tööpõhimõte Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (nt vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp. muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · ∆T Protokoll Mõõtetulemused ja arvutused: Vee soojenemisel mvesi t1 t2 cvesi Qvesi
sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni. Termokeemilised võrrandid- reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk Elektronegatiivsus(E) - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkel enda poole elektrone. E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained.
sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni. Termokeemilised võrrandid- reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk Elektronegatiivsus(E) - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkel enda poole elektrone. E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained.
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur.
· Pöördumatu reakts. kulgevad ühes suunas lõpuni. 5. Mis on keemiline tasakaal? · Pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirus on võrdsed. 6. Kuidas on võimalik nihutada keemilist tasakaalu: · Kontsentratsiooni abil · Rõhu abil · Temperatuuri abil 7. Mis on eksotermiline ja endotermiline reaktsioon? Kuidas neid määrata reaktsioonide ja soojusefekti järgi? · Eksotermiline lähteained energia eraldub saadused. Ühinemisreaktsioon. (delta H väiksem kui 0 ) · Endotermiline lähteained energia neeldub saadused. Lagunemisreaktsioon. (delta H suurem kui 0 ) 8. Küsimused 1 7 õpikust lk 22 + riigieksamite ülesanded.
Katset korrati 3 korda. mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Viga võis tuleneda aine puhtusest või lihtsalt silmaga vaatamise ebatäpsusest. Katse andmed: 2 TÖÖ 6: HCL JA NAOH VAHELISE NEUTRALISTSIOONIREAKTSIOONI SOOJUSEFEKTI MÄÄRAMINE 2.1 KATSE 1 Töö eesmärk: Uurida neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti HCl ja NaOH vahel. Töövahendid: 100 ml keeduklaas, 250 ml keeduklaas, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid, termomeeter Töökäik: Keeduklaasi mõõdeti 100 ml HCl lahust, teisi kuiva soojusisolatsiooniga keeduklaasi mõõdeti 100 ml NaOH lahust. HCl lahus valati kiirelt NaOH lahusega ja termomeetriga õrnalt segades mõõdeti reaktsiooni temperatuur. Katse andmed: 100cm3 1 M HCl lahust
Kõrge on muda diraudtrioksiidi sisaldus. Hinnatavaks teeb selle muda just kõrge väävelvesiniku sisaldus, vähene liiva ja taimeosade sisaldus ning hea tihendatus ja soojusjuhtivus. Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda- taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks. Orgaanilisi aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilise koostise moodustavad 3,48- 4,17 %, vees lagustuvad ja kergesti hüdrolüüsivad ained 9.85- 13,21%, humiinhappeid 32,47- 39,23%, fulvohappeid 15,68-20,95 % ja hüdrolüüsimatud jäägid 28,4- 32,5 %. Raviomadused sõltuvad sapropeeli aktiivsusest, millele viitavad küllaldasel hulgal esineva bituumen ja kergesti hüdrolüüsivate ainete hulk.Värska ravimuda üheks hinnatavamaks
Katus ja seinad ei võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab "infrapunast" footoone suurtes kogustes, kuid see peegeldub katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga. Näide selle kohta Sellepärast , isegi kui puudub täiendav kasvuhoone kütmine, seal on alati palju soojem kui väljas. Selle soojusefekti nimetatakse ka kasvuhoone efektiks ja seda saab kohtuda mitte ainult kasvuhoones , vaid ka meie planeedi elus. Kasvuhoone efekt Maa atmosfäär (st õhk mis ümbritseb maad) hästi laseb mööda päikese kiired, mis soojendavad kogu maakera pinda. Soojendatud pind kiirgab "infrapunast" footone, aga tagasi nad peegelduda ei saa sest läbi õhu nad läbivad halvasti. Nad imenduvad atmosfääris.Atmosfäär ei lase soojust välja. Sellepärast maa soojeneb rohkem ja rohkem.
standardtingimustel. Ühik J Põlemissoojus 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk. Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. H = U + P·V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline.
standardtingimustel. Ühik J Põlemissoojus – 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk. Ühik J/mol Aurustumissoojus - soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Ühik on 1J/kg. L = Q/m 22. Entalpia muut – on püsival rõhul süsteemi poolt vastu võetud või sellest eraldunud soojus. ∆H = ∆U + P·∆V Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes ainete standartsetest tekkeentalpiatest – ∆Ho leidmiseks tuleb lahutada reaktsioonisaaduste standartsete tekkeentalpiate summast lähteainete standartsete tekkeentalpiate summa. ∆Ho sõltub reaktsioonivõrrandi koefitsentidest, mitte temp. ∆Ho = lähteained - saadused Reaktsiooni soojusefekti arvutamine lähtudes põlemissoojustest – reaktsiooni soojusefekt, mis on leitud põlemissoojuste kaudu, tuleb võtta västasmärgiline.
molaarne bilanss -avaldistest E(t)=(t-) ja NA=NA0- -pöördreaktsiooni tasakaalukonst.Kui reakts-ni -jõuab järjestikuste ja paralleelsete reaktsi-de mitteaktiivse ainega).-34 reaktsiooni -soojusefekti järjestikku -ühendatud reaktorit, et jahutada reakt-segu NA0X=NA0(1-X) -on esitatav diferentsiaalsel kujul tasakaaluolekusse, siis -rAsum =0 ja -reaktsioonisegu arvutamisel Hessi seadus?-Hessi seadusest järeldub, -üleminekul ühest väiksemast reaktorist teise.-
Massivahetus on võimalik ainult Siseenergia isotermilisel protsessil on 0 ja ülejäänutel U=q-w avatud süsteemis, lisaks termilisele vahetusele. Homogeenne 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on süsteem koosneb ühest faasist. Heterogeenne aga mitmest eri olekufunktsioon faasist. Ekstensiivne ja intensiivne suurus: intensiivsete suuruste puhul suurus ei sõltu ainehulgast (, p,T). ekstensiivsed suurused 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi pööratavale (ideaalsele) prots. dSpr = 0 Isoleeritud süst. sõltuvad ainehulgast (V,m)Ekstensiivsest suurusest on võimalik seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi üle minna intensiivsetele suurustele, väljendades nt: mahtu seadus
on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne. Kui siseenergia muutus on 0, siis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus (C) soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra, kui temperatuuri muutus ei muuda aine keemilist koostist. Ühikuks J/K . Sõltub temperatuurist. Keerukate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia salvestamiseks. Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi
TD III seadus: abs. T=0 võrdub entroopia nulliga. Aine, mille entroopia absoluutsel nulltemperatuuril võrdub nulliga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga.Seega on entroopial erinevalt entalpiast olemas nullpunkt, millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate abs.väärtusi vastaval temperatuuril. Gibbs-Helmholtzi võrrandid: Hessi seadus: võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimelik läbi viia Kirchhhoffi seadus: reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuse aritm summaga, arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsente ning et lähteainete stöhhiomeetrilised koefitsendid on negatiivsed. Keemilise potentsiaali mõiste vaba energia kasvumõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süst.s, kusjuures süst muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP.
Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). Reaktsiooni entalpiat 298K juures nimetatakse reaktsiooni standardseks entalpiaks Standardne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus. Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel CO2-ks ja veeks (ja lisaks N2-ks, kui ühend sisaldab lämmastikku). Keemiliste reaktsioonide soojusefekti arvutamine põhineb Hessi seadusel: Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega reaktsiooni vahestaadiumidest Hessi seadus võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik läbi viia. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, arvestades stöh. koefitsiente ning et lähteainete stöh
ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Mok-de vah jõudusid nim.van der Waasi jõududeks ja nad on ting Reakts-i soojusefekti all mõist-se soojushulka, mis püsival temp-l Elektronvalemeid, kus elektronide asetust tasemetele ja ekt-de ebaühtl-st jaotusest ning ekt-de liik-st atm-st. Nad jag-se: eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielikul reag-sel. alatasemetele välj-kse peakvantarvude ja alatasemete sümbolite orientatsiooni, induktsiooni ja dispersiooni jõududeks. Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegelevate keemiharu abil
entalpia muutu iseloomustabH = U + ngRT ; ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis ΔH < 0 gaaside neeldumisel (ng < 0) ΔH > 0 gaaside eraldumisel (ng > 0) Hessi seadus – reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust ja olekust, ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vaheetappidest termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust H0reaktsioon ΔHºreaktsioon= ΔH1º + ΔH2º + ΔH3º + ... ______________________________________________________________________________________________ nt: Leiame propaani C3H8 sünteesireaktsiooni entalpia: 3 C (grafiit) + 4 H 2 (g) → C3H8 (g), kui meil on teada järgmiste reaktsioonide standardsed reaktsioonientalpiad: C3H8 (g) + 5 O2 (g) → 3 CO2 (g) + 4 H2O (v) ΔH1º=-2220 kJ
Hessi seadusest tehakse järgmised järeldused: a) pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdnevastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga. b) Astmelistes reaktsioonides on soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumite soojusefektide summaga. Entalpia muut ringprotsessis on 0. 4. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide arvutamine. Vt õpikust lk 121 5. Reaktsiooni soojusefekti olenevus temperatuurist (Kirchhoffi seadus) Keemilise reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on arvuliselt võrdne reaktsioonist osa võtvate ainete molaarsete soojusmahtuvuste algebralise summaga, milles produktide soojusmahtuvused loetakse positiivseks, lähteainete omad negatiivseks ja arvestatakse reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsente. Soojusmahtuvus- soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui
oksiid, oksiid – oksiid, keerulised looduslikud kivimid, tööstuslikud šlakid). Mitmekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist. Eksotermilistes reaktsioonides (soojus eraldub) - U väheneb Endotermilistes reaksioonides (soojus neeldub) - U kasvab qv = U, qv - isokoorse reaktsiooni soojusefekt ; U - saaduste ja lähteainete siseenergiate erinevus. Termokeemiavõrrand - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes. Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusefekti väärtus. Hessi seadus: Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Reaktsiooni entalpia = saaduste tekke-entapia – lähteainete tekke-ent. Põlemissoojus ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk
korgiga. Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC
reaktsioonis osalevate ainete omavahelisi moolsuhteid (reaktsioonivõrrand peab olema tasakaalustatud!) Reaktsioonivõrrand väljendab vajadusel: reaktsioonis osalevate ainete olekuid (vesilahus, tahke, vedel, gaasiline, kristallmodifikatsioon jne) ; reaktsioonisaaduste eraldumist süsteemist gaasi või sademena ; reaktsiooni toimumise eritingimusi (temperatuur, rõhk, katalüsaatorite juuresolek) ; reaktsiooni soojusefekti. Reaktsioonivõrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi. Näiteks saab leida lähteainete või reaktsioonisaaduste koguseid teiste vastavate ainete koguste põhjal. Samuti saab koostada vastava keemilise protsessi massi- ja energiabilanssi. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussaci seadus). Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud
heterogeenseid süsteeme. Homogeense süsteemi omadused on kõikides osades samad, heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega osakestest ehk faasidest. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toimub ainevahetus ja suletud, kui ainevahetus puudub. 5.2 Reaktsioonide soojusefektid. Siseenergia ja entalpia. Termokeemiavõrrand keemiline reaktsioon on keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, mille kulgemisel eraldub soojust. Reaktsiooni soojusefekti all mõistetakse soojust, hulka, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega tegelevat keemia haru nim. Termokeemiaks. Termodünaamika I seaduse energia jäävuse seaduse- järgi peab energia vabanemine või neeldumine põhjustama muutuse Nimetades keha sisemist energiavaru siseenergiaks võib öelda, et eksodermilises reaktsioonis vabaneb soojust
Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks. Ideaalses lahuses on vastasmõju lahusti ja lahustunud aine vahel sama nagu lahusti molekulide vahel, s.t lahustumisentalpia on 0. Nende moodustumisel ei esine ruumalaefekti ega soojusefekti. Isegi ideaalse lahuse moodustumisega kaasneb aga entroopia kasv ja tulemusena ka lahuse vabaenergia kahanemine. Ideaalne lahus moodustub lähedaste omadustega komponentidest (n:isotoopidest, optilistest isomeeridest jne). Ideaalse lahuse komponendi keemilise potentsiaali võrrandid: i i RT ln X i . i tähistab 0 0
Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu) Keemias toimub enamus reaktsioone aga konstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Siseenergia pole piisavalt hea olekufunktsioon, kirjeldamaks süsteemiga toimunud muutusi.
Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu) Keemias toimub enamus reaktsioone aga konstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Siseenergia pole piisavalt hea olekufunktsioon, kirjeldamaks süsteemiga toimunud muutusi.
P=konst isobaarilised protsessid, atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konst isokoorilised protsessid, hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konst isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad: T , P , V Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =d U w = d U + pdV Kui ruumala ei muutu, siis p d V =0 q V = d U Kuna U on olekufunktsioon, siis q V = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu) Keemias toimub enamus reaktsioone aga konstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem
· Torn on uusgooti stiilis. · Selle kõrgus on 96,3 meetrit · Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist. · 334 lubjakivist astet · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Torni sisemus pole turistidele avatud · Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu. · Pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) oli ta umbes 22 cm loodesse kaldunud · Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. · Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell. . Parlamendi hooned · Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. · Esimest korda ehitati see 11. sajandil.
Reaktsiooni soojus efekti all mõistetakse soojushulka, mis püsival lustajat inhibiitoriks. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni valikuliselt omadustega ainete segamisel. Kui puudub ruumala ja soojusefekt temperatuuril eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielik- ehk selektiivselt. Katalüüsi toimumist seletatakse vaheühendite kaudu. vedelik aurustub ka keemis temp-rist madalama temp-ri juures. ul reageerimisel. Soojusefekti mõõtmise ja arvutamisega tegeleva- N: käsutatakse ainete A ja B reageerimisel katalüsaatorit X. Katalü- Aurustumisel väljuvad vedelikust molekulid, mis oma kõrge te keemiharu nim.termokeemiaks. Nimetades keha sisemist ener- saator reageerib lähteainega A andes reageerinus võimelise vaheühendi kineetilise energia arvelt ületavad naabermolekulide tõmbejõu.
Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turvalisuse huvides turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg- ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Tornis puudub lift ja niiviisi tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet. Pärast ehitamist on Big Ben pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) umbes 22 cm loodesse kaldunud. See teeb kaldeks 1/250. Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. Big Ben on juttude järgi saanud nime koguka Londoni ehitustööde pealiku sir Benjamin Halli järgi. Teise teooria järgi sai kell nime Benjamin Caunti järgi, kes oli tollel ajal tuntud raskekaalu poksija. Kell, mis on Suurbritannia suurim, on peaaegu kogu aja näidanud aega sellest ajast, kui see hakkas tööle 31. mail 1859. aastal. Kella lööke võib kuulda kogu maailmas BBC raadio vahendusel.
proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5
· Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3
), reaktsiooni soojusefekt qv = U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: H = U + ngRT , ng gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (H); Ho H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = H) või T = const. ja V = const. (q = U). Tekkeentalpia (Hf) soojusefekt 1 mol aine tekkimisel lihtainetest (p = const.); standardtingimustel püsivatel lihtainetel Hf = 0;
), reaktsiooni soojusefekt qv = ∆U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = ∆H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: ∆H = ∆U + ∆ngRT , ∆ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (∆H); ∆Ho – ∆H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = ∆H) või T = const. ja V = const. (q = ∆U). Tekkeentalpia (∆Hf) – soojusefekt 1 mol aine tekkimisel lihtainetest (p = const.);
torn ulatub 4 m sügavusele maa alla. Ehitise koguruumala on 4650 m³. Torni sihverplaadid on 55 m kõrgusel maapinnast. · kaalub 16,3 tonni. · 334 lubjakivist astet · Torni sisemus pole turistidele avatud · Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu. · pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) oli ta umbes 22 cm loodesse kaldunud · Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. · Esimene kell valati 6. augustil 1856. Selle sisse oli graveeritud söör Benjamin Halli nimi. · Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell. · Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai.
Mahulised e keemilised gaasianalüsaatorid on mehaaniliste analüsaatorite alamliik, kus segust keemiliselt ja/või põletamisega eraldatud mõõdetava komponendi osa segus määratakse otseselt tema mahu mõõtmisel püsival rõhul. 39. Soojuslikud gaasianalüsaatorid. Soojuslikud gaasianalüsaatorid määravad koostise enamasti gaasisegu soojusjuhtivuse järgi, aga ka gaasisegu koostisest kvantitatiivselt sõltuva katalüütilise hapendumisreaktsiooni soojusefekti järgi. Et määrata ühe komponendi sisalduse muutust segus viimase soojusjuhtivuse muutuse kaudu, peab selle komponendi soojusjuhtivustegur erinema oma väärtuselt võimalikult palju teiste komponentide soojusjuhtivustegurist. Gaaside soojusjuhtivust realiseeritakse gaasianalüsaatorites elektrilise takistussilla skeemi abil. 40. Termomagneetilised ja magnet-mehaanilised gaasianalüsaatorid.
Mahulised e keemilised gaasianalüsaatorid on mehaaniliste analüsaatorite alamliik, kus segust keemiliselt ja/või põletamisega eraldatud mõõdetava komponendi osa segus määratakse otseselt tema mahu mõõtmisel püsival rõhul. 39. Soojuslikud gaasianalüsaatorid. Soojuslikud gaasianalüsaatorid määravad koostise enamasti gaasisegu soojusjuhtivuse järgi, aga ka gaasisegu koostisest kvantitatiivselt sõltuva katalüütilise hapendumisreaktsiooni soojusefekti järgi. Et määrata ühe komponendi sisalduse muutust segus viimase soojusjuhtivuse muutuse kaudu, peab selle komponendi soojusjuhtivustegur erinema oma väärtuselt võimalikult palju teiste komponentide soojusjuhtivustegurist. Gaaside soojusjuhtivust realiseeritakse gaasianalüsaatorites elektrilise takistussilla skeemi abil. 40. Termomagneetilised ja magnet-mehaanilised gaasianalüsaatorid.
lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele Tekitavad soojusefekti, põletust, südamerütmihäireid, südameseiskust, hingamisseiskust Lähi ja kaugväli Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja hemogeenseks Ioniseeriv kiirgus - kiirgus - kiirgus - kiirgus, röntgenkiirgus Aktiivsus on radioaktiivsuse kiirguse mõõduks Ühik bekerell Bq 1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis Ioniseeriv kiirgus
Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktisooniga (konst rõhul ja temperatuuril) tekkeentalpia ja põlemisentalpia. Tekkeentalpia on soojusefekt ühe mooli aine tekkimiseks. Põlemisentalpia on soojusefekt ühe mooli aine põlemiseks. Entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest. Hessi seadus võimaldab arvutada ka nende reaktsioonide soojusefekti, mida reaalsuses ei ole võimalik läbi viia. Saadused – lähteained ja stöhhiomeetrilised koefitsendid. Hessi seadusega saame määrata kui palju mingit ainet parajasti tekib. Sõltuvus temperatuurist: ∆ H ( T 2 )=∆ H ( T 1 ) +(T 2−T 1) ∆ C p 9. Termodünaamika II ja III seadus. II seadus – isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik
näha ka kiiruskonstandi dimensioonist. 0,693/0,056 = 12 s. Mida ma pean oskama (kasutades käsiraamatuid): 1) teha keemiliste reaktsioonide materjali- ja energiabilansse, 2) määrata makroparameetrite mõju reaktsiooni tasakaalule, 3)arvutada vaba energia muudu järgi tasakaalukonstanti ja vastupidi, 4)osata kasutada 1. järku reaktsiooni kiirusvõrrandit. Lisa Näide metaani põlemisreaktsiooni soojusefekti arvutamisest tabelites antud aatomkombinatsioonide entalpiate abil CH4(g) + 2O2(g) CO 2(g) + 2H2O(g) – 1662 2(– 498,3) – 1609 2(– 926) ΔH0ac väärtused kJ/mol 19 Energia null-nivoo (vabad aatomid)
Milliseid biosensoreid on? Tuntakse näiteks elektrokeemilisi, termokeemilisi ja optilisi biosensoreid. Sensorelemendi töö aluseks on ikka bioloogiline reaktsioon. Edasise transduktsiooni (reaktsiooni muutmisel signaaliks) tagajärjel mõõdetakse näiteks: · voolutugevust (elektrokeemiline); · elektroodide potentsiaalide vahet (elektrokeemiline); · muutunud elektrijuhtivust, mis tulenes ioonide sisalduse muutumisest reaktsiooni käigus (elektrokeemiline); · reaktsiooni soojusefekti (termomeetriline); · fluorestsentsi kustumist/teket (optiline). Enim kasutatakse elektrokeemilisi biosensoreid. Elektrokeemilise biosensori lihtsustatud tööpõhimõte. Vaatleme siinkohal elektrokeemilise, täpsemalt amperomeetrilise voolutugevuse mõõtmisel põhineva biosensori üldist tööpõhimõtet. Tegemist on nn ensüümelektroodiga, kus kasutatakse ensüümide poolt katalüüsitud redoksreaktsioonide käigus tekkiva redokselektronide voo mõõtmist.
Puhverlahuse pH on määratud happe pKa väärtusega ja konjugeeritud aluse (prootoni aktseptor) ning happe (prootoni doonor) kontsentratsioonide suhtega pH = pKa + log10 [A-] / [HA]. 4. Termdünaamika esimene seadus: kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. Konstantse ainehulga juures siseenergia muutus: E = Eproduktid Ereaktandid = Q W (Q-süsteemi sisestatud soojushulk; W-süsteemi poolt tehtud töö). Entalpia H on keemias kasutatav süsteemi soojusefekti iseloomustav parameeter. Konstantse rõhu juures enatalpia võrdub soojusefektiga. H<0 eksotermiline; H>0 endotermiline 2 Termodünaamika teine seadus: kõik protsessid kulgevad tasakaalu e minimaalse potensiaalse energia poole e entroopia
reaktsioonidel (peaaegu alati) eraldub või neeldub soojust.Homogeensed:kogu ulatuses ühtlased, omadused samad või muutuvad ühtlaselt (pidevalt). Heterogeensed- omadused muutuvad hüppeliselt, süsteemid koosnevad eri faasidest. Termokeemia: soojusefektide arvutamine ja mõõtmine. Soojusefekte uuritakse tavaliselt tingimusel, mil üks olekuparameeter on const. V=constisokoorne ; P=const isobaarne. Termokeemiavõrrandid: - reaktsioonivõrrand, mis sisaldab soojusefekti väärtust. Soojusefektide väärtused (teatmeteostes) - antud ühtse standardoleku suhtes : 1 atm (0,1 MPa), 25°C (298 K) siis tähistus H298 (reaktsiooni standardentalpia). Termokeemiavõrranditesse kirjutatakse ka aine agregaatolekud (sageli ka kristallvormid) - nendest oleneb soojusef.väärtus. Koefitsiendid võrrandites võivad olla murdarvulised. Reaktsiooni standardentalpia leidmiseks lahutatakse saadus(t)e tekke-entalpia(te)st lähteaine(te) tekke-entalpia(d)
Keemia ja materjaliõpetus vahetumine: 2Na R(t) +Ca (l)Ca (R)2(t)+2Na (l); Cl -iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl- + - 2+ 2+ + - - (t)+OH (l). 41. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnus. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid (näited). Kütteväärtus. Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti?... Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Põhitunnus: igale keem reakts kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, enamasti soojusena (ekso H, nt H2+Cl2=2HCl+ 92,3 kDm) või neeldum (endo H, nt N2+O22NO90,4kDm). Suletud süst energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi. Entalpia püsival rõhul toim protsessi soojusefekt (kJ)
annaabi.ee 
