.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust treeninguga jätavad tihti soojenduse vahele küsides endalt "miks seda vaja on?" Vajadusi on mitmeid. Soojendamine aitab treeningul saada paremaid tulemusi ja hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3
Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakatakse venitama
Soojenduse mõju lihastele Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini.Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningtulemused.Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu,kuna „külmad“ lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud.
Samas tuleb meeles pidada, et liigese kõhre ainevahetuse paraneminekestab kauem kui lihassüsteemi. 2) lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine 3) kordinatsiooni parandamine 4) kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks 5) vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes on vaja soojenduseks 10-15 minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. Soojendus peab olema optimaalse pikkusega , eriti kui spordiga tegelejal on erinevaid vigastusi või ülekoormushaigusi. Soojenduse liigid Soojenduse võib jagada üld- , erialaseks ja individuaalseks soojenduseks. Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt 1/3 (miinimum 1/6) lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi
Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:
tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis.
Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. 4 Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pannakse keha või kehaosa liikuma, ületatakse välist vastupanu, pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust 3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus 2. Staatilised harjutused - Staatiline töö põhineb isomeetrilisel lihaskontraktsioonil, mille tulemusena muutub lihase pinge,
See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Liigutustehnika õppimine. Liigutusspetsiifika arendamine. Võistlusteks ettevalmistumine. Puhkus. 7. Miks kasutatakse maksimaalse jõu arendamiseks väikest korduste arvu? - Tagamaks liigutuse õige tehnika. Lk 67 -94 küsimused 1. Selgitage lühidalt, kuidas on higistamine seotud normaalse kehatemperatuuri säilitamisega. Higistamine – on higiga erituva vee aurustmine nahalt. See võimaldab organismil liigsest soojusest vabaneda ka siis kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur ning nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. 2. Selgitage lühidalt, kuidas mõjutab dehüdratsioon südame löögimahtu, löögisagedust ja minutimahtu erineva intensiivsusega kehalisel tööl kõrge temperatuuriga keskkonnas. Südame löögimaht väheneb kehalisel tööl enam-vähem proportsio- naalselt dehüdratsiooni ulatusega, südame löögisagedus aga suureneb ligikaudu 8 löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta.
vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi.
pärilik naisliini pidi mööda X kromosoomi. Emalt pojale. vere hüübimine – selle käivitab tromboplastiin, mis läheb verre veresoone katkemisel. Protrombiinist tekib tromboplastiini toimel trombiin. - Vere plasmavalgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine, mille tulemusena tekib fibriin. 10.Vere muutused kehalisel tööl Kehalise töö ajal, piimhappe tõttu (tõuseb kuni 10 korda) võib reaktsiooni pH nihkuda happelisuse suunas (6,95). Vere viskoossus suureneb (10% või enam), hemoglobiini taseme tõusu ja higistatamise tõttu. Müogeenne leukotsütoos: Leukotsüütide arv kasvab, et tõsta keha kaitset – sõltub aktiivsusest. Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha,
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
• Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi • 8% vereplasma valgud • 2% väga heterogeensete madalmolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud 6 Süntees toimub peamiselt maksarakkudes. Erandiks antikehad, neid toodetakse plasmarakkude poolt. 1. Albumiinid
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus moodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku ·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses.·määratakse külmumistäpi languse järgi; (Vere puhul 0,56-0,58ºC, mis vastab 7,5-8 atmosfäärile või 5500 mmHg
suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossusmoodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled.Vere viskoossus sõltub hematokritistja plasma valgusisaldusest.Vere viskoossuse kasv koormab südant ja suurendab vererõhku ·Osmootne rõhk : ·oleneb aineosakeste arvust lahuses.·määratakse külmumistäpi languse järgi; (Vere puhul 0,56- 0,58ºC, mis vastab 7,5-8 atmosfäärile või 5500 mmHg.Samasugune osmootnerõhk on 0,9% NaCllahusel ).·60% vere osmootsestrõhust on põhjustatud NaClpoolt, mis moodustab Na-ja Cl-ioone.·Osmootsetrõhku reguleeritakse neerude
soola ja vee regulatsioon organismis, ainevahetusest tekkinud soojuse ühtl Kehamassist mood veri 6-8%, ca 5l. Veri koosneb vereplasmast 54-59%, verelibledest 41-46% ja hemototsüütidest. Hematokrit- arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ca 2% madalmolekulaarseid aineid. On selge kollaka värvusega vedelik. Suhteline tihedus vrld veega 1.025-1,029 ja viskoossus 1,9-2,6. osmootne rõhk 768-819 kPa. On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas seguneda nin määrata siis konts vereplasmas. Vereplasma valkusid on 65-80g/l, jagunevad: albumiinid- 35-45 g/l ja globuliinid 24-37 g/l, globuliinidel hulgas on ka fibrinogeene 1,5-4,5 g/l. Globuliinid jagunevad: alfa1 ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
