Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub lausa hamletlikku elutuska, inimeste põlgust nende piiratuse ja silmakirjalikkuse pärast. Perioodid. 1. 1590-1600 nn optimistlik periood. Shakespeare kirjutas komöödiaid, tuntumad ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees" (1596), ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599), ,,Kaheteistkümnes öö" (1600), ,,Tõrksa taltsutus" (). Ajalookroonikad käsitlevad kuningavõimu ja feodaalide vahelisi suhteid. ,,Richard
Underi luule Saavutas luuletajamaine esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917 a. Under on eesti suurimaid lüürikuid Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle Rootsis kirjutatud luules võib tunda koduigatsust Tähtsus Toob Eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge ja meelterõõmud Kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a
Kõikidel sonettidel on ka kindel vorm ja struktuur. Võib ka öelda, et Marie Underi luule on väga naiselik. Sonettidest ei hakanud silma ühtegi varjatud sõnumit.Võib-olla oli ta sõnumiks vabadus, mis oli tunda läbi luule. Luule on väga selgesõnaline ja vaba. On väga vabalt avaldatud tundeid ja mõtteid. ,,Kuis võiksin magada" ja ,,Ei raatsi lahkuda" on väga palju kurbust. Luuletaja on väga ihkava loomuga. Armastus on talle väge tähtis ja selleta ta olla ei saa. Sonettides on kosta kurbust kaotuse pärast ja samas ikka armastust selle vastu. Luuletuses nagu on kõik muutunud. Midagi pole enam endine. Kui armastus on kaotatud siis hakatakse maailma nägema teise pilguga. Päev oli täis rõõmsaid asju, kuid nüüd on see muutunud. Ta ei soovi mingil juhul seda, proovib igal võimalused sellest kinni hoida ja säilitata endine tunne. Milleks peaks kellegi teise pärast enese maailma muutma? See ei saa olla nii
Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt avameelse pildistiku võttis noorem lugejaskond vastu vaimustatud poolehoiuga, konventsionaalse moraali kaitsjad aga häbeneva nördimusega. ,,Sinises purjes" jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. ,,Sonetid" kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitab armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele.
Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtumistest, lisaks ka armukirest ja tunnetest. Marie Underi hüüdnimi tulenes sellest, et ta oli ainuke nõrgema soo esindaja selles rühmituses. Kes oli Johannes Semper? Johannese Semper oli samuti eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija , kes õppis Pärnu gümnaasiumis, hiljem Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis ja Tartu Ülikoolis. Tema hüüdnimi ASM tuleneb sellest, et kõik tema kirjandusvood olid ismid, seetõttu
värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha)
värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine:
Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele.Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi
Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve
ja keerulise sõnastusviisi tõttu sageli raskesti mõistetavaks. Ta teenis ,,hämara luuletaja" maine, seda eriti poeemiga ,,Üksindused". Oma tuntud soneti alguses ülistab Góngora naise ilu, lõpuridades rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming näitab kaasaelamist sotsiaalsetele probleemidele ja muret kodumaa saatuse pärast. Quevedo tusameelsetes sonettides varitseb inimest lakkamatult surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism
Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides". Venemaal valmis ka Leedu ajaloo teemaline poeem ,,Konrad Wallenrod" (1828), mis kajastab ühtlasi dekabristide ülestõusu mahasurumise järgseid meeleolusid. 1829. a. õnnestus M.-il Venemaalt pääseda ja sellest alates elas ta maapaos, peamiselt Pariisis. Pagulaisaastail valminud värssromaani ,,Pan Tadeusz" on nimetud Poola rahvuseeposeks. Sàndor Petöfi (1823-1849) Petröfi oli ungari romantismi suurim laulik luuletaja, kes võitles relvaga kodumaa vabaduse eest ja langes lahingus
kogemustest. K.E.Sööt – Pärist Tartu vallast, vabakutseline kirjanik, tal olid humoristlikud luuletused, kirjutas ka lastele G.Suits – oli korjandusliku rühmituse Noor-Eesi vaimne juht. Varakult tekkis huvi soome keele, rahva, kultuuri vastu. Tema luule on viimistletud, laia tundeskaalaga ja vormimeisterlik. M. Under – Õppis Tallinna saksa tütarlastekoolis. Eduard Wilde saatis talle armastuskirju. Esikkogu sonettides on elujaatav, värsle ja tundeid pillav luule. H.Visnapuu – Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja kultuurinõunikuna. Ta oli vabakutseline kirjanik. Viimastes kogudes on oluline koht loodus- ja koduluulel. J.Sütiste – sündis Tartumaal. Tundis huvi joonistamise, spordi ja näitekunsti vastu. Kirjutas valdavalt ühiskonnaprobleemidest aint saanud luulet. H.Runnel – Pärit järvamaalt. Ta oli viljakas lastekirjanik, kes seab eesmärgiks
· 71. sonett palve, et kallim leinama ei jääks, sest muidu maailm peab teda narriks · 91. sonett et armastatu teda ei hülgaks · 93. sonett armastatu on liiderlik · 109. sonett räägib armastusest, mille tõttu on verd valatud, truuduse vanne · 121. sonett autor arvab, et on parem olla halb Shakespeare sonetid räägivad enamasti armastusest ja armastatust, kellega ei saa kahjuks õnnelikult koos olla. Sonettides on palju ridade vahele peidetud. Kasutatakse rohkelt kõnekujundeid. Shakespeare draama Komöödiad liikuvad ja elurõõmsad Olulisemad: 1. ,,Suveöö unenägu" - noorte õigus vabale armastusele, selgelt selle vastu, et vanemad püüavad laste elu korraldada. 2. ,,Veneetsia kaupmees" - vastandamine (ühelt poolt rõõm, sõprus, suuremeelsus, teisalt raha, ahnus ja tigedus) 3. ,,Tõrksa taltsutamine" - armastus uue nurga alt
D luulejõud peitub äärmuste traagilises tunnetamises: pinge tajumise hinge ja keha, armastuse ja kannatuse vahel. Ja samal ajal järeleandmatus soovis säilitada inimeksistentsi ühtsus, ühendades maa taevaga ja inimese inimesega. FLEMING- (1609-1640) 17 saj suurim saksa lüürik. Tema tollane luule oli juurdlev, mõneti stoitsismimõjuline. Tema lühikese elukäigu suursündmuseks sai siiski reis diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse. F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda
ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. · Poeem kirjeldab inimese püüdlusi, kirgi, muresid, meeleheited, piinasid ning kahetsusi. · Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat.
lüürilise osa ning nalja, naeru ja huumori Luule allikaiks on enamasti madalamast soost · Luule jooni esineb ka tema näidendites, tegelased, näiteks talupojad või teenrid. mis on üpriski poeetilised. · Üks kõige populaarsemaid komöödiaid · Tegeles põhiliselt poeemide ja Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa sonettidega. taltsutus". · Sonettides on tähtsal kohal renessansiaja · ,,Tõrksa Taltsutuse" teos lähtub inimese elujanu: armastus ja sõprus. temperamentse, humoorika ja teotahtelise Petruccio katsetest taltsutada põikpäist ja Dante Alighier (1265- 1321) riiakat Katharinat. · Sündis u.1265 Firenzes Ajalookroonikad · Harrastas juba noorena filosoofilist · Keskne teema oli võim ja sellega armastuspoeesiat
Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega
Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega
· "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 SIURULASTE KODUTÜLI Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" lööklause oli ,,:Naudi hetke!" Vaieldamatult on kõige kuulsam följeton ,,Sinises tualetis daam"- paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha Siidisiledust ja, nagu õlmepuu Kõik helbed kevad-tormi, sama ju ma sajan suudlusi su pääle maha.
7 luuletajat võtsid endale nimetuse „Plejaad“ ja avaldasid manifesti, kus nad kutsusid üles viljelema antiikseid ja itaalia renessansi luulevorme, et täiustada prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku
Luuletajamaine saavutas esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917. Under oli esimene, kes hakkas Eestis sonette kirjutama. Tema looming on täis tundeid ja armastust. Hiljem mõtiskleb elu valguse ja varjupoole üle. 1944 põgenes Rootsi. ,,Hääl varjust" 1927, Rõõm ühest ilusast päevast" 1928, ,,Õnnevarjutus". Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad
Pakkudes ennast Milano hertsogi Sforza teenistusse, rõhutas ta oma võimeid mitmesuguste sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne. ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama arhitektina, skupltorina ja maalikunstnikuna. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane, filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik, muusik. Michelangelo geniaalne loov vaim avaldus nii skupltuuris, maalis, arhitektuuris kui ka luuleloomingus- tema sonettides. F.Engels on renessanssi iseloomustanud ajastuna, mis vajas ja sünnitas mitmesuguste huvidega ning hiiglasliku vaimujõuga inimesi, kes kirglikult oma ideede eest välja astusid ja nende eest võitlesid. 4. RENESSANSSKUNST 8 4.1. Kunsti iseloomustamine Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal teeb läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine
lahkus Tallinnast Stockholmi, kus töötas teatrimuuseumi arhiivis. Avaldas mitmetele kirjandus- ja kulutuuritegelastele tugevat mõju- ja seda mitte ainult oma värssidega. Vilde innustas Underit kirjanduskatsetusi jätkama. Ilmusid tema esimesed eestikeelsed luuletused ajakirjanduses- seda luuletaja enda teadmata. Underi tunnetest räägivad armastusluuletused, mis ilmusid kogus ,,Sinine puri". Esimeseks luulekoguks oli ,,Sonetid". Under kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitav armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudused ja lähedus (,,Ehtides"). Underi sonett oli emotsionaalne ja sundimatu. Järgmiseks koguks oli ,,Eelõitseng", kus olid tema varasemad, tütarlapselikumad värsid. Seal domineeris veel igatsev meeleolu. Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks
Kui sa ei ihalda surematust, ei pööra pilku igavikku, siis pole sa läbinisti maine olend. Sellele, kel elada antud 1 aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu. 5. ,,Sonetid" Shakespeare Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Enamasti jagatakse sonetid nii: 1. 1-126, kus Shakespeare on suhtes noore mehega. 2. 127-154, kus poeet on naisega, tihti nimetatud kui ,,dark lady".
lavastaja abiline, tahtis ka näitlejaks saada, kuid tal neid andeid ei olnud. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja
nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler
Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Töötas Londonis teatrites mitmel alal alguses - suflöör(etteütleja), lavastaja abiline, tahtis ka näitlejaks saada, kuid tal polnud annet. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi näidendeid. Kuna
reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Alighieri, Cavalcanti ja Petrarca. (3.2) inglise ehk Shakespeare'i sonett pärineb 16. sajandist, koosneb kolmest katräänist ning distihhonist (4+4+4+2) Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta. Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka. Levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb. Inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare, ja Milton. 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail. (3
reas toimub pööre ehk volta, tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab, Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit, selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Alighieri, Cavalcanti ja Petrarca (3.2) Inglise ehk Shakespeare'i sonett pärineb 16. sajandist, koosneb kolmest katräänist ning distihhonist (4+4+4+2), kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta, Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka, levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb, inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare ja Milton, 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail (3.3) Prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja
Emotsionaalne keha liikumine, kehad pöördes. Zhestikuleeriv noormees. Meeleliigutust väljendavad kehad. Kehad väljendavad omavahelisi suhteid. 7. Michelangelo (1475-1564), itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja luuletaja, kelle kunstilised saavutused avaldasid tohutut mõju tema kaasaegsetele ja sellele järgnenud Euroopa kunstile. Ta oli väljapaistva kunstnikugeeniuse võrdkuju. Ta tegeles terve elu ka luuletamisega, viimastel eluaastatel ütles ta oma sonettides maailmast ja isegi oma kunstist lahti. Tema piinatud vagadust täis luules peegeldus tihti läbikukkumistunne (tal jäid paljud tööd pooleli). Michelangelo otsis pidevalt väljakutseid, sellepärast eelistas ta tegeleda füüsiliselt raske tööga - marmori nikerdamise ja fresko maalimisega. Maalide maalimisel valis ta alati kõige keerulisemad poosid, mida oleks raske maalida (olles ise ka keerulistes-ebamugavates poosides kõrgel kiriku lae all tellingutel, nt
eleegiline toon ja mälestuslikkus, pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi tõlgendamisel saab aluseks võtta mis tahes perioode. Ng Visnapuul algab ärakukkumine teatud loominguperioodil, mida pole mõtet fookusesse võtta, aga Underi puhul pole suurt vahet, millele keskenduda. Underi lüürika on seotud ballaadilisuse ja narratiivsusega. Underi luules on suhe loodusega – panteistilik loodustunnetus ja ühtesulamispüüe –, kuid see muutub loomingus (nt „Sonettides“ käivad mesilased alasti naisterahvast imetlemas). Underi ja Alveri vahel tekib paralleel, kui Under on paguluses tähtsaim ja Alver Eestis tähtsaim – mõlemad suured naisluuletajad, kuid avavad luule eri tahke. Naiselikkus avaldus Underi luules. Alverit ei saa naiselikkusega defineerida. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus polnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid
annaabi.ee 
