Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sofi Oksanen -"Puhastus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aliide, ingli, zara, oksanen, purge, puhastuse, klisee, ingel, koleane, hais, põll, hand, lugesin, naisena, kott, haridus, linda, truud, vanaaegne, puhastuses, suus, vahepeal, sofi, bestseller, ammuanel, pluusneeli, puutub, sibula, pimedasndis, teosega, vaielda, paljudele, muret, keenia, purgatoorium, puhastustuli, terves, naaseb, lausesJõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat
Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti
,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on teos, mis räägib ajast, mil Eesti riik on äsja iseseisvunud. Peategelane Aliide Truu on vanem naisterahvas, kes elab üksi eramajas. Rahuliku argipäeva katkestab tema õuele ilmunud räpase ja hädise olemisega tüdruk Zara, tänu kellele hakkavad lahti rulluma Aliides vanad mälestused. Käesolev teos on kirjutatud geniaalselt, iga pisimgi detail tuleb meelde jätta (muuseas ka jääb meelde või tuleb lõpus meelde). Kui enamikel raamatutel on lõpp etteaimatav, siis "Puhastus" pole kaugeltki tüüpilise lõpuga. Kõik detailid saavad raamatu lõpus oma mõtte ning kõik niidiotsad jooksevad kokku. Igas infokillus võib leida paralleele ning metafoore. Olgu see kas köögis elutsev
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega
kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles ehitatud erinevatele perioodidele, siis oli väga huvitav jälgida noorema (Maarja Mitt) ja vanema Aliide (Marje Metsur) vahelist suhestumist laval. Noore Aliide silmist oli näha seda lootust ja tahet edasi võidelda oma unistuste ja õnnelikuma
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. Nii nendega
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õe tütrale endiselt otsa vaadata
meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olemas ka ilma selleta. Loos on ka juttu vana naise õest, kellega neil on täiesti einevad elutõed ja kelle ellusuhtumised on põrkunud ühe mehe olemasolu tõttu. Lugu, tegelased: Romaani peategelane on Lääne-Eestis elav kuuekümnendates eesti naine, Aliide Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde
,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik saab korda! Kõik tulevad koju, isa ja ema, kõik, kes kadunud, vili põllul hakkab kasvama endisel viisil, Ingel võidab jälle kõik Maanoorte Ühenduse juurviljavõistlused, nad käiva sügispidudel, ja kui õed veel mõne aasta vanemaks saavad, astuvad nad Maanaiste Seltsi liikmeteks. 1944.a oli venelased juba uuesti üle maa laiali valgunud. Hans pani Saksa vägedest plehku ja läks üle soomepoisiks. Ühel päeval tuli ta koju seda teatama ja Hans peideti köögitagusesse väikesesse kambrisse, kus puudusid aknad.Pärast esimest ööd hakkas Hansu rahutus kasvama
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama.
Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikka sama suur nagu kodus. Samamoodi oli kodustele. Kui Ingel ja Linda ära viidi, jäi Hans täitsa üksi. Ta igatses väga
on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Aliide oli omaenda õeraasu peale niivõrd kade, et pidas teda rivaaliks. Ta püüdis oma sõsarast lahti saada ning selleks oli talle too ajastu suurepärane šanss. Peategelane nägi küüditamises võimalust Hans endale võita. See näitab, kuidas inimene on nõus armastuse nimel isegi iseenda lähedastest loobuma. Valu, mida Aliide tundis, viiski ta nii-öelda põrgusse, kus üritas pidevalt erinevate tegutsemistega enda tähelepanu võita
Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedaid asju, et lõpuks sellest õudusest pääseda. Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära tegema, kui ei soovita veel hullemaid ühiskonna karistusi. Ka Aliide sattus ühiskonna ohvriks. Ta pidi nooruses üle elama kallima kaotuse, kuna mees, keda Aliide armastas, oli hoopis koos tüdruku õega. Tüdruk pidi iga päev neid koos nägema ja enda tunded alla suruma, et õde saaks õnnelikuks. Hiljem sündis Ingelil ja Hansul tütar Linda ning ka see oli Aliide jaoks löök südamesse. Aliide abiellus inimesega, keda ta ei armastanud lihtsalt selle pärast, et tunda ennast kaitstuna ja elada rahus. Aliide ei saanud soovitud rahu,
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks
12. Knut Hamsun „Victoria“ Eluaegne amastus. Armastuse teel võivad tekkida takistused. Tuleb hoida kinni sellest, mida kõige rohkem armastatakse ning püüelda selle poole. Ei tohi nii kergelt alla anda. 13. Mihkel Mutt „ Rahvusvaheline mees“ Eestlane ja Euroopa, kaerajaan. Inimesed üritavad välismaal võimalikult palju tähelepanu saada ning üritavad ennast kuidagi märgatavaks teha.Mõned inimesed suudavad maailma pilti jääda ning silma paista. 14. Sofi Oksanen „ Puhastus“ Kinnisidee, kättemaks, armastus, ühepoolne armastus Teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide
Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud
Samuti on ka rahva eluviis liialt töine ning kiputakse oma laste, lähedaste ning sõprade-sõbrannadega liialt vähe aega veetma. See teeb Eesti rahva üksikuks. Kuid alati on võimalusi, et eestlane muudab end, saab paremaks ja teeb oma endisele, kiirele ja rapsivale eluviisile lõpu ja hakkab mõtlema teisiti. Hetkelised raskused saab ületada, kui sellele ise vastu astuda, leida omale mõttekaaslasi ja neid muresi lahendada. Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“ leidis Zara oma muredele lõpu, kui jõudis Aliide, oma vanatädi juurde, kes teda aitas ja tegi rõõmsamaks. Seega, eestlane on tulus olla siis, kui inimene käitub vastavalt, vastasel juhul satub kodumaa inimene otsatu ikke ohvriks. Eestlane ei saa jääda eestlaseks, kui ta on liialt rahvuslik ehk teiste riigi inimeste vastane. Kui inimene on mõistlik, armastab oma kodumaad piisavalt, siis on eesti mehed ja naised eestlased. See on ühiskonnas suur probleem. Kui inimene käitub
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee................................................
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm. Vargusi, autoärandamisi ja jõukudevahelisi arveteklaarimisi ei tasu mainidagi. Lõpuks läheb halvasti politsei satub neile peale ja läbipekstud vanake, kelle majja nad
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta
,,Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu." (Albert Camus) Minu raamatute lugemise kirg on tekkinud viimasel paaril aastal. See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et saada aru, millisel aastal t
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus. „Lapsetapp“ erineb minu jaoks ülejäänud luulekogu loomingust selle poolest, et konkreetselt armastust luuletekstis ei mainita, ning on üsna keeruline aru saada, kas kõneleja on autor ise või keegi teine. Samas sarnaneb luuletus autori ülejäänud loominguga nii oma kompositsiooni, väljendusviisi kui emotsionaalsuse poolest. Esmamulje Kaldmaa luuletusest „Lapsetapp“ on minu jaoks kahtlemata negatiivne
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinev
P.I Filimonov on eesti-vene kirjanik, lisaks novellikogule on ta avaldanud kaks romaani ning luulekogu. „Nekroloogide kirjutamise oskust” ongi peetud justkui „käepikenduseks” romaanile „Mitteeukleidilise geomeetria tsoonile”. Tähelepanuväärivad on minu meelest ainuüksi juba teoste pealkirjad ning konkreetselt selle teose pealkirja sügavam tähendus ilmneb teose jooksul. Aga mida ma veel tahaks konkreetse autori kohta öelda, P.I. Filimonov on tegelikult tema pseudonüüm, ma nüüd muidugi ei tea, kas pseudonüümi kasutamine võib olla postmodernismile omane tunnus. Aga selline vahemärkus siis. Tema pärisnimi on Roman Fokin. Ja algupäraselt on tekst kirjutatud vene keeles. Olin seda varem lugenud, aga mitte postmodernismi valguses, siis oli hea seda uue ja värske pilguga lugeda. Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirj
Essee raamatu põhjal ,,Me peame rääkima Kevinist" Tänapäeval leidub palju raamatuid, mis on seotud just eripedagoogika teemaga. Lugedes neid raamatuid saame aimu teiste inimeste läbielamistest ning avastame enda jaoks midagi uut. Lugedes Lionel Shriveri romaani avastasin enda jaoks teist tüüpi tundeid kui tavaliselt ning ei osanud otsustada kellele lõppude lõpuks kaasa tunda. Raamat ,, Me peame rääkima Kevinist" mõjutas mind tohutult ning muutis minu seniseid seisukohti. Raamatu peakangelased panid mind mõtlema, et elus ei tasu vastu võtta otsuseid lihtsalt seetõttu, et me kardame kedagi kaotada või püüda kellegile meele järele olla. Autor on suutnud väga täpselt edasi anda kõikide peategelaste tundeid ning tänu sellele on väga kerge nendega samastuda. Raamatus on kirjeldatud niivõrd palju omavahelisi suhteid ning seda on tehtud nii erinevalt, et tekib küsimus : Kuidas küll üks inimene saab tunda nii pa
Heino Lipp Autor Tiit Lääne 2007 Mina valisin selle raamatu just sellepärast, et mind meeletult huvitavad kunagised kergejõustikutähed Eestist ja tervest maailmas. Valisin ka seepärast, et ma ise olen 14 aastat tegelenud kergejõustikuga ja alates 2009 aastast olen Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi kergejõustiku treener. 2000-2013 kuulusin Viljandi kergejõustiku seltsi Sakala nimekirja. Põhiliselt keskendun heitealadele ja mitmevõistlusele. Heino Lipp oli just täpselt selline kuju, kes tegeles ise nende aladega, mis mind kõige rohkem köidavad. Selle pärast selline kindel valik pakutud raamatute nimekirjas. Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga palj
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Merilin Aavik Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12ü klass Tavaliselt loetakse koolis kohustuslikku kirjandust, kuid vabal ajal ei taha keegi meist seda eriti teha. Suvel, aga toodi mulle see raamat ning kui ma seda õhtul lugema hakkasin, siis ei suutnud seda enam käest panna. Kui kohustuslik kirjandus on raske ja kohati tundub, et otsiks hoopis kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia..................................................................................................................................... 8 Hariduskäik...............................................................................................................................8 Ilmunud teosed....
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................3 2.Autor......................................................................................4 3.Teose põhiprobleemid..................................................................6 4.Ülevaade tegelaskujudest...............................................................7 5.Teose sõnum ja reklaamtekst..........................................................8 6.Kokkuvõte.................................................................................9 7.Kasutatud kirjandus....................................................................10 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli teha teose ,,Lõks lõpmatuses" põhjal ülevaade. Ülevaate punktide alla kuulusid tegelaskujude iseloomustus, teose põhiprobleemi ja sõnumi leidmine, raamatu reklaamtekst ning autori biograafia. Informatsiooni leidmine oli kerge. Hea ol
annaabi.ee 
