d. Võlgnikku ei leita e. Võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma 24. Kaubavaru algjääk oli 100 000 eurot, perioodi jooksul müüdud kauba soetusmaksumus on 120 000 eurot ja perioodi lõpuks jäi kaupa lattu 25 000 euro eest. Perioodi jooksul osteti kaupa: Valige üks: a. 220 000 euro eest b. 45 000 euro eest c. 145 000 euro eest d. 195 000 euro eest 25. Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetamisel kuulub soetusmaksumusse nende eest tasutud hind ja tehingukulutused, ilma milleta tehingut ei oleks toimunud. Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *erandina üldreeglist ei lülitata lühiajaliste finantsinvesteeringute soetusmaksumusse tehingukulutusi (RTJ3 & 10). 26. Ostjatelt laekumata summa oli perioodi algul 56 000 eurot ja perioodi lõpul 42 000 eurot. Perioodi jooksul müüdi ostjatele kaupa 78 000 euro eest
tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab
c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a
Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 3 Dokumenteerimine Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses toodud nõuetele. Arve saamisel
tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse
ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Laiemas mõistes kuuluvad varude alla näiteks inimressursid, rahalised vahendid ja seadmed. Kitsemalt ehk finantsarvestuse tasandil on varud materjalid, pooltoodang ja valmistoodang. Varud peavad olema majanduslikult otstarbeka suurusega, sest seisvad laovarud on kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid. Varude esmane arvelevõtmine Varud võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses. Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67]. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19].
Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5 Patent on õigus kasutada, toota või müüa patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks, lisatakse need patendi jääkmaksumusele (kapitaliseeritakse) ja amortiseeritakse patendi järelejäänud kasutusaja jooksul, juhul kui lahend on positiivne. 6 Kaotatud vaidluste kulusid ei kapitaliseerita, neid käsitletakse perioodikuludena.
15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse). Käibemaksu lülitamine põhivara soetusmaksumusse oleneb ostetavast põhivarast ja selle põhivara kasutamisest. Hankijatele tasutud või tasumisele kuuluv ostetud põhivara maksumus kajastub enamasti hankijate arvetel. Masinate, seadmete, tööriistade ja muu inventari soetusmaksumuse moodustab ostuhind arve järgi, kohaleveo, monteerimise ja muud kulud. Hoonete ja ehitiste puhulon soetusmaksumuseks hoone või ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud.
Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga. (4, 45) Varude soetusmaksumuses ehk oma hinnas kajastatakse järgmuiseid kulusi: · Tooraine maksumus; · Pakkematerjali maksumus; · Tollimaks; · Normaalsed tootmiskaod; · Tootmishoone amortisatsioon; · Lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud;
summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14). Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.( RTJ 8, 2011, § 16). Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mis on tõenäoliselt vajalik sellega seotud kohustuse
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused,
Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud
Masinate ja seadmete alla kuuluvad sülearvutid ja muu materiaalse põhivara alla kuuluvad kontori inventaar ( printer/skänner/koopiamasin, töölauad jne). 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused 10 Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud amortisatsiooni norm. Põhivara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda
kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub reaalväärtuses või soetusmaksumuses.
5. koondiste ja assotsiatsioonide ülalpidamiskulud, ühingute ja liitude liikmemaksud; 6. looduskeskkonnale tekitatud kahjude kompenseerimine; 7. kahjum valuutakursside muutustest ostjatelt saadaolevate ja hankijatele makstavate summade osas; 8. kingitused ja annetused; 9. mitmesugused muud ärikulud. PERIOODIKULUD ehk mittetootmiskulud on turustuskulud, üldhalduskulud, muud ärikulud, finantskulud ja erakorralised kulud. Neid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse (omahinda), vaid need kajastatakse perioodikuluna: (a) Normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) Laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) Mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; Tootmiskulude kirjendamine: valmistoodang kirjendatakse bilansis varadena ja muutuvad kasumiaruandes kuludeks siis, kui toode on müüdud.
Soetusmaksumuse määramine: vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstult või üleantult mitte rahalise tasu õiglane väärtus. Ostetud põhivara: võetakse arvele soetusmaksumuses mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud väljaminekud. Väljaminekuteks võivad olla notari tasu, komisjoni tasu, vahendustasu, kohale toimetamine, ehitus, montaaž ja teisele kasutusele võtu kulud. Omavalmistatud põhivara: võetakse arvele tegelikest valmistamisekuludest, üldhalduskulusid soetusmaksumusse ei lisata. Omavalmistatud põhivara võetakse arvele akti alusel. Põhivara müük ja mahakandmine: ettevõtte tegevuse käigus, väheneb põhivara maht võib väheneda kolmel põhjusel: 1. ettevõte müüb põhivara 2. kannab põhivara maha selle täieliku kulumise tõttu 3. kannab põhivara maha enne selle täielikku kulumist olles eelnevalt selgitanud põhivara objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse
MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
Tootmise üldkulud: Muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuid ei saa otseselt seostada konkreetse tootega (nt tootmishoone kulum, remondikulud, tootmisjuhi töötasu jmt) Tootmiskulud arvestatakse bilansis kui vara ja kuludeks kasumi(kahjumi) selgitamisel arvatakse alles peale müüki. Tootmiskulud lülitatakse varude soetusmaksumusse (moodustavad valmistoodangu omahinna) (RTJ 4). Perioodikulud: Üldhalduskulud Perioodikulud Turustuskulud Arengu- ja uurimiskulud Laenuintressid Muud ärikulud Tulumaks
Soetusmaksumuse määramine: vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstult või üleantult mitte rahalise tasu õiglane väärtus. Ostetud põhivara: võetakse arvele soetusmaksumuses mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud väljaminekud. Väljaminekuteks võivad olla notari tasu, komisjoni tasu, vahendustasu, kohale toimetamine, ehitus, montaaž ja teisele kasutusele võtu kulud. Omavalmistatud põhivara: võetakse arvele tegelikest valmistamisekuludest, üldhalduskulusid soetusmaksumusse ei lisata. Omavalmistatud põhivara võetakse arvele akti alusel. Põhivara müük ja mahakandmine: ettevõtte tegevuse käigus, väheneb põhivara maht võib väheneda kolmel põhjusel: 1. ettevõte müüb põhivara 2. kannab põhivara maha selle täieliku kulumise tõttu 3. kannab põhivara maha enne selle täielikku kulumist olles eelnevalt selgitanud põhivara objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse
Varad alla 20 000 krooni kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel:
6.2.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11]. Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas reaalväärtuses või soetusmaksumuses [20 : 108]. Raamatupidamise sise-eekirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringu ümberklassifitseermise kord; · kinnisvarainvesteeringute arvestuse pidamise kord; · soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse määramise kord;
( 2 ) Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes
põhivara: · kasutusiga, · soetusmaksumus, · otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal. vara kohaletoimet. ning tööks ettevalmist. Kui vara soet. laenatud vahendite eest, siis makstavad intressid ei kuulu vara soetusmaksumusse (v.a. siis, kui laen on võetud vara valmistamiseks). Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.: 1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kanda otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud;
võtta? ● Püsiva riskiga projektid – Riskantse rahavoo diskonteerimisel kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. 5. Nimetage vähemalt 3 kuluartiklit, mida peaks lisaks vara ostuhinnale arvama vara soetusmaksumusse ning arvestama projekti esialgse rahavoo leidmisel? Soetusmaksumus (ehk algmaksumus) - vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sh ● projekteerimistasud; ● vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud ning kasutatud materjalid ja töövahendid;
· Perioodikuludeks on turustus-, üldhaldus-, ja uurimiskulud, muud ärikulud. · On nõue, et kulud on kooskõlas aasta tuludega (tuluartiklitega) kalkulatsioonilise kasumi eesmärgil. Lõpetamata toodangu ja valmistoodangu hindamine tehakse kindlaks kogu individuaalse töökuluga s.t. kõik kulud kinnitatakse lõpetamata toodangule, mis esindasid lõpetamata toodangut ja kogu lõpetatud tööd valmistoodangule. Toote omahinda e soetusmaksumusse ei kuulu toimimiskulud (operating expenses) (vt lisa 1). Kasumiaruande esimene skeem vastab kogukulude meetodile e kulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest. See on lihtsam jaotus, kuna ei nõua kulude jagamist organisatsiooni erinevatele funktsioonidele ja on rakendatav sageli väiksemates organisatsioonides, kellel puudub vajadus kulude liigendamiseks funktsioonide kaupa. Aga ka suuremates organisatsioonides, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada
annaabi.ee 
