Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik tardunud- surnud vahest) Värvide poolest on saksl askeetlikud, kuid pildid mõj müstiliselt. FR maalis tihti surnuaedu, mahajäetud kohti. "Munk ja meri", "Kuuvalgel mägedes", "Naine hommikupäikeses". Biidermeier- saksa eeposed, muinasjutud ka nõiad. Kunstnikud: Ludwig Richter- magusavärvilised tööd "Küla tüdruk tantsimas" Moritz von Schurind- saksa eeposed ja muinasjutud. Carl Spitzweg- unised saksa linnad ja pisikodanikud. INGLISE- Palju ajalugu, nt kun Arthur, Shakespeare, Hamlet. Tugevad religiooni mõjud. William Blake- tegutses raamatute illustraatorina, tegi ka allegoorilisi maale. William Turner- Pärit Lond vaesest perest. Pole kunst haridusega. Reisis palju
docstxt/1291990329113625.txt
lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada
Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar sall, rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus, dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft, brokaat terava ninaga kingad/saapad 19 saj. II pool korsett, krinoliin (1840-70) uued kangad 19. saj
5 4 TÜRKIISI ETÜMOLOOGIA Türkiis on kalliskivi, mineraal, mis iseloomustab imeliselt hästi rohelise ja sinise vahel asetsevat värvitooni, sest türkiis ise varieerub ekstreemsuste vahel, nii päritolult, koostiselt kui värvilt. Euroopas on ehtekivina hakatud seda kasutama alles 19. sajandil ja mis on olnud moekiviks Saksamaal eelmise sajandi teisel veerandil valitseva biidermeier-stiili ajal. Türkiisi eestikeelne nimetus seostub maaga, kust seda sinakat või rohekat poolvääriskivi on arvatud pärinevat Türgiga, vahel on seda nimetatud ka Türgi kiviks. 6 5 TÜRKIISI PSÜHHOLOOGILINE MÕJU Üldiselt tunnetatakse türkiisi külma värvina. Johannes Itten iseloomustab rohelise ja sinise vahelist värvitooni: ,,Rohelise kaldumisel sinise poole tugevneb tema vaimne
Kõrgklassitsism (1800-1830) Naised: - Vana-Kreeka stiilis - eespoolsed juuksed lokitud ja külgedele kammitud, tagumised juuksed rõngas 1800. a - jaanalinnusuled, diadeemid, pärlikeed Mehed: - juuksed lühikesed, Kõrgklassitsism kammitud näo suunas - bakenbarrid 1830. a 1830. a BIIDERMEIER Naised: 1820. a - kleit muutus laiemaks - läbilõige langes allapoole - kaunistustega liialdamine - korsett - rõhutati õlajoont varrukad - peleriin-roton - 4-5 alusseelikut või püksid Mehed: - siluett naiselik - taljesse töödeldud frakk, pikk-kuub, tweed, garrik - olulised olid krae ja kätised Bidermeierstiil - heledad püksid tume ülerõivas - jalutuskepp
Moes oli juuste loomulik värv. Soengutesse hakati kammima lahke. Nad võisid olla sirged või lahuga. Kanti bakenbaare ja väikseid vuntse. Habemeid kanti vähe. Naiste soengud Soengutes kasutati antiikseid motiive. Kohtas ka lühikesi lokitud juukseid. Soenguid kanti kandja fantaasia järgi. 1820 a. uus soengu siluett. Soengusse kammiti lahk ning juuksed koguti kokku kõrvade kohale. Hiljem lisandus sellele ka juuksekuhil kuklal. BIIDERMEIER, ROMANTISM Lääne- Euroopa XIX saj. Mehed Mehed kannavad lühikesi soenguid. 1812 a. pärast sõda tulevad moodi pikad „talumehe“ soengud. Alguses kannavad seda ainult kunstnikud, muusikud ja kirjanikud. Hiljem hakkavad seda kandma kõik nooremad mehed. Vanemad mehed jäävad truuks lühikestele juustele. Populaarseks said bakenbaarid. Habemeid ei kanta. Naised Seoses romantismi tagasitulekuga tulevad moodi jälle suured lokid, rullid, juuksesõlmed.
a-teni; levis a-tel 1800-30 peaaegu kõikides Lääne-Euroopa maades. Taotles esinduslikkust ja suursugusust, matkides Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, ühendades seda sageli egiptuse kunsti motiividega. Ehitised olid rangelt sümmeetrilised, lihtsa silueti ja lakoonilise dekooriga; levinud olid portikused, sambad ja pilastrid. Mööblis kasutati kullatud pronkskaunistusi. Venemaal tunti ampiirstiili ka Aleksandri stiilina, Saksamaal sulandus enam kodanlikku biidermeier-stiili. Biidermeier (sks. Biedermeier 'väikekodanlane'), algselt irooniline nimetus saksa väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta 1815-48. B. on ampiirstiilist lähtuv, seda lihtsustav tagasihoidlik ruumikujundus ja nägus, funktsionaalne mööbel, mille polstrikattele oli iseloomulik väike lillmuster. Inglise ampiirstiil, ka regendistiil (1800-1830) George IV aegne stiil erineb klassikalisest ampiirstiilist oma lihtsa, elegantse joone poolest. Vahetavahelk lasutati ka hiina ja gooti detaile
ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19
Rahulik, pisut kuiv vormikõne on omane ka tema Propüleedele Münchenis ( 1830 - 42 ). 18. saj. lõpul, 19. sajandi algul ehitatakse Saksamaal ka küllalt palju klassitsistlikus stiilis elumaju. Elamute fassaadid liigendati pilastrite või laiade liseenidega, fassaade ilmestati veel kas konsoolidele toetuva palkoni või esiletõusva portikusega. 1830. - 40. aastate saksa arhitektuuris ilmnevad juba historitsistlikud jooned, interjööris aga domineerib biidermeier. KLASSITSISM INGLISMAAL Inglismaal toimus üleminek kapitalismile varem kui teistes maades, selleks oli tee avanud juba 17, saj. toimunud Inglise kodanlik revolutsioon. Ka inglise oma arhitektuuritraditsioon loeb oma alguseks 17. sajandit. Kuna inglise arhitektidele on alati omane olnud kiindumus Andrea Palladio antiigist lähtuvate arhitektuurivormide vastu, siis on raske tõmmata piirjoont
annaabi.ee 
