Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati Nõiaprotsessi- selgitati ja karistati teisitimõtlejaid, nõidu ja mürgitajaid Luterluse mõju e.k. oli suur: pani aluse e.k. kirjakeelele ja e.k. hariduse andmisele.
aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavamin oli-1802 21. Georg Lurich-eesti kuulus maadleja ja olümpiavõitja 22. Jaan Tõnisson-valdas `postimehe' poliitika veerge 23. Johan Köler-eesti maalikunsti rajaja,palvekirjade aktsiooni juht 24. V.Gorbatsov- NKL viimane riigipea 25. A.Rüütel- Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. 26. Eesti taasiseseisvumine oli-20 august 1991 27
aastal. Põhjasõda lõpetas ülikooli tegevuse 1710. aastal. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast visitatsioonikorralduse väljaandmist pandi mitmel pool ametisse köstrid, kes oli esialgu rohkem sulase eest kui laste õpetaja. 1650. aastaks polnud talupoegade õpetamine kavatsetud tasemele jõudnud. 1686. aastal nõudis Forcelius kuninga korraldusena igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kooli asutamist. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja lai, ning väikese eeskojaga. Forceliuse juhitud seminar töötas 1684-1688. Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 4 Kadri Kivirand EKL-kõ1 160 poissi
kohalikku keelt, et õppeedukus sujuks. Kohaliku aadli roll: aadlid polnud eriti huvitatud talupoegade harimisest. Kohustuseks oli talurahva koolide rajamine, mis oli aadlite jaoks ebameeldiv kohustus. Aadlid ei lasknud talupoegi minna õppima Forceliuse seminari ja ei suhtunud hästi plaani igasse kihelkonda rajada talurahva kool. Liivimaa maapäev võttis otsuse rajada talurahva koolid vastu, kuid Eestimaa kubermang mitte, sest ei olnud sellist juhti nagu B.G. Forcelius. Seminari lõpetajatest alustasid enamus tööd koolmeistritena oli 60-80 talurahva kooli pani aluse talurahva koolide võrgu tekkimisele. Koole oli rohkem Lõuna- kui Põhja-Eestis. Keskvõimu roll: Keskvõimul oli võim aadlike üle: sundis aadlikke rajama talurahvakoole. Samuti soodustas kirikute ehitamist, toetades ehitamist materiaalselt. 17.saj. I poolel tekkis võimalus kõrghariduse omandamiseks. Ülikooli rajamine oli üks osa Rootsi riigivõimu
otsiti Pärnust, kuhu ülikool kolis 1699. aastal. Põhjasõda lõpetas ülikooli tegevuse 1710. aastal. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Tugevdati kontrolli talurahva kristliku õpetuse üle. Pärast visitatsioonikorralduse väljaandmist pandi mitmel pool ametisse köstrid, kes oli esialgu rohkem sulase eest kui laste õpetaja. 1650. aastaks polnud talupoegade õpetamine kavatsetud tasemele jõudnud. 1686. aastal nõudis Forcelius kuninga korraldusena igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kooli asutamist. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja lai, ning väikese eeskojaga. Forceliuse juhitud seminar töötas 1684-1688. Kooli tegevuse kohta on säilinud vähe andmeid, kuid on teada, et nelja aasta jooksul käis koolis 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud
haletsusväärsesse seisundisse; kiriku kahjuks olid uuesti popid muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Konstitoorium - kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent - vaimulikkonna juht, voli võrreldav piiskopiga. Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk ladusal lugemisel, usuõpetusele. Liivimaa maapäeva otsus 1687 - Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli
ja kõlblus *Konstitoorium- kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal . Kindralsuperintendent- vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa . *Piiskopimõisa seminar 1684- Asutatu Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele.
annaabi.ee 
