Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skisofreenia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skisofreenia, patsient, haiglas, rehabilitatsiooni, rassist, eelistustest, muust, täiskasvanueas, eaga, varased, arenemist, tundeelu, loiuks, vaesumine, vormiline, teemale, hüppamine, rääkimine, kujutama, hallutsinatsioonid, kuulmine, haigusseisund, eelnevast, jutust, pereliikmete, sugugi, taastama, osalema, pidevate, skisofreenialeTARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
istumist. Ringijooksmine ja ronimine sobimatutes kohtades, sisemine rahutus. Lärmakus. Püsiv motoorne üliaktiivsus, mida ei mõjuta sotsiaalne kontekst ega nõudmised. Impulsiivsus: Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud. Raskusi järjekorras ootamisega. Teiste katkestamine või vahelesegamine. Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi. Sümptomite laialdasus: Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis koolis, kodus, haiglas, trennis, külas jms. Põhjustavad olulist sotsiaalset, akadeemilist või tööalast kahjustust. Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine. Laste puhul väiksemad õpperühmad. Ravimid: KNS stimulandid metüülfenidaat jt (efektiivne ¾ patsientidest). Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt). Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
Vananemise teooriad 1. aktiivsusteooria aktiivne tegevus aitab kohaneda vanadusega 2. eraldumisteooria leppimine rolli muutustega aitab kohaneda vanadusega 3. pidevusteooria käitumismudelite säilitamine aitab kohaneda vanadusega 4. homestaasi teooria Iga süsteem püüab säilitada tasakaalustatud olukorda. Teenused 1. Tugiteenused päevakeskused, kogudused, osalemine klubides, liitudes, ühendustes, rehabilitatsiooni keskused 2. avateenused koduteenused, eluasemeteenused, kinniste asutuste teenused n. juuksuri teenus. Teenuste vajadused teeb kindlaks sotsiaaltöötaja. Vabatahtlik teenindus tegevus Toimib eakate enda initsiatiivil. Eesmärgid toetada ja täiendada, kuid mitte korvata professionaalset abi. Mitte vähendada professionaalse abi vastutust. Üritada korvata puuduvat lähedast ilma palgata teenindamisrõõmust vabatahtlikult. Aidata inimest tavalise inimese oskusega
vastuvõttev ala, mitte silm. Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus. Püsivat vaimsete võimete langust (dementsust) võib insult samuti põhjustada, eriti suur tõenäosus on korduvate insultide puhul. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi, alkohol, rasvumine ja kõrge kolesterool. Insuldi riskifaktorid võivad olla mõjutatavad ja mittemõjutatavad ning sõltuvad vanusest ja soost. Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult, TIAd, südame koronaarhaigus, südamepuudulikkus ja diabeet. Ka alkoholi liigtarbimine ja rasvumine on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Hemorraagia võib olla ajuhemorraagia või siis subarahnoidaalne hemoraagia. Insuldist taastutakse 1
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate)
Ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on tsirkulaarne, umbes 8000 aluspaari. Kodeerib 7-8 varajast geeni (E1…E8), 2 hilist / struktuurgeeni L1 ja L2. Regulaatorregioonis transkriptsiooni kontrolljärjestus, varaste valkude ühine N-terminaalne järjestus, replikatsiooni alguspunkt. Kõik geenid ühel ahelal – plussahelal. Replikatsiooni kontrollib peremeesraku transkriptsioonimasinavärk; toimub tuumas. Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene
Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta. Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada. suur on ...
Soovitan teil see test kohe ära teha ning korrata seda depressioonist toibumine varajastel järkudel iga nädala lõpus. 5. Mis põhjustab depressiooni ? ...lapsepõlve hingetraumad "Ma hakkan vist hulluks minema. Mis minuga lahti on? Mul on nii vastik olla. Ma ei suuda mõelda, mul pole jõudu, mul pole millegi vastu huvi. Miks mul nii paha on?" Depressioonipiinu võimendab tavaliselt segadus- ja hämmeldustunne. Vahel on depressiooni põhjust väga kerge mõista. Nagu ütles üks mu patsient: "Loomulikult olen ma depressioonis. Naine jättis mu maha, ma olen üksi, kogu mu elu on pea peale pööratud. Lahutus ajab inimese depressiooni, eks ju" Tõsi, kuid sageli on depressiooni põhjused varjatud või ebamäärased. Tihti tunnevad inimesed, et depressioon tuleb nagu välk selgest taevast. Üks põhjusi, miks depressiooni põhjusi tuleb tundma õppida, on see, et nõnda oskate paremini õiget ravimoodust valida
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
Muutused kehas, ajus, tööle pärast lapsepuhkuse lõppemist; meelesüsteemides ja 50aastane mees, kes realiseeris ennast liigutusvilumuses on osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest arengust ja nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad mõju intellektile ja isiksusele. Paljud inimese teadmised maailmast saame me meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused vaimses arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad õppimises,
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise
Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise
Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste 9 skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav
ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid.
annaabi.ee 
