docstxt/15396920799494.txt
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused
See pakett on väga Hind: 24 500.- eksootiline ning Berger reisid Kestvus: 10 päeva kultuurihuvilistel on palju B1 TEEMA: võimalusi külastada kohti, mis neid huvitava. Hea sissetulekuga See pakett annab suurepärase kultuurihuviline GoAdveture Hind: 39 990.- võimaluse saada lähemalt keskealine paar hästi Kestvus: 10 päeva tuttavaks Jaapani kultuuri ja eksootilisele reisile tavadega. See pakett tutvustab
puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Tänapäeval mõnedel lapsel ei ole nii palju võimalusi reisida ja puhata. Peamised probleemid on: Reisiteenuste ja ekskursioone kõrge hind; Reisiteenuste kvaliteet on madalal tasemel Suur hulk puhkusemajadest on halvas seisundis Turism on maailma teadmine, millega kõik inimesed laiendavad oma silmaringi. Projekt on loodud vähese sissetulekuga perede lastele. Projekti nimi on vähese sissetulekuga perede lastele puhkuselaagri ,,Huvitav suvi" loomine Peipsi järves. Projekti eesmärgiks on aidata lapsele teada Eesti vaatamisväärsusi ja kultuuri ning samal ajal puhata. Puhkuselaager aitab lastel sisustada vaba aega, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. II. PROJEKTI MEESKOND Tatjana Koltsova Projektijuht (tegevuste organiseerimine)
Maksusüsteem Mina ei eelistagi ühtegi maksusüsteemi, kuna kõikidel maksusüsteemidel on omad plussid ja miinused. Hea on aga see, et proportsionaalse maksusüsteemi puhul peavad nii madala kui ka suure sissetulekuga inimesed maksma sama palju, aga see oleneb sellest kas on pandud peale mingi % määr .Näiteks 22% proportsionaalne maksusüsteem võtab suurema sissetulekuga inimeselt 2200 ja väiksema sissetulekuga inimeselt 550. Progressiivse maksusüsteemi puhul on miinuseks see et suurema tuluga inimeselt võetakse rohkem raha, aga plussiks on see, et kui on progressiivne maksusüsteem ja 2 aste siis peavad kõik maksma sama palju tulumaksu. Regressiivse maksusüsteemi miinuseks on see, et madalama sissetulekuga inimene peab maksma rohkem, kui suurema sissetulekuga sellisel juhul on see plussiks suurema sissetulekuga inimesele.
maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune
maksja on samad) ning käibele ja hindadele kehtestatavad maksud on kaudsed (maksukohustuse kandja ning reaalne maksu maksja on erinevad näiteks käibemaksu puhul maksukohustuslane on ettevõte, kuid kinni maksavad selle maksu tegelikult lõpptarbijad). Küsimus 4 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga Valmis isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid
1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt surema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7
Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 5 Erinevad maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht- astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on
ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, vastavalt 56%. Ülejäänud piirkondades on sissetulekujaotus võrdlemisi ühtlane. Aastate jooksul on vähenenud sissetuleku suurus maa ja linna vahel
Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib samasuguse maksuprotsent. Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Miks on eelarve puudujääk ning kuidas sellest vabaneda? Eelarve puudujääk ehk defitsiit tekib siis kui riigi kulud on suuremad kui tulud. Seda võivad põhjustada majanduslangused. Võimalused defitsiidist vabaneda: Laenamine Kärpida kulutusi Vajalikud mõisted Suur majandus selline majandus, mis suudab mõjutada maailmaturgu. Näiteks USA
– Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. – Vale Tulumaksumäära suurendamine suurendab ka kogunõudlust. – Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust
Heaoluriikide võrdlev analüüs Võrdlen Saksamaa ning Ameerika Ühendriikide heaoluühiskondi. Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv
Valige üks: Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis laenuintressid tarbijatele alanevad. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid Üldiselt ei ole kasutusel ühest riikide liigitamist nende arengutaseme alusel. Eri institutsioonid kasutavad erinevaid liigitusi. CIA toob välja 34 arenenud riiki, IMF aga 31 arenenud majandusega riiki. Maailmapank loeb suure sissetulekuga 60 riiki, nende hulgas on ka arengumaid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel Sageli kasutatakse riikide kolmest jaotust valdavalt SKT alusel: Kõrgelt arenenud riigid (More Economically Developed Countries MEDC) Uusindustriaalsed riigid (Newly Industrialised Countries NIC) Vähem arenenud riigid (Less Economically Developed Countries MEDC)
Kas vaesus ja rikkus on päritavad? Tänapäeval on rikkusele ja vaesusele on väga keeruline anda ühtset ja konkreetselt mõistetavat definitsiooni. Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised. Enamik meist alustab oma elutööd siiski nullist ning vanemate roll jääb tihti pealiskaudseks. Nad
jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati kodualune maa maamaksust, on vägagi põhjendatud. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning mujal kuni 2000 m2 ulatuses. Suuruspiirang aitab välistada olukorda, kus hektarite suurustele seisvatele arengupiirkondadele hakatakse kodudele mõeldud maamaksu vabastust rakendama. Maamaksu mõju erineva sissetulekuga elanikele Maksustamine peab toimuma põhjendatult ja võrdselt kõigi inimeste jaoks. Maamaksu puhul ei saa aga rääkida kõigi inimeste võrdsest maksustamisest. Kuna maksusuuruste määramisel ei võeta arvesse maksumaksja sissetulekut, loob see ebavõrdsuse madalama sissetulekuga inimestele. Võtes näiteks Tallinna, kus on kõige kallimad piirkonnad Nõmme, Kardiorg ja Pirita. Võib ju öelda, et kuna need on kallid linnaosad, siis ongi loogiline, et inimesed
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. Asutati 1944 aastal USA-s. Loojad on John Maynard Keynes ja Harry Dexter White. Töökeel on inglise keel. Maailmapank Panga eesmärgiks on eelkõige vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine ja selleks pakutakse madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Aitäh tähelepanu eest
kokku. 1. Kui suur on Teie pere ❏ 200 - 350 sissetulek? ❏ 350 - 500 ❏ 500 - 750 ❏ 750 - 900 ❏ 900….. 2. Kas Teie pere tuleb välja oma ❏ Jah tuleme sissetulekuga? ❏ Enam vähem ❏ Mitte kuigi hästi ❏ Alati võiks paremini 3. Kuidas Teie saaksite parandada oma eelarvet? 4. Palju kulub teil raha vajalike ❏ 50… maksude maksmiseks? ❏ 100 - 200 ❏ 200 - 300
Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel. Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970.-datest aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud kõrge sissetulekuga riikides. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses. Klassifikatsioon Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused: 1. südame koronaartõbi - südamelihast verega varustavate veresoonte haigus; 2
Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks" (või, alternatiivselt, ,,subjektiivseks majanduslikuks heaoluks").
Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks". Tuleb, aga märkida, et intervjueeritavatelt küsiti ainult majapidamise ressursside kohta, seega
Maksuintsidenti „kannab“ rühm, kes peab lõpuks maksukoormust kandma. Kas tarbija või müüja? Tarbimismaksude puhul on ostjad. 18. Maksevõimelisuse printsiip - Maksevõimelisuse printsiip annab selge aluse, et suurem maksukoormus peabki ühiskonnas langema neile, kelle majanduslik heaolu on suurem. Ühe euro loovutamine on majanduslikult heaolu nautiva perekonna jaoks oluliselt väiksem loovutus kui madalama sissetulekuga perekonna jaoks. 19. Kasuekvivalentsuse printsiip – maksu suurus sõltub sellest, millist kasu saab indiviid finatseeritavast avalikust huvist. Näiteks maksab makse nii palju, kui kasu vastu saab 20. Horisontaalne õiglus – Oluliste omaduste poolest ühesuguseid inimesi tuleb maksustada võrdselt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis ühesuguste sissetulekuga inimesi tuleks maksustada võrdselt 21
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'.
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 28 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside
Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad. Suurema sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub teatud sotsiaalsete rühmade madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Inimestevahelist ebavõrdsust suurendavad ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine
Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea.
Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea.
lennujaamad, rahvusvahelised poeketid, kiirsööklad kuni elurajoonideni. 9) Defineeri gentrifikatsioon: Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 10) Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja
meestetöödena klassifitseeritud tegevused ja käsitööd. Mehed väitsid end paremini oskavat meestetöid ja loomadega seonduvat, söögitegemise ja käsitööga saavat naised ja mehed võrdselt hakkama. Siin paistavad silma setod. Identiteedi seos traditsiooniliste tööde oskusega See on seotud uhkus- ja kuuluvustundega – tugevama identiteediga inimesed oskavad traditsioonilisi töid paremini ja kasutavad oskusi sagedamini. Identiteedi seos sissetulekuga Kuuluvustunne sõltub ka sissetuleku suurusest. Väiksema sissetulekuga inimestel on tugevam grupiidentiteet kui suurema sissetulekuga vastanutel. (Valk 2000: 39–56)
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga leibkonnad eelistavad üha enam elamiskohana looduslähedast elukeskkonda. Statistikaameti andmetel elas 2011. Aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesus või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud.
Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. 1
keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus. On tõsi,et suhtelise vaesuse kontseptsiooni puhul tuleb arvestada vähemalt kahe ohumomendiga. Esiteks kuulutades vaesteks näiteks 1/5 kõige vaesemaid peresid mõnes riigis, kus elatustase kiiresti tõuseb, oleksime varsti olukorras kus ,,vaesed" sõidavad ringi uute limusiinidega, elavad villades ja käivad kallites restoraanides söömas. Teiseks jõukamate riikide madalaima sissetulekuga sotsiaalsed kihid elavad ikkagi jõukamalt kui vaeste arengumaade keskmised elanikud. Suhteline vaesus määratakse leibkondade sissetulekute võrdlemise teel ühiskonna teatud keskmise tasemega ning see iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Suhtelise vaesuse määr, s.t. suhtelise vaesuse piirist (SVP) allpool paiknevate leibkondade osa on väike siss, kui leibkondade sissetulekud on võrdlemisi sarnased ja väga väikese sissetulekuga leibkondi on vähe, s.t
konkurentsivõimelisem teistest sama taustaga riikidest. Küll aga on kaotatud hulk väärtuslikku raha. Ajal, mil paljud noored loobuvad edasistest õpingutest rahapuuduse tõttu või paljud pered ei suuda tagada oma võsudele huviharidust, sõidavad meie tänavatel rikkal Saksamaalgi haruldased viimase malli bemarid ja Lexuse dziibid. Eesti riiki sõjaväest ja vanglast kuni kunstimuuseumi ja Estoniani peavad ülal madala sissetulekuga inimesed. Täna on vaesemate maksukoormus peaaegu kaks korda suurem kui rikastel. Loomulikult ei pea inimesed sellist riiki õiglaseks. Seetõttu vajame progresseeruvat tulumaksu, mis jagaks maksukoormuse inimeste vahel võrdsemalt. Vähese sissetulekuga inimesi aitab kõige enam tulumaksuvaba sissetulekuosa suurendamine. Tulumaksuvaba miinimum peaks olema võrdne miinimumpalgaga. Vaid rikastele ja ilusatele pole riiki üldse vaja. Neil on erakool,
Südameveresoonkonna haigused on maailmas kõige levinum surma põhjus: 2012. aastal suri südameveresoonkonna haigustesse 17,5 miljonit inimest. 2012. aastal suri maailmas vähki 8,2 miljonit inimest, kellest enim -- 1,59 miljonit -- suri kopsuvähki. Kopsupõletik on maailmas peamine laste surma põhjus. Kopsupõletikku sureb umbes 1,1 miljonit last aastas. Maailmas on igal aastal 1,7 miljardit diarröa juhtumit. Igal aastal sureb diarröasse umbes 760 000 alla 5-aastast last. Kõrge sissetulekuga riikides sureb 7 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene. Peamisteks surma põhjusteks arenenud riikides on kroonilised haigused: südameveresoonkonna haigused, vähk, dementsus, kopsuhaigused ja diabeet. Madala sissetulekuga riikides sureb 2 juhul 10st kas 70-aastane või vanem inimene, 4 juhul 10st on lahkunuks alla 15-aastane laps. Madala arenguga riikides moodustavad surma põhjustest kolmandiku nakkushaigused: alumiste
Sunnitud migratsioon Mobiilsuse põhjused Inimkapitali teooria-kulud ja tulud, tulud välismaal peavad olema suuremad kui kulud muidu ei ole mõtet Tõmbe ja tõuketegurite teooria( kõrgem palk, pension jne)-kõrge tööpuudus, ebapiisavad karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid välismaal ehk sisseelamise kulud, majanduslikus mõttes Neoklassikaline majandusteooria- madala sissetulekuga piirkonnad ja kõrgema sissetulekuga piirkonnad Tööjõu vabaks liikumiseks vajalikud tingimused q migratsioon ei too kaasa kulutusi q migratsioon on riskivaba q migrantidel on täielik ja tasuta informatsioon q migrandid käituvad ratsionaalselt q migrandid on autonoomsed isikud ilma sotsiaalse taustata q puuduvad migratsiooni takistavad barjäärid (seaduslikud, kultuurilised, keelelised). Millised tegurid mõjutavad tööjõu sisse- ja väljavoolu?
Junior Achievementi Arengufond _a__ 5. Raha väärtus a. võib suureneda või väheneda. b. jääb kogu aeg samaks. c. kasvab aja jooksul. d. tõuseb koos hinnatõusuga. _b__ 6. Raha ostujõud a. kasvab inflatsiooniperioodidel. b. väheneb inflatsiooni käigus. c. väheneb deflatsiooni käigus. d. jääb inflatsiooni ja deflatsiooni käigus muutumatuks. __a_ 7. Keda kahjustaks hinnatõus või inflatsioon kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. _a__ 8. Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada, siis a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10
Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 18 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Progressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, proportsionaalse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 19 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene
mitte ainult mõelda, vaid ka tegutseda. Pere peaks vaatama eelarvet sellise pilguga, mida tal on võimalik endale lubada ja mis on tegelikult hädavajalik. Investeerijate ja säästjate arv on hakanud viimastel aastatel suurenema. Tähendusrikas ja suur roll selles on kindlasti ka kohustuslikul kogumispensionil. Raha kogumine on jõudnud staadiumi, kus seda saavad ühelt poolt teha ka need pered, kelle jaoks see varem utoopiline oli, teisalt aga jääb ka kõrgema sissetulekuga peredel üle raha, mida saab investeerida. Inimeste kindlustunne on langenud, sest tuleviku suhtes ei olda enam nii optimistlikud kui paari aasta eest. Kardetakse, kas palgakasvu aeglustumine või senise palgatasemega töökoha kaotust. Seepärast paljud keskmisest parema sissetulekuga pered soovivad jõudumööda keerulisteks aegadeks valmistuda. Ollakse tõepoolest valmis tarbimist kokku tõmbama. Primitiivseim moodus laenuringist väljumiseks on raha kogumine. Natukene väiksem
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3
14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt; b) c) maksud omandilt; c) d) eraettevõtete kasumid; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid 15. Kaudne maks on: a) tulumaks; b) sotsiaalmaks; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt: a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; b) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; c) regressiivsed, kuna c) kunamadalama madalamasissetulekuga inimesed sissetulekuga maksavad
Näiteks veel Riyadhis Kuningas Khalidi silmahaigustele spetsialiseeritud haigla on üks maailma suurimaid silmakliinikuid maailmas. Saudi tervishoiu asutused on viinud läbi erinevaid uuringuid, millest võivad kasu saada patsiendid üle kogu maailma. Nt. Kuningas Saudi Farmaatsia Ülikool on välja töötanud uusi ravimeid, sealhulgas diabeedi ravimeid. Saudi-Araabia kulutab aga tervishoiule vaid 4% SKP-st 2010. aasta andmetel, mis on keskmisest 12,4%-st suure sissetulekuga riikidest palju madalam. Saudi-Araabias on 9,4 arsti 10 000 elaniku kohta, mis on samuti palju madalam näitaja keskmisest 27,1-st, mis vastab suure sissetulekuga riikidele. Ja lisaks on Kuningriigis 22 voodikohta 10 000 elaniku kohta, keskmine on 56 voodikohta, mis on jällegi Saudi-Araabia kui suure sissetulekuga riigi puhul liiga madal näitaja. Surve tervishoiusüsteemile intensiivistub aastatega. Üheks suureks probleemiks on see, et ennustatakse, et rahvaarv jõuab 2025
muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1
Ka tarbimise seisukohalt on astmeline tulumaks seda efektiivsem, mida võrdsusele suunatum on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõusmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega." Ühesõnaga ei too võrdeline tulumaks mittemingisugust kasu rikastele, võttes neilt oluliselt rohkem tulumaksu kui väiksema sissetulekuga inimestelt. Eestis pooldab astmelist tulumaks erakondadest Keskerakond, kuigi tegelikult on maailm teise suunda minemas: progressiivselt proportsionaalsele. Igal aastal läheb riike astmeliselt üle võrdelisele tulumaksusüsteemile. Hiljuti tegi seda Makedoonia ( 2007). Mart Laar on öelnud : ,,Progressiivne tulumaks on välja toodud vaid lihtsameelsete valijate peibutamiseks, seda ei võta tõsiselt ka Keskerakond ise.
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 16 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'.
Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud:
avaldatud andmed). Kui Eesti inimeste keskmine eluiga oli mullu veidi üle 74 aasta, siis lihtsaid tehteid tehes saame aru, et inimene saab puhata vähem kui 10 aastat oma elust, meestel lausa vähem kui 5 aastat (kui arvestada Eesti keskmist). Teiseks, paljud inimesed vanas eas ei ole enam töövõimelised. Pensioniea tõstmine küll annaks riigile raha juurde, kuid tööturu efektiivsus langeks tunduvalt. Neljandaks tunnuseks on suure sissetulekuga inimeste maksude vähendamine. Seda tunnust Eesti majanduses näha pole. Vastupidi, suure sissetulekuga inimesed maksavad täpselt sama palju makse kui näiteks miinimumpalga saajad. Et vähendada riigis äärmuslikkust, ehk vähendada vaeste arvu ning ülirikaste arvu, on vaja muuta maksupoliitikat. Kui riik koguks makse inimeste maksevõime alusel, oleks riigis tunduvalt vähem vaeseid. Viiendaks tunnuseks on vaba ettevõtluse toetamine
Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse, et olukord paraneb
on nad erinevad, kuna neil on erinevad fookused. Nad mõistavad taaslinnastumist, kui protsessi , mis kirjeldab eelkõige siselinna tugevdamist elukoha pärast, pärast pikemat allakäiku ning kirjeldab siselinna alade üleüldist elamisväärsuse ja jätkusuutliku kasutuse suurenemist, tänu erinevatele elanikkonna gruppidele. Taaslinnastumise protsessi juhivad leibkonnad, mis esindavad mitmeid erinevaid elustiili ja sissetulekuga gruppe. Kõrvale ei ole jäetud ka sotsiaalset muutust, aga see ei ole fookuses. Gentrifikatsiooni puhul on aga fookuses väljatõrjumine ja linna füüsilise, sotsiaalse ja sümboolse elukeskkonna uuendamine, juhitud valikuliste sotsiaalsete, professionaalsete ja sissetulekuga gruppide poolt. Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on ka elukoha eelistustega ning kvalitatiivse naabruskondade muutusega.
annaabi.ee 
