Küsimused
õpingukorralduse III loengu kohta
1.
Kui kaua võib üliõpilane olla akadeemilisel puhkusel:
-
omal soovil;
-
teistel põhjustel?
2.
Kuidas esitatakse akadeemilise puhkuse avaldus ja millised
lisadokumendid on vajalikud?
3.
Millal saab minna akadeemilisele puhkusele?
4.
Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Omal soovil saab akadeemilisele puhkusele minna kohe 1. semestrist. Omal soovil saab akadeemilisel puhkusel viibida kuni 2 semestrit. Omal soovil akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada kuni punase joone päevani. Milline väide korduvdeklareerimise kohta on tõene? Vastuseid võib olla mitu! Ainet ei pea ilmtingimata uuesti deklareerima, kui tegemist on valik või vabaainega. Korduvdeklareerimine toimub läbi Avatud ülikooli täiendõppurina. Kui üliõpilane esitab tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse avalduse peale poolsemestri lõppu, mitmeks semestriks korraga ta peab akadeemilisele minema? 2 semestriks Mis juhtudel tuleb aine uuesti ehk korduvdeklareerida? Õigeid vastuseid võib olla mitu!
kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita. 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õp peainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. 19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. 20
Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda
Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). (Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja) 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. (Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.) 19
3.1.2. Empiiriline uurimus .................................................................................8 3.1.3. Arendusuurimus .................................................................................... 10 4. Uurimuse kavandamine........................................................................................11 4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine.......................................................11 4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused..................................................12 Probleem ja probleemiseade.........................................................................12 Meetodid.......................................................................................................13 4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks...............................................................13 II TÖÖ KOOSTAMINE................................................................................
■ seadusliku aluse põhimõte – PÕ ja muid subjektiivseid õigusi ja PS olulisi põhimõtteid saab piirata üksnes parlamendiseadusega või selle alusel seadusandja volitusega ● kas õigusi võib üldse minna piirama? ■ parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte – PÕ ja muude subj. õiguste ja PS oluliste põhimõtete seisukohalt olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise ● ei saa edasi delegeerida ● kes peab määratlema sekkumise olulised tingimused? ● proportsionaalsuse põhimõte PS § 11 ○ sobivus, vajalikkus, mõõdukus ○ proportsionaalsuse testi läbiviimiseks tuleb alati esmalt määratleda mingi meetme eesmärk ● võrdse kohtlemise põhimõte PS § 12 lg 1, HMS § 107 lg 2
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus
S isukord § 29. Töötasu suurus................................................................................................. 69 § 30. Majandustulemuselt makstav tasu................................................................... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude
Kõik kommentaarid