Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksam, õppeaine, üliõpilase, õppekava, õppes, akadee, lõputöö, dekaan, mahus, komisjon, korduseksam, ilmu, korralise, eksamit, semestril, ainepunkt, juhendaja, hiljemalt, nominaalse, mahust, õppeained, protokoll, sooritada, bakalaureuse, magistriõppe, täitmisele, registreerumine, akadeemiline, ekstern, astmel, vastutav, toimumist, tõendõppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). (Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja) 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. (Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.) 19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö
Küsimused õpingukorralduse II loengu kohta 1. Millised on Teie õppekava eesmärgid? 2. Millised on õppekava lõpetamise tingimused? 3. Mis asi on õppeaine laiendatud ainekava? 4. Kuidas toimub vabanenud RE õppekohtade täitmine? 5. Mis on nominaalkoormus, täiskoormus ja osakoormus? 6. Kuidas määratakse üliõpilase koormus esimesel ja järgmistel õppeaastatel? 7. Mis juhtub, kui üliõpilane ei täida täiskoormusega õppimise nõuet? 8. Millal pikendatakse RE õppekohal õppimise aega ja kui palju? 9. Millised on üliõpilase koormusnõuded esimesel semestril ja iga õppeaasta lõpuks? Vastused: 1. Kindlustada keemiatööstuse ja temaga seotud tööstusharude (ehitusmaterjalide, tselluloosi-paberi, toiduainete, metalli-tööstuse jt) ning uurimisasutuste varustamine
12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. 2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks. 3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. 4. Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami.
Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta 1. Kui kaua võib üliõpilane olla akadeemilisel puhkusel: - omal soovil; - teistel põhjustel? 2. Kuidas esitatakse akadeemilise puhkuse avaldus ja millised lisadokumendid on vajalikud? 3. Millal saab minna akadeemilisele puhkusele? 4. Kas akadeemilise puhkuse ajal võib osa võtta õppetööst ja deklareerida aineid? 5. Kes korraldavad ja arvestavad praktikat? Nimeliselt Teie õppekava korral? 6. Millal ja kuidas saab taotleda praktika arvestust? 7. Kuidas toimub varasemate õpitulemuste arvestamise taotlemine? 8. Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena teistes Eesti avalikes ülikoolides? 9.Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena välisriikide ülikoolides? 10. Kuidas on võimalik õppekava vahetada? 11. Kuidas on üliõpilasel võimalik tema suhtes tehtud otsuseid vaidlustada? Vastused 1
hinnata ka varem, on soovitav tagasisidet anda pärast õppeaines toimunud hindamist. Varem õppeainele tagasisidet andes võib mõnedele küsimustele vastamisega hätta jääda [3]. On olemas erinevat liiki tagasiside andmise võimalust nagu ankeet, küsitlus, vestlus, ananüümne tagasiside jm. Alates uue semestri esimesest kuupäevast avanevad õppijale, kes on hinnanud ära ettenähtud mahus õppeained, hindamiseks juba uue semestri õppeained. Õppijale, kes pole veel jõudnud ettenähtud mahus eelneva semestri õppeaineid uue semestri alguseks ära hinnata, on hindamiseks nähtavad veel eelneva semestri õppeained [3]. Õppeained avanevad hindamiseks jooksvalt semestri jooksul. Neli nädalat enne semestri lõppu saadetakse õppija meiliaadressile teade, kui tal on ettenähtud piirarvu ulatuses hindamata õppeaineid. See on ka parim aeg otsustamaks, milliseid õppeaineid vastaval semestril hinnata [3]. Üliõpilased peavad vastama kohustuslikele küsimustele. [ 3]
mõeldud üliõpilastele abivahendiks kasvatusteadusliku uurimistöö igal etapil kavandamisest kaitsmiseni. Järgnevas esitatud materjal jaguneb sisult nelja valdkonda: esimeses osas käsitletakse üliõpilaste kasvatusteaduslike tööde kavandamist, teises osas nende tööde koostamist, kolmandas tööde vormistamist ja neljandas osas tööde kaitsmist. Jüri Orn Meeli Pandis 4 I. TÖÖ KAVANDAMINE Esimeseks ja väga oluliseks etapiks üliõpilase kasvatusteadusliku töö valmimisel on selle mõtteline kavandamine. Mida põhjalikumalt on tööga seonduvate ülesannete täitmine eelnevalt läbi mõeldud, seda kindlam saab olla õnnestunud tulemuses. Töö kavandamise tähtsust näitab seegi, et alates bakalaureusetöödest on tulevase töö kava esitamine üliõpilasele kohustuslik. Bakalaureusetöö puhul annab see õiguse töö kirjutamiseks, väitekirjade kavad ja nende kaitsmine eksamikomisjoni ees on aga
.. 90 ·"3" hea good 71...80 ·"2" rahuldav satisfactory 61...70 ·"1" kasin sufficient 51...60 ·"0" puudulik fail 0...50. ·1.4. Hinnete sisuline määratlus: ·1.4.1 hinne "5" "suurepärane" silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aine mahust on omandatud 91...100 protsenti. 1.4.2 hinne "4" "väga hea" õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused. Aine mahust on omandatud 81...90 protsenti. ·1.4.3 hinne "3" "hea" õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aine mahust on omandatud 71
õppe-kui kõnekeelena, siis kujunes ülikoolide terminoloogiast välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud tudeng) tuletati verbist studere, mis tähendas hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema ja mis pidas vähemalt osa üliõpilaste suhtes paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas- võime, s.o. võime ja oskus õpetada mingit teadust.Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan, kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine, kohtumõistmine akadeemilise pere
JOONISED: Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti................................................................38 Joonis 2. Palga määramine........................................................................................................38 7 8 SISSEJUHATUS Kõrgharidusstandardist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskirjast ja õppekavast tulenevalt moodustab auditoorse õppe maht õppeaine mahust mitte rohkem kui 50%, ülejäänud on üliõpilaste iseseisev töö, mille käigus tuleb ka koostada kirjalikke töid ühe õppeaine raames. Nõuded on sätestatud aineprogrammis ning vormistamisel tuleb lähtuda käesolevast juhendist. Õppeaja vältel koostatud kirjalikud tööd aitavad üliõpilasel kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, arendada väljendusoskust ja annavad oskuse uurimistöö tegemiseks
omavalitsused. Iga järgmise õppeaasta materjal peab tuginema eelmisele, et oleks võimalik tõrgeteta minna ühest koolist teise. Selle nn ühtluskooli põhimõtte tagamiseks kehtestatakse üldhariduskoolides ühtsed riiklikud õppekavad. Seal on kirjas kohustuslik õppeainete loetelu koos nende ajalise kestuse ja ainekavadega ning valikainete valiku kord ja maht, nõuded klassi ja kooli lõpetamise kohta (need on nn raamnõuded). Vabariigi Valitsuse kehtestatud riikliku õppekava alusel saab iga kool koostada oma õppekava. Hariduse kvaliteedi tagamiseks kehtestab riik ühtsed nõuded, mis nimetatakse riiklikuks haridusstandardiks. Avalikud koolid - Üldhariduskoolid on kas munitsipaalsed (st kohaliku omavalitsuse halduses) või riiklikud, era või avalikud koolid. Viimaste põhiosa moodustavad munitsipaalkoolid. Avalikes koolides ei ole õppemaksu. Vabanenud direktori koha täitmiseks peab kooli omanik (riik või omavalitsus, aga mitte eraomanik) korraldama
koolidesse saab vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt. Teave SAISiga liitunud õppeasutuste kohta on kättesaadav SAISi veebilehel. 3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot.
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
(riigimuuseumi juht; etendusasutuse direktor ja loominguline töötaja; õpetaja, kel puudub nõutav kvalifikatsioon jt) (TLS § 9, MuuS § 18 lg 3, EAS § 6 lg 2 ja § 7 lg 2, PGS § 74 lg 7) o vahepeal võibad trendid, mood vms muutuda ja on vaja uute mõtetega inimesi o muuseumid ja riiklikud teatreid rahastatakse riigieelarvest o õppejõudude puhul ei ole mõistlik (euroopa komisjon 1999/70EÜ –eesmärk on et TA ei sõlmiks Tähtajalisi lepinguid, kui - kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel (NB! Asendamise puhul see ei kehti, leping ei muutu tähtajatuks) o sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või TA peab andma lõpparve, tehakse lõpparve ja ss sõlmitakse uus
tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu (EO 10111), riigiõigus (AO 10321), haldusõigus (AO 10441), õigusfilosoofia (AO 11572) ning õigusteooria eriosa (AO 11671), samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osaski käsitatakse käesolevas loengumapis põhimõistetena kõige üldisemaid
tegevusluba) väljastamise kord. 10 II. Tegevusloa väljastamine 2. Tegevusloa saamiseks esitab noortelaagri omanik Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ja noorsootöö seaduse paragrahvis 10 loetletud dokumendid vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. 3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud dokumendid vaatab läbi haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjon (edaspidi komisjon). 4. Komisjoni ülesanne on kontrollida tegevusloa taotluste ja nendele lisatud dokumentide vastavust seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. III. Komisjoni töökord 5. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord iga kolme kuu järel. Komisjoni koosoleku toimumise ajast ja kohast teatab komisjoni esimees komisjoni liikmetele ja
Katseprojektina oli 2004/2005. esimene ametliku heakskiidu saanud õppeaastal Tallinna Pedagoogikaüli- aineprogramm kinnitati 1998. aastal. kooli üliõpilastel võimalus õppida rii- Riigikaitseõpetus ei kuulu üldharidus- gikaitseõpetuse õpetaja lisaeriala. kooli kohustuslike õppeainete hulka Riigikaitseõpetus on multidistsip- ja seetõttu peab Kaitseministeerium linaarne õppeaine. Ühelt poolt on oma kohuseks koostada koolidele õp- tegemist teoreetiliste käsitlustega pematerjali ning õppeainet muudel tänapäevasest julgeoleku- ja kaitse- viisidel toetada ja populariseerida. poliitikast ning kaitsejõudude üles- 2003. aastal jõudis Kaitseministeeriu- ehitusest, teiselt poolt antakse väga
riistaks konkurentsis. 1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Euroopa Komisjon peab logistikat oluliseks valdkonnaks, mille abil püütakse parandada liikmesmaade konkurentsivõimet rahvusvahelises ulatuses. Probleemidest logis- tika valdkonnas võivad sündida maailmamajandusele mastaapse ulatusega kahjud. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta,
annaabi.ee 
