at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu
Sissejuhatus Järgnevas töös olen püüdnud anda ülevaate antiitkkultuuri olemusest ning selle tähtsusest kunstiajaloos ja mõjutusi kultuurile, eeskätt kunsti vallas. Sõna ,,Antiik" tuleneb Ladina keelsest sõnast antiquus - vana, muistne, endine, see, mis oli enne. Antiigikultuur on tänapäeval mõistena eeskätt klassikaliseks hinnatud kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele. Sõnal ,,kultuur" on veelgi laiem kasutus ning tihtipeale mõistetakse ,,kultuuri" all kõike, mis on inimeste poolt loodud. Kultuur on laiem mõiste kui vaid tehiskeskkond, sest kultuur tähistab, mitte ainult tehisobjekte, vaid ka mõtteid, tundeid ja inimestevahelisi suhteid. Kirjutise esimeses osas on ülevaade antiikkultuuri ajastutest ning teises osas käsitlen
Seinad heledad või kaetud mustrilise kangaga Põrandal matid Suletud, väheste akendega Maalitud sirmid, õlilambid Rikkalike maalingutega kaunistatud Vähe mööblit Kokkulappimise tehnika väikesed puutükid ühendati kinnituspukadega, täiendavelt kasutati taimset või nahkset nööri, hiljem metallist naelu. Mööbli pind kaeti pahtliga, selle peale maaliti, immiteeriti puud või kivi Kasutati vineerimist ja dekoortehnikaid Materjal- akaatsia, tamarisk, seeder, küpress, eebenipuu VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus, nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID
Laual oli algselt vaid kuninga ja tüüpi::plankudest ja tapitud. Ja kirstu,analoogiline asendaja.vanemad reeglina aadliku eesõigus. Puu kõrval raamkonstruktsioon. Laiad oli ka kirstud olid väga lina.kirikumööblis kasut. Materjalina kaa küljeplangud ja peatsi ja konstruktsioon. Kapi rasked.algeliselt jalad altarilaual eriline roll, pronksi ja kivi. Järidest jalutsilaud. Voodi kohale olid uks oli kas maalitud kirtul puudusid ja tähistas sümboolset populaarsemad X-jalgadega kinnitatud kardinad. Esines ka või värvitud. kirst oli lameda püha õhtusöömaaja kui ka 4-jalgsed järid. ratastega voodeid
okstest tehtud kujundid. Kasutati krohvi ja puu kooslust. Tammepuidust pingid olid kõige hinnalisemad. 5 Renessanss Renessanss (14.-16. saj.) sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Renessansi ajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansile on iseloomulikud sümmeetria, proportsioon ja elementide reeglipärasus. Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur, millest oli säilinud arvukalt näiteid. Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja nissidega. Rasked ja kõvad puutoolid muutuvad luksuslikumaks, saavad pehme istmeosa, nikerdatud ja kullatud dekoori, x- jalad. Kirstud on rikkalikult nikerdatud, ning kullatud. Itaalias peeti antiigi taastamist kõige tähtsamaks, antiigist lähtuti mitte ei kopeeritud.
Vana-Kreeka kunsti perioodid Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr. Sellest edasi järgnes kolm perioodi, mida nimetatakse arhailiseks (600-480 eKr.), klassikaliseks (480-323 eKr.) ja hellenistlikuks(323 eKr.-30 pKr.). Arhaline periood oli inspireeritud Egiptuse ja Mesopotaamia kividest tehtud monumediskulptuuridest, mida hakkasid valmistama samuti kreeklased. Sealt kasvas välja kaks põhilist skulptuuritüüpi: kouros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud.
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud
Mööbli interjöör Egiptuse ajalugu Teave mööbli ajaloost: · Kuiv kliima soosis esemete säilimist · Lisainformatsioon vaasi- ja seinamaalingutelt ning seinareljeefidelt Mööbli materjalid · Akaatsia · Tamarisk · Seeder · Süüriast toodud seeder ja küpress Tehnoloogia · Tehnoloogiliselt olid egiptlased primitiivsed, kuid nutikad. · Kokkulappimistehnika- väiksemad puutükid ühendati üksteisega tihvtide ehk kinnituspulkade abil, täiendavalt kasutati ühenduskohtade püsimiseks taimset või nahkset nööri. Detailide ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga. · Vineerimine · Inkrustatsioon- Panustehnika, mille puhul värvilised materjalid(marmor,
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst.........................................................................
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.
Interjöör Majad ehitati päikese käes kuivanud tellistest, hiljem lubjakivist ja marmorist Kreeka elamu- mitmeruumiline, ruumid koondunud ümber siseõue Seinad krohvitud, põrandad tambitud savist või kiviplaatidest Vähenõudlik elamu, hellenismi ajal muutub kõik rikkamaks Ornamendid laenati arhitektuurist- meander, jooksev koer, pärlinöör, hammaslõige jne MÖÖBEL - Materjaliks kasutati kohaliku puud, pähkel, tamm, küpress, seeder, oliivipuu - Kehvem puu kaeti väärtusliku vineeriga, metalli või luuga, või lihtsalt värviti üle - Kaunistati nikerdustega, inktrustraktsioon tehnika - Mööbli arv ei olnud suur - Põhilised esemed olid voodid, mahutid, toolid TOOLID - Järil oli neli väljapoole kaarduvat jalga, millel asetses plaat - Nelinurkne kast, küljed maalitud - Kokkupandav tool, jalad lõppesid küüniste või loomakäppadega
ja liigenduste juures. Loobuti illusionistlikest taotlustest. Ruumides ei koondunud tähelepanu kõrgele laele, vaid kujundusobjektiks said seinad. Seintel kasutati paneele, mille lemmikmotiiviks said trofeekimbud. Värvid - kadusidpastelsed õrnad toonid. Asemele tulid külmad heledad kollased, rohelised, sinised ja valged toonid. Seinamaalingutel kasutati sgavat pompeiji punast tooni. Taandus kullatise osakaal. Mööbli üldiselooomustus ja missugused esemed olid? Toolid kapid lauad voodid. Louis XVI stiilis mööbel 18 sajandi lõpus kujunes mööbel kultusartikliks. Mööblimeistri elukutse oli mainekas,mööbel kallis. Elenist Rieseneri lemmikmööbel oli kabbinetid ja lauad- Resener mõtles välja kaasaskantava laua.Bürookap iseloomulikuks elemendiks sai silinderkaas, mis oli tema firmamärgiks. Rieseneri mööblit iseloomustas eriline peenus, suuri vineerpindu ilmestas marketriidekoor, iigendasid saledad pilastrid ja ilustas kullatud pronksist furnituur.
ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,
Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus. Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil, Cordoba või Flandria kuldnahk, poolvääriskividest lauaplaadid, vaasid jms. Luksusinterjööri osaks olid ka postamentidele paigutatud skulptuurid. Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana.
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest.
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
kelle arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime . 9. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. 10. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber
15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Romaani stiil Karolina Toom Interjöör Väikesed ruumid, vähe valgust, väikesed aknad Ruumi valgustasid kaminad, õlilambid, küünlad Lihtsad mustrid, vähe mööblit Varasemad rohmakad mööbliesemed värviti üle, maaliti peale, kleebiti puule lõuend ja maaliti sinna Hilisemal ajal lisandusid nikerdused, raamkonstruktsioon Suur roll tekstiilil- padjad pehmendasid kõva mööblit, kangas varjas mööbli rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid, kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega, 4 jalaga istmed L
Õitsengu saavutas klaasimaal. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks (vitraaideks), millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Suurepäraseid teoseid loodi ka miniatuurmaalis. Piiblid, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast. Askeetlikku iluideaali kehastas vaimulik saateta koorilaul, mida esitas kloostrite munkadekoor. Gregoriuse koraal väljendas ilmekalt keskaegse uskliku inimes meelelaadi. Nende viis oli sageli avaralt arenenud, kuid neile andis erilise tardunud ilme aeglane rütm, puudus kindel taktimõõt,
Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne
arvutuste ja töö järgi tehti tempel tükkideks ja pandi taas kokku kõrgemal maapinnal. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Inimesi kujutati külgvaates ja nad olid proportsioonis. Inimesi kujutati istuvalt või kõndides, silmad vaatasid üle inimese, otse kaugusesse jalad olid küljepealt joonistatud ja üks jalg oli alati eespool. Nagu joonistused, mida me tunnis tegime. Kes oli Echnaton ja kuidas muutus kunst tema valitsusajal? Echnaton oli Egiptuse vaarao, kes tegi suuri ümberkorraldusi. Ta lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni ja muutis usku. Mitme jumala kummardamise asemel kummardati ainult üht päikesejumal Atonit. Kunst muutus tema valitsusajal vabamaks, polnud enam nii rangeid reegleid inimese kujutamisel. Mille tõttu sai kuulsaks Tutanhamon ja millised kunstiteoseid tema hauakambrist leiti? Kuningas Tutanhamon sai kuulsaks oma hauakambri tõttu. Nimelt oli tema hauakamber
Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:
Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega
lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.
Vana-Rooma Karolina Toom Interjöör · Suurjooneline dekoratiivsus, ei põlatud illusioonsed lahendusi · Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figur
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
