Romaani stiil Karolina Toom Interjöör Väikesed ruumid, vähe valgust, väikesed aknad Ruumi valgustasid kaminad , õlilambid, küünlad Lihtsad mustrid , vähe mööblit Varasemad rohmakad mööbliesemed värviti üle, maaliti peale, kleebiti puule lõuend ja maaliti sinna Hilisemal ajal lisandusid nikerdused , raamkonstruktsioon Suur roll tekstiilil- padjad pehmendasid kõva mööblit, kangas varjas mööbli rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi , laua, voodina, väiksemaid kohvritena - Tahuti välja puutüvest, jalgu polnud, lame kaas, liimiti erinevad kasti üksteise külge - Hiljem raamkonstruktsioon - Jalad olid nagu väikesed sambad, külgedel kasutati kaaristumotiivi, kaas oli katus ISTMED - Järid, pingid , kastid, käetugedega leentoolid - Materjal oli puu, pronks, kivi - Kerged, kasuati laua ja magamisasemena - Järid olid x jalgadega , 4 jalaga istmed LAUAD - Kokkupandavad, x jalgadega, plaat käis ära - Kasutati launalina KAPID - Kõrgeks venitatud kirstu kuju, - Uksepind maalitud või värvitud (piiblitseenid) - Suur, raske, sees riiulid - Sepisvitsdega varustatud, kaunistuse eest VOODI - Kõige enam kaunistatud - Plankudest ja raamkonstruktsiooniga - Laiad küljeplangud, peatsi ja jalutsi lauad - Voodi kohale kinnitati kardinad - Teinekord ratasdega voodid TOOLID MÖÖBEL UKSED MUSTRID RIIDED
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kinnat
Õppematerjali autor
AJASTU ISTMED VOODI KAPP KIRST LAUD Vana-Egiptus Kasut. Taburette ja Valmist. Puutüvedest ,tekkis Jalgadele tõstetud Tavaliselt väike, plaat järisid,millest vanimad olid parvetaoline lamatis.voodite kast, kaas oli oli ka punutud, puust, kerged,papüürusest kokku käpad olid samuti härja v poolümar,viilkatuse metallist v kivist. punutud,pehme konstrukts. lõvikäpa kujulised.voodiraam sarnane v lame. Jalgu võis olla üks, Jalad imiteerivad härja v oli üle tõmmatud kanga või Vaarao kirst oli kuida oli kaa 3-4 lõvikäppa,m
Tartu Kõrgem Kunstikool Renessanss Itaalias mööbel ja interjöör referaat Tartu 2008 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................3 Interjöör......................................................................................4 Mööblikunst................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................................................................9 3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota
neostiilid, ajalooliste stiilide uusvormid, mis tekkisid varasemate stiilikaanonite taas kasutuselevõtmisel teatud ajalise vahemaa tagant; neo-liitelised stiilid on iseloomulikud eriti 19. ja 20. sajandile (20. saj. II poolel tähistavad vastandumist modernismile). Rundbogenstil (sks. 'ümarkaarestiil'), saksa 19. saj. ja 20. saj. alguse eklektiline arhitektuuri- ja sisekujundussuund, keskuseks Baier. Eeskujuks olid bütsantsi ja varakristlik kunst, itaalia romaanika ja renessanss. Selles stiilis on rajatud Leo von Klenze Köningsbau (1826-37) ja Friedrich von Gärtneri Ludwigskirche (1829-1844). neogootika, Inglismaal 18. saj. kujunenud ning 20. saj. alguseni viljeldud gootikal põhinev historitsistlik arhitektuuri- ja sisekujundussuund. Gootika avaldub pms. hoonete välisilmes, konstruktsioon on aga kaasaegne. Oli levinud pms. kirikuarhitektuuris. Tuntuimaks ehitiseks peetakse Londonis asuvat parlamendihoonet (1840-65)
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………?
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esikülje
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid