● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. NEURAALNE REGULATSIOON- organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem. (KNS- peaaju ja seljaaju; PNS- närvid)
aktiveeruvad 3 kaitsekihti · Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? · Teatud haigustekitaja toksiinid viiakse meie kehasse ja koheselt hakkas keha tekitama nende vastu antikehi mis reaalse haigustekitaja korral hakkavad vastu võitlema koheselt · Mis on homöostaas? · Organismi hoidmist teatud piiratud vahemikus, sellest vahemikust väljumisel võib organism kahjustada saada või hävida · Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? · Et saaks toimuda organismile vajalikud reaktsioonid · Mis on termoregulatsioon? · Organismi võime ennast ise reguleerida, et hoida sisekeskkonda parajas temperatuuris · annab kas siis soojust ära või toodab soojust juurde · Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida? · Liiga soe: veresooned laienevad, higistamine, soojustekke pärssimine · Liiga külm:veresooned ahenevad, soojusteke
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport.
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus de...
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem j...
Ainult taimerakul: vöötlihasrakk (2-10 tuuma). Selles on pärilikkusaine DNA. Vakuool membraaniga ümbritsetud põieke, on veemahuti, sisaldab toitaineid ja Rakumembraan oligosahhariidid, fosfolipiidid, valgud, kolesterool. Ülesanded: jääkaineid, on kaitseorgan, sest jääkained võivad olla mürgised, halva maitse või ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaiseb rakku lõhnaga (peletavad putukaid) kahjulike mõjutuste eest, selle vahendusel toimub aine- , info- ja energiavahetus. Rakukest koosneb tselluloosist ja orgaanilistest ühenditest (valgud, lipiidid, Ainetransport toimub passiivselt (difusiooni või osmoosi teel, pole vaja energiat) või sahhariidid). Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore
valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides * kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus:
sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest. molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke
Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse, liigub tsütoplasmasse (amööb, õgirakud)
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindl...
TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TRANSPORTI; TRANSPORTVALGUD OSALEVAD AINETE AKTIIVSES TRANSPORDIS; RETSEPTORVALGUD OSALEVAD RAKU INFOVAHETUSES
Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel tasemel järgneb liigiline tase, mis uurib organismide paljunemist ja käitumist. Ühel territooriumil asuvad isendid moodustavad ökosüsteemi taseme ning kõige kõrgem tase on biosfääri tase, mis hõlmab kogu planeet Maal toimuvat eluslooduse nähtusi ja tasemeid. Tasemed · Molekulaarne tase-Molekulaarbioloogia
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
naisel ühesugused. 23 paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, mis erinevad üksteisest. Naistel on kaks X-kromosoomi ( Kromosoomivalem 46XX ) , meestel on X ja Y. ( valem on 46,XY ) 6. Kirjelda rakumembraani ehitust. Milline on tema tähtsus? koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist. Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule · Golgi kompleks- pakib,sorteerib,väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid.
3. Rräägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. Hüdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. Pindpinevuse tõttu liigub vesi mööda taimede juurtes ja veri inimeste veresooni. 3
RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA. DNA pakitakse kokku kromosoomideks
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur)
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond),
3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis on rakutaolise ehitusega 11)rakutuum- eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ülesanded :juhib kogu raku elutegevust ,kanda edasi päriliku infot 12)kromosoomid:asuvad rakutumas,arv ja kuju on liigi tunnus 13)rakumembrran ülesanded 1)eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2)ühendab rakke omavahel 3)kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest 14)aktiivne ainete transport-transvalukude abil vajatakse energiat 15)passiivne ainete transport-toimub difusiooni v osmoosi teel mis ei kuluta energ 16)difusioon-ainete segunemine 17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem
struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne Rakumembraan • koosneb valkudest, • Eraldab raku fosfolipiididest, sisekeskkonda oligosahhariididest ning väliskeskkonnast kolesteroolist. • kaitseb • ühendab rakke omavahel • aine-, energia- ja infovahetus
põiekeste süsteem. Golgi kompleksi ülesanneks on valkude kõrgemat järki struktuuride kujundamine ja pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 15. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga).
Raku nimi Ülesanne Ehitus ja koostis Rakumembraan Piiritleda rakku, katta ja kaitsta, Rakumembraani peamiseks tagada ainevahetus raku ja koostisosaks on fosfolipiidid. väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP
Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse 4)tuumakestes toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA süntees 4. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud
· Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga). · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis.
moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni
näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 12)Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani ehitsuses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat
Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks.
Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel). Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad. Omavad oma ribosoome ja DNA-d
juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine,
Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist.
organismis,; närviimpulsside edasikandmisel. Kaalium - vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, Mida nimetatakse pH-ks? Millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? PH näitab lahuse happelisust. Mao pH = 1,0 Veri 7,4 Lümfi pH 7,5
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat
Põhjustavad lümfotsüüdid. Eritatakse histamiini, mis tekitab sügelust ja turset. Põhjus: muutunud elutingimused ja pärilikkus. Näiteks: pähklialergia, õietolmualergia Äratõukereaktsioon- immuunsüsteem reageerib siirdatud koe või organi vastu. Saab vältida: kui valid doonoriks kellegi kellel on sinuga väga sarnane organism, on olemas immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid. 16. Mis on homöostaas? Homöostaas ehk vere stabiilsus 17. Milleks on vaja stabiilset sisekeskkonda? Sest organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kindlaid tingimusi. 18. Kuidas tagatakse vere homöostaas? Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks, pankreas e kõhunääre, nahk. 19. Milline on hingamise roll sisekeskkonna stabiilsuse tagamisel? See toimub automaatselt. Hoiab pH taseme ja CO₂ sisalduse kehas kontrolli all. Saab ka mõjutada. Hinge kinni hoides koguneb CO₂ hulk ja kõrheneb pH tase. 20. Miks on organismil energiat vaja? Millele inimene energiat kulutab?
süntees ja ribosoomide moodustumine. RAKUTUUM REGULEERUB KÕIKI RAKUS TOIMUVAID PROTSESSE. Tuuma kõrvaldamine = raku jagunemisvõime kaotus, ainevahetuse aeglustus, raku hukk. ENAMASTI ON IGAS RAKUS ÜKS TUUM! Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nim HOMOLOOGILISTEKS! HOMOLOOGILISED KROMOSOOMID SISALDAVAD SAMU PÄRILIKKE TUNNUSEID MÄÄRAVAID GEENE! Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnas, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Aine ja väliskeskkonna vahel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel. RAKUMEMBRAAN KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST (töötavad ensüümidena, transportijatena, retseptoritena)! fosfolipiidid kahes kihis, valgud peal või vahel. (Loomarakkude membraanis sisaldavad lisaks veel kolesterooli--kolesterooli ül membraanil molekule siduda ha tagada membraani elastsus
Keskaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju: q reguleerib ainevahetust, PEAAJU q reguleerib paljunemist, q reguleerib kehatemperatuuri. q Aju peamine informatsioonikeskus: § teadete vastuvõtmine § sorteerimine § koordineerimine Vaheaju HÜPOTALAMUS v Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. v Arengulooliselt üks vanemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks. v Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. v Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja uneärkveloleku rütmi regulatsiooni. v Tekivad neurohormoonid PEAAJU Väikeaju:
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Ilma selleta ei suudaks rakk jaguneda, aineid kiirelt vahetada ja lõpuks ta sureks. Inimestel pole rakutuuma küpsetes erütrotsüütides. Neid teevad vereloomeelundid. Ühe liigi kromosoomide arv ei muutu tavaliselt. Paarilised kromosoomid-homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. V.a. mehe sugukromosoomid. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.Aine-, energia- ja infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk
Koos moodustavad nad nukleosoonse fibrilli. Kromosoomide ülesanne: säilitavad pärilikku infot. Kromosoomide arv ja kuju on iga liigi jaoks kindel suurus. Homoloogilised kromosoomid e. paarilisedkromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseidmääravaid geene. RAKUMEMBRAAN Membraani ehitus: rakumembraanid koosnevad kahest fosvolipiidi kihist ja hajusalt paiknevatest valgumolekulidest. Rakumembraani ülesanded: 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast 2. kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 3. toimub aine- , energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete liikumine läbi rakumembraani: · osmoosi ja difusiooni teel · fagotsütoosi ja pinotsütoosi teel · membraani ehituses olevate valguliste ainete kanalite kaudu
hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada.
rakk, seda väiksemaks suhe jääb. 5. Milline on tsütoplasma koostis? Enamasti vesi, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. 6. Kirjelda tuuma ehitust ja nimeta tuuma ülesanded! A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 8. Kirjelda rakumembraani ehitust! Koosneb fosfolipiitidest ja valkudest. 9. Nimeta transpordiviise, kuidas saab aineid transportida rakku ja rakust välja? Aktiivne, passiivne, difusioon, osmoos . 10. Milline on ribosoomide ehitus? Millised ülesanded on ribosoomidel? A)Ribosoom on kaheosaline, mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. B) ribosoomides toimub valkude süntees
Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate
13.Milliseid ülesandeid täidab tsütoskelett? (2) On raku tugi- ja liikumissüsteem. 14.Kus moodustuvad uued ribosoomid? Rakutuumas olevates tuumakestes. 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2) Iga olemasolev rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16.Milliseid funktsioone täidab rakumembraan? (3) Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer- avastas imetajate munaraku b) M.Schleiden- sõnastas esmakordselt rakuteooria, peetakse üheks rakuteooria rajajaks c) R.Hooke- täiustas mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse d) R.Virchow- rakuteooria II põhiteesi looja e) T.Schwann- peetakse teiseks rakuteooria rajajaks 18.Nimeta bakterite 8 erinevat kasutusvõimalust
loomadel Raku sisemus on täidetud poolvedelega aine- tsütoplasmaga. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumasisest plasmast nim. karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d) Tuumas võib mikroskoobi abil näha mitu tuumakest, milles toimub ribosoomide süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovaheus raku ja väliskeskkonna vahel Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest (ka kolesterool). Membraani ehituses on veel: · Transportvalgud, mis osalevad ainete aktiivses transpordis · Retseptorvalgud- osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat
raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud. Ribosoomid Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad valke edasi(valkude süntees).
· Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga · Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub · Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi) · Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene(paarilised kromosoomid e. homoloogilised) Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke
Enamus rakkudes on üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Neid võib jagada 23 paariks mikroskoopilise sarnasuse alusel. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandiks loetakse mehe sugukromosoome (tähistatakse X ja Y). Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani põhikoostisosad on fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad kas nende peal või vahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid
6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport.
Adaptsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise Kohanemine pöörduv, otonogeetiline adaptsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptsioon Ökotüüp = ökoloogiline rass = populatsiooni adapteerunud osa Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda Tarduni lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks Suveuni kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks 2. praktikum Toitumine toiuds sisalduva energia osaline kasutamine elutegevuseks ning ülejäänu edasiandmine toiduahela järgmistele lülidele Toiduahel jada organisme, keda seob järjestikku toitumine Autotroof taim, mis sünteesib eluks vajalised orgaanilised ained ise
· Tugifunktsioon-taime toestamine · Kaitsefunktsioon-koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised bipolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele, kui kliimateguritele. (tugevalt paksenenud kestadega korgikiht lõvedega gaasivahetuse säilitamiseks ja surnud rakkudest koosnev korp, mis järk-järgult tüve pinnalt lahti tuleb.) · Siserõhu e. turgori tagamine osmoosi teel · Ainevahetuse tagamine. Loomaraku membraani ülesanded: · Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast · Kaitseb kahjulike mõjude eest · Toimub aine ja energiavahetus läbi membraani · Toimub infovahetus · (liikumine amööbil osmoosi abil muutes membraani kuju) Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil. Ainete transportviisid: · Passiivne (väiksed molekulid liiguvad kanalitega varustatud valkudest rakku ja sealt välja ilma lisaks kuluva energiata)
annaabi.ee 
