õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk dünaamilisi lihaseid. Kehahoidu korrastavad ja treenivad harjutused: 1.Kõnnireeglid 2.Käte ja õlavöötme harjutused 3.Kõnniharjutuste kompleks 4. Selja sirutust ja süvalihaste kasutamise oskust õpetavad harjutused 4. Passiivsed lõdvestusharjutused 6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala Teatejooks asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli 1. Ringteatejooksul kasutatavad lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine erinevad teatevahetus tehnikad – alt, (enne jalgade sirutust). ülalt ja otse. 2. Teatevahetus jagatakse kolmeks Erinevad tõuketehnikad ja nende osad faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ÜLEANDMINE. ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ÄRATÕUGE ja HEITJA 3. Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi TASAKAALUSTAMINE määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel
tervisesportlasele raske soovitada, milline on just parim viis ujuda. Kindlasti sõltub õige rinnuliujumise tehnika kehaehitusest ja koordinatsioonist jalalöök koosneb paarisliigutustest - nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt painutamine jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas - jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Toodud liigutus vajab harjutamist, sest harjumatu liigutus võib esile kutsuda valu põlveliigestes. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole.
Me ajasime nägude Keele sirutamine- tegemisega keelekese ülesse. Keelekesele on hoidmine vaja nüüd hommikuvõimlemist teha. Keeleke tahab ennast sirutada pärast mõnusat und. Ajame nüüd keele hästi suust välja ja sirutame, hoiame natuke. Nii nüüd keeleke natuke puhkab, läheb suhu tagasi. Aga ühte sirutust oleks veel vaja, et und ära ajada. Teeme ühe sirutuse veel! Nüüd keeleke teeb külgedele harjutusi- keeleke terav-lai keel jälle sirutab ennast aga nüüd muudab ta ennast hästi teravaks ja siis laiaks. Paar korda veel! Tubli! Sellise harjutusega kindlasti keeleke ärkab ilusasti ülesse. keelerenn Nüüd läks keeleke endale kohvi keetma
3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi, staatiline töö (niude-nimmelihas, suur, väike ja keskmine tuharalihas, lai sidekirmepingutaja, pirnlihas, kolmepeane pööraja). 3)Toetusjala tagumine samm: keha raskus kantakse üle pöia eesosale. Faas lõpeb pöia tõukega maast. Sirutus puusaliigesest: Kontsentriline lihastöö: suur tuharalihas, keskmise ja väikese tuharalihase tagumine osa,
omavahel kolme kõõlusplaadi abil ühendatud. Kõõlusplaadid piiravad sõrmede, eriti 3. ja 4. sõrme iseseisvat sirutust. Kujutab endast Tema kõõlus kinnitub Väikesõrme sõrmedesirutaja üht haru väikesõrme selgmisele Talitlevad vastavalt nimetusele. sirutaja (st. Algab õlavarreluu pinnale, kus muutub selle lateraalselt põndapealiselt) aponeuroosiks
3. Enamlevinud vead kuulitõukes – vale parema jala asetus äratõukefaasis (tõuke suunale vastu); keharaskuse kandumine vasakule jalale libisemisfaasis; liiga varajane „lahti pööramine“ äratõukefaasis; vasakust jalast läbi vajumine äratõukefaasis; vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli lennutrajektoori) libisemis- ja äratõukefaasides, kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust) äratõukefaasis. 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad 1. Klassikaline kuulitõuge (Glide): 1) Ettevalmistav faas: - Algasend: Asutakse ringi tagaservas, seljaga tõuke suunas. Keharaskus on tugijalal, varvastega tõukele vastassuunas. Hoojalg on pool pöida taga pool toetudes päkale. Tõukekäsi kõverdatud nii, et kuul toetuks rangluul vastu kaela ja lõuga. Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal.
kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6 24. Pöörat reit väljapoole m. gluteus maximus suur tuharalihas, m. niudenimmelihas ei saa näidata 25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26. Sirutab küünarliigeses m. triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas 28. Pöörab keret m. obliquus internus et externus abdominis – sisemine ja välimine kõhupõikilihas
Kui Sinu töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant. Eriti peaksid antud nõuandest kinni pidama inimesed, kellel esineb juba väljakujunenud skeleti-lihassüsteemi haigus (radikuliidid, nimme-ristluu põletik, reuma, osteokondroos, närvipõletikud). Suurt keskendumist nõudva töö puhul ei soovi me minna kõndima, kartes kaotada mõtet. Ka istudes on võimalik oma keha eest hoolt kanda. Tegelikkuses tunneb keha ise ära kui ta vajab sirutust ning asendi muutust. Tunneta oma keha ja allu tema soovidele. 9. Harjutused seljale · Toeta seljatoele · Tõsta käed üle pea. · Siruta ennast nii pikaks kui suudad. · Seejärel venita vaheldumisi kord ühte ja siis teist poolt. · Tõmba kõht sisse. · Võta kätega laua äärest kinni ja lükka tooli tahapoole. · Vaata põrandat. Jälgi, et selg oleks sirge.
Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii.
Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii.
Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe ,,ära tõmbamine" (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust). 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad - 1. Hüppega tehnika: Sisaldab järgmisi faase: ETTEVALMISTUS (grupeering), HOOHÜPE (hüpe/libisemine), ÄRATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE (pidurdamine). Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu
Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas
Uju, liigutades jõulisemalt ja kiiremini rindkeret, mitte käsi ega jalgu. Kui viid maandumisel rinna jõulisemalt alla, tõusevad puusad ja kannad kiiremini veepinnale, lubades sul ka tõmmet varem alustada. See tähendab, et sa ei viivita jalalöögiga, kuni rind on vajunud, selle asemel säilitad kindla rütmi. Ehkki sa suunad jalalöökidesse rohkem energiat, tunned ikkagi nagu teeksid kerelihased suurema osa tööst. Varvaslöök kujutab endast väikest sirutust, ent see pärineb ikkagi keha keskosast. Fookuspunktide treening Fookuspunktide treeningut tuleks harjutada 25-jardiste kordustega, et olla suuteline täielikult keskenduma. Kuigi tuleb jälgida fookuspunkte ka pikematel distantsidel. Puhata tuleb korduste vahel nii palju , et käsilolev punkt lõpuni hästi sooritada. Keskenduda tuleks siis järgmistele punktidele: · Pehme maandumine võimalikult vähese müra ja plärtsuga.
ja selg sirge, fikseeri asend kümneks sekundiks. Harjutus õpetab tunnetama, et kõhulihaste toonuse tõus parandab selja nimmepiirkonna stabiilsust. Selililamangus pinguta alakõhu- ja vaagnapõhjalihaseid: tõsta vaagen ja alaselg põrandalt üles, hoia asendit. Harjutus treenib kõhu- ja tuharalihaseid ja arendab lülisamba liikuvust. Kassiküür- Toengpõlvituses tõsta selg justkui lüli lüli haaval nii kumeraks kui saad, seejärel lasku tagasi algasendisse. Harjutus õpetab õiget sirutust Vale rüht ja valu Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku. Muutused ei teki kohe, aga tõenäosus haigestuda suureneb iga aastaga.
· pea painutatud liialt kuklasse, võib tekkida nõgusselgsus ja ebastabiilne kehaasend Rinnuliujumine · jalalöök koosneb paarisliigutustest · nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt - painutamine - jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine · tõmmake jalad tagasi tuharate suunas · sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas · jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all.
äärmuslikke asendeid. Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus õlad on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle 30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- või väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis ülemäära sirutatud või painutatud, käsi on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista. Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete esemete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
leevendada valu, vaatamata sellele, et püsib risk kõõluse nõrgenemiseks ning seda kaudu keharaskuse koormust taluvate kõõluste rebendite tekkeks. On arste, kes väidavad, et süstide mõju valu leevendamisel on ajutine. 3. Külm ja süva friktsioon ultraheliga. 4. Liigese mobiliseerimised- patsienti peab juhendama sooritama küünarliigese sirutusi maksimaalse lõpp-liikuvuseni. Küünarliigese sirutust ja painutust võib teostada ka CPM aparaadiga. 5. Nõustamine ja teadmised peaksid katma alljärgneva: Patsiendi probleemi põhjused, käe kasutamine, mis sisaldab ka tennise löögitehnika ülevaatamist, vältida kindlate käepiirkondade ülekoormamist, käe venitused ja kaela liigutused, üldine naaberpiirkonna struktuuride tugevdamine, nõustamine, kui patsient tunneb huvi oma töö ümberkorraldamiseks. PATSIENDI JUHTUM
samm5) Vaba jala vertikaalasend6) Vaba jala eesmine samm 53.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD KÕNNI ERI FAASIDES 1) Toetusjala eesmine samm keha kaldub raskusjõu tõttu ette, pingulduvad seljalihased (lülisambasirgestaja, trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie- nelipealihas teostatamaks sääre sirutust. 2) Toetusjala vertikaalasend kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas,suure tuharalihase ülemine osa. 3) Toetusjala tagumine samm keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse
äärmuslikke asendeid. Tüüpilised vead: töötamine asendis, kus õlad on kõrgendatud või õlavarred tõstetud (üle 30 cm), kiired korduvad õlavarre liigutused, küünarvarre tugevad pöörded sisse- või väljapoole, töötamine kätega randmete piirasendis – ülemäära sirutatud või painutatud, käsi on pideva pinge all, hoides käes detaili või tööriista. Soovitav tööasend: hoida õlavarred kehale võimalikult lähedal, vältida ülemäärast painutust ja sirutust randmeliigeses. Selg Tüüpilised vead: töötamine kummargil sundasendis, korduv ülekeha pööramine, raskete ese- mete tõstmine ebaõigete võtetega. Soovitav tööasend: hoda selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes, lühendada sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Sidekirme Lihastega kohevalt ühendatud ja võimaldab neil isoleerituld kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11
Numbriga 1 tähistatud luu on... → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 65.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi?
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks
on tavaliselt võimalik nelja nädala pärast, pallimängud 68 nädala möödudes. 62 SPORDI ÜLDAINED I TASE PÕLVELIIGESE KÜLGSIDEME VIGASTUS NB! Põlveliigese stabiilsus on põhiliselt tagatud nelja sidemega eesmise ja tagumise ristatisideme ja kahe külgsidemega. Ristatisidemed takistavad liigese ülemäärast sirutust ja painutust, külgsidemed aga nihkumist külgedele. Harva tekib trauma- järgselt üksiku sideme rebend, sagedamini on vigastatud mitu sidet ning menisk. Vigastused põlveliigese sisemisel poolel on seotud sisemise külgsideme ehk kolla- teraalsideme vigastusega. Vigastusi esineb sageli just kontaktspordialadel jalg- pall, korvpall, judo, maadlus, jäähoki jm. Sisemise külgsideme vigastusi esineb enam kui välimise sideme vigastusi. Vastavalt raskusastmele eristatakse venitust,
annaabi.ee 
