? ?, raadioteleskoop. 3. Mis on tähtkuju? (Kuuvalguseta ööl on palja silmaga näha umbes 3 000 tähte. Tähed jagatakse tähtkujudesse.) Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. 4. Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi? Tähed võivad olla erinevat värvi: punased, kollased, valged, sinakasvalged. Kõrgeima temperatuuriga on sinakasvalged, madalaimaga punased. Päike on kollane täht. 5. Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised. (Kui vaatleja on poolusel, liigvad tähed mööda ringjooni, mille tasandid on horisonditasandiga paralleelsed. Tähed ei tõuse ega looju. Näha pooled taevasfääri tähtedest.) 6. Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks? Tähe kulminatsiooniks nimetatakse tähe läbiminekut taeva meridiaanist. Igal tähel on 2
· Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris. · Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute
Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis.
Fourth level Fifth level Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Kuju järgi võivad olla difuussed (aeglaselt muutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või kroonikujulised) vms. Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem punakad ja violetsed. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Eestis on virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris. Viimane suur virmaliste aktiivsus oli selle aasta 17-ndal märtsil, mida oli võimalik näha terves Eestis. Click to edit Master text styles
"süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee)
Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur
triljoni kilomeetri (u. 4.2 valgusaasta) kaugusel. Vaatamata sellele, et ta on Päikesele lähim täht, on ta liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda, kuid tema heledus muutub pidevalt magneetilise aktiivsuse tõttu. Proxima Centauri on punane kääbustäht, mille mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Tähtede värvused: Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähe surm: Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.
Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana. 5 Hoone seisukord Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda.
Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Tähed jaotatakse spektriklassidesse ( 7 ). Klass O sinakad tähed B sinakasvalged tähed ( Riigel ja Spiika ) A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav)
võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või
Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt tolmlemiseks teist puud kõrvale. Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum
Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 33.mille alusel on tähed jaotatud heledusklassidesse ja millised need klassid on Kiirgusvõime järgi on tähed jaotatud heledusklassidesse: I ja II ülihiidtähed, III hiidtähed, IV allhiiud, V kääbused, VI allkääbused, VII - valged kääbused 34.mille alusel on tähed jaotatud spektriklassidesse ja millised need klassid on temperatuuri järgi spektriklassidesse: O - sinakad ülikuumad tähed (Temp > 30 000K), B - kuumad sinakasvalged (Temp > 20 000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranzid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K) 35.millises vahemikus on tähtede massid, absoluutsed heledused Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 50 Päikese massi Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,000013< L < 500000 36.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng A)Tähed tekivad kokkutõmbuvatest gaasipilvedest B)Täht ilmub nähtavale siis, kui
Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks)
Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: · Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) · Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika · Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) · Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) · Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) · Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks)
(kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia
(kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia
spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks)
Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad
Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus)
või kleebi) d, ebaühtlaselt servaga. servaga. Pealt südaja hõlmad jämesaagja Erkrohelised, alt erkrohelised, alt alusega, peaaegu risti. 4-8 cm pikad, servaga, heledamad. Hõlmad sinakasvalged. kahelissaagja kuni 6 cm kollakasrohelised, järsult teravneva Hõlmad terava servaga, pealt laiad, 5-13 cm pikad, tipuga, hõlmade tipuga, hõlmade läikivad ebaühtlaselt teritunud tipu ja vahelised vahelised rohelised, alt saagja
3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis. * Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) * Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika * Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) * Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) * Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike) * Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks)
tähtedel kuni 105 K - see võimaldab määrata tsefeiidi kaugust - pinnatemperatuurist sõltub ka tähe valguse spektraalne koostis, sellepärast jaotatakse tähed temperatuuri järgi seitsmesse spektriklassi: 8. Galaktikad - O sinakad, ülikuumad tähed, T>30000 K - B kuumad, sinakasvalged tähed, T>20000 K - tähed ei paikne maailmaruumis suvaliselt, nad moodustavad ulatuslikke - A valged tähed, T=10000 K tähesüsteeme, mid nim. galaktikateks - ka meie Päike kuulub ühte sellisesse süsteemi, seda nim. Galaktikaks
kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. Harivesilik II kasvab kuni 18 cm pikkuseks. Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kasvab isasloomadele seljale saba aluse juures katkev kõrge hambuline hari, saba külgedele ilmuvad sinakasvalged triibud. Emasloomadel harja ei ole, nemad peavad leppima piki selga kulgeva kitsa kollase joonega. 24. Millised on kahepaiksete hävimise põhjused eestis? Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi languspool-looduslike koosluste kinnikasvamine mosaiikse maastiku kadumine luitealade metsastamine väikeveekogude halb seisund maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine: põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamin, tõhusama põllumajandustehnika kasutamine
laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. Käbikandvus algab juba 8...10 aasta vanuselt. H=10...20 (30) m. Areaal. Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Picea sitchensis (Bong.) Carrière sitka kuusk Võrsed paljad, pruunid. Okkad lamedad, 1,2...1,8 cm pikad, kitsad (0,1...0,15 cm laiad), sirged, jäigad, pikalt nõelja tipuga, alt sinakasvalged. Käbid 5...8 (10) cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, noorelt kollakasrohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused õhukesed, nõrgalt kortsus ja saagja servaga, valminud käbidel kohevalt, seemnesoomused pikad, avanenud käbidel on soomuste vahelt väga hästi nähtav nende peenike terav tipp. H=55...60 (91) m. Areaal: Vaikse ookeani kitsas rannikuriba ja saared Californiast Alaskani. Eestis üsna haruldane, vähese külmataluvuse tõttu. Suurimad puud Hiiumaal (kõrgus kuni 35 m).
2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel Lehed lehed lillakaspunased õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse Õied vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris Viljad mais, sageli sügisel teistkordselt Õitsemisaeg Kasvukoht: varjutaluv valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik
Hamba osad Piimahambad - Corona dentis hambakroon (5 pinda) - jäävhammastest umbes ½ väiksemad facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani - puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt) Dens sapientiae/ dens serontinus facies occlusalis (mälusmis) - Krooni kuju lõikehammas peitlikujuline
või sademete vähesus. Kui keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendega enam kohaneda, kutsub see esile häireid taime elus, sageli võib taim ka hukkuda. Pilet 18 Picea omorika (Pancic) Purkyne serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel
laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Picea omorika - Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Kõrgus alla 30 m. · Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud · Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. · Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. 8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis)
Teiseks tähtsaimaks tähte kirjeldavaks karakteristikuks tähe heleduse kõrval on tähe spekter, mis annab uurijatele detailse ülevaate nii tähe keemilisest koostisest, massist (mis on seotud läbimõõduga) kui kirjeldab tähe nähtavat värvust (pinnatemperatuuri). Erineva spektriklassi tähti tähistatakse suurtähtedega: O, B, A, F, G, K, M O – sinised, kõige kuumemad (pinnatemp. 25 000 … 50 000K) tähed, koosnevad peamiselt ioniseeritud vesinikust A – sinakasvalged, pinnatemperatuuriga 7500 … 11 000K (spektris H, He ja ioniseeritud Ca) – Veega, Siirius G – kollased 5000 … 6000K (tugevad Ca, K, Fe jpt metallid, H nõrk) – sellesse spektriklassi kuulub Päike M – punased, kõige „külmemad“ (2000 … 3500K) tähed – spektris keerulisemate ühendite (TiO, CN, ZrO) molekulide jooned Tähti uurides avastati, et nende spektrijooned on võrreldes Maal tekkivate samade ainete
Kui on vaja drastiliselt vähendada kõrgust või laiust, siis tuleks pügada hilistalvel enne pungade katkiminemist, teist pügamist tuleks teha juuni lõpus (wildrosetree). 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu Siberi kontpuu on heitlehine, kuni 3 m kõrge, peente, nõtkete, püstiste või kaarjate veripunaste võrsetega põõsas. Noored võrsed on kaetud vahakirmega.Talveks muutuvad võrsed erepunaseks ja on väga dekoratiivsed. Lehed on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Sügisel omandavad lehed violetjaspunase või tumevioletja värvuse. Õied on kreemikasvalged, väikesed, koondunud lamedatesse õisikutesse. Viljad on piklikud ja värvuselt sinakasvalged. Sügisel võib tihti teistkordseöt õitseda (Missouri botanical garden). Kontpuu on väga vähe nõudev taim. Lisaks külmakindlusele ei ole vaja viljakat mulda ja talub hästi ka varju. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui
lõpus. SIBERI KONTPUU (Cornus alba) Joonis 13. Siberi kontpuu. http://www.rohelineaed.ee/public/files/Cornus%20alba %20Elegantissima.JPG Iseloomustus Siberi kontpuu on heitlehine, kuni 3 m kõrge, peente, nõtkete, püstiste või kaarjate veripunaste võrsetega põõsas. Noored võrsed on kaetud vahakirmega.Talveks muutuvad võrsed erepunaseks ja on väga dekoratiivsed. Lehed on kahevärvilised - pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Sügisel omandavad lehed violetjaspunase või tumevioletja värvuse. Õied on kreemikasvalged, väikesed, koondunud lamedatesse õisikutesse. Viljad on piklikud ja värvuselt sinakasvalged. Sügisel võib tihti teistkordseöt õitseda. Kontpuu on väga vähe nõudev taim. Lisaks külmakindlusele ei ole vaja viljakat mulda ja talub hästi ka varju. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui külmakindel ja igal aastaajal dekoratiivne liik
luumen ja luks. Luks (Lx)on valgustiheduse ehk valgustatuse ühik. Luks on määratletud kui valgustihedus, mille tekitab valgusvoog 1 luumen 1-ruutmeetrisel pinnal: 1- ruutmeetrise pinna valgustihedus on 1 luks, kui sellele jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 luumen. Kelvin (K) on valguse temperatuuri mõõtühik, mis on saanud nime lord Kelvini järgi. Valguse värvust hinnatakse värvustemperatuuri järgi. Värvusrühmasid on kolm: soojad toonid < 3 000 K (halogeen) sinakasvalged 3 000 - 5 000 K (ksenoon) päevavalgus > 5 000 K Värviesitusindeks näitab, kui hästi on valgusallikast pärinev valgus tasakaalustatud värvuste osas ja 100 vastab päevavalgusele kõige lähedasemale valgusele. Ingliskeelne vastav termin on CRI.
2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks
Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis." Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika 39 Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500- 10000° (Siirius, Veega, Altair) Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon) Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike)
Suvel kannab siberi kontpuu lopsakaid lehti, aga talvel elustavad lumist aeda tema tulipunased kuni mustjaspunased võimsad võrsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju eri värvikombinatsiooni lehtedega sorte. Erinevatel sortidel on ka erinevat värvi talvised võrsed (Hansaplant). Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel on lehed lillakaspunased. Siberi kontpuu õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. Tegemist on väga levinud ilupõõsaga, kuna talub saastunud õhku (Hariduskeskus). Joonis 8. Siberi kontpuu 'Elegantissima'. (http://www.rohelineaed.ee/index
Jaapanini. Võrsed: ere-korallpunased, vahakirmega, paljad. Lehed: laimunajad kuni elliptilised, 3...10 x 2...7 cm, ümara alusega, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, harvade karvadega, alt sinakad, hajuskarvased, leheroots tumepunane, sügisvärvus violetne kuni punane. Õied: kuni 8 cm läbimõõduga tihedates, lamedates kännasjates õisikutes, kollakasvalged, V. Viljad: luuviljad piklik-kerajad, kuni 8 mm pikad, sinakasvalged kuni valged, kaetud kirmega, 1000 seemne mass umbes 30 gr., Siberi k. on haljastuses meil kindlasti koos arvukate sortidega kõige enamkasutatud liik perekonnas. Väga dekoratiivse võrsevärviga, ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik..
Tsoon II. 1741. Tunnused: Võrsed: ere-korallpunased, vahakirmega, paljad. Lehed: laimunajad kuni elliptilised, 3...10 x 2...7 cm, ümara alusega, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, harvade karvadega, alt sinakad, hajuskarvased, leheroots tumepunane, sügisvärvus violetne kuni punane. Õied: kuni 8 cm läbimõõduga tihedates, lamedates kännasjates õisikutes, kollakasvalged, V. Viljad: luuviljad piklik-kerajad, kuni 8 mm pikad, sinakasvalged kuni valged, kaetud kirmega, 1000 seemne mass umbes 30 gr., VIII. Siberi k. on haljastuses meil kindlasti koos arvukate sortidega kõige enamkasutatud liik perekonnas. Väga dekoratiivse võrsevärviga, ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik
annaabi.ee 
