Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Silikaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silikaat�rt, betoon, kivid, silikaattellis, tsement, aiaposti, ladumise, silikaatkivi, kuivsegu, ladumiseks, fraktsioon, plokk, moodulite, silikaatkivid, nurgakivi, aluspind, kott, tsementmört, lubi�üritööde, konstruktsioon, plokki�ürisegu�üritis, survetugevus, rasv, vuugi, liivad, segul, segust, tootmisohje, sattumise�ürimörtSISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks.
SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. pikkus (a)+- 3mm laius (b) +- 3mm paksus (c) +- 2mm Mördi Kivi
igasuguse kujuga eseme, valades segu ükskõik millisesse vormi. Betoon on keskkonnasõbralik, kõik selle koostisosad on looduslikud ja see on taaskasutatav. Betoon on levinuim materjal ehituses. Aastas valmistatakse maailmas iga elaniku kohta terve tonn betooni. 2 1. Betooni iseloomustus Esmakordselt valmistati betooni umbes 500 aastat enne Kristuse sündi. Etooni koostisosad on vesi, liiv, tsement, täiteaine (kivipuru) ja õhk. Tsement seob koostisosad kõvenevaks massiks. Vesi on vajalik tsemendi vedeldamiseks ja kõvendamiseks. Tsemendipulbrile vee lisamisel hakkavad tekkima kristallid, mis haakuvad üksteise külge. Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat. Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud
Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Niiskus- ja soolakahjustatud krohv tuleb kuni 1 m ulatuses ümber kahjustatud või läbiniiskunud ala lahti lüüa ja vuugid ca 2 cm sügavuseni puhastada.Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja mahakooruvatest kihtidest. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT kruvipumpasid G4 või G5C. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 7 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Visata krohvikiht käsitsi sisse, kattes poolkatvalt ehk 75 % aluspinnast. Kuivamisaeg enne järgnevaid töid: arvestada vähemalt 3 päeva silmaga nähtavale kuivamisele lisaks. Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast. Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu:
Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148 Aluspindadele: betoon (4-30mm), kergbetoon (6-10mm), kivi/keraamiline plaat. Kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h, katmiskuiv 1-3 nädalat. Kasutusaeg: 15-20 min vee lisamisest. Materjalikulu: 1 mm = 1,7 kg/m² Säilitamine: 6 kuud tootmise kuupäevast kuivas ruumis 4. Erisegud Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
.................................................................. 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid.....................................................................................7 2.1 Üldist......................................................................................................................................7 2.2 Raketis....................................................................................................................................7 2.2.1 Valuvorm.......................................................................
püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär-
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt
savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. 2.2. Tootmise põhimõte. - Savide ettevalmistus: kaevandatud savi peenestatakse, struktuur lõhutakse. Peenestatud savist eraldatakse kivid jm. võõrkehad. Reguleeritakse veehulka savis. Plastsel meetodil 18...27%. Vajadusel lisatakse liiva v.m. teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Mass segatakse hoolikalt läbi. - Toodete vormimine: plastsel meetodil pressitakse tigu- e. lintpressi abil. Enamik telliseid vormitakse plastse meetodiga. Pressisuudmest surutakse välja savipruss, mis lõigatakse traadiga vajaliku suuruseni. Keraamilised tooted tehakse 5...10% suuremad kuna
Ka ainult looduslikest ainetest tehtud värvi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. Vältida sissehingamist ja silma sattumist. Et kindaks teha, kas pind on värvitud liimvärviga, tuleb niisutatud sõrmega vajutada vastu pinda. Kui järele jääb märg laik, on tegemist liimvärviga. 3. Akrüülvärv (veepõhine): Fassaadid, hoonete sisekonstruktsioonid, mineraalsed aluspinnad (nt. betoon, tsementkrohv, lubjakrohv), keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. Kuivades värvid tumenevad, hea katteomadus, elastne ning mittepleekiv. Veega lahjendatav ning kuivades on värv veekindel. Kerge lõhnaga, ei sisalda mürgiseid aure, ei ole tuleohtlik. Värvikihtide pealekandmise vähemalt 4 6 tundi. Mitte segada materjali teiste värvide, värv- ega sideainetega. Avatud pakendi sisu peab kasutama ära võimalikult kiiresti. Aknad, uksed jt. pinnad, mis jäetakse värvimata, katta kinni
ja postide ladumisel, 600-g loodi konstruktsiooni väliosade ladumisel. Vesiloodidega rihtlatt on nurkraud, millele on kinnitatud kaks standardset ehitusvesiloodi. Seda kasutatakse müüritise kihtide horisontaalsuse kontrollimiseks. Kihtide horisontaalsust võib kontrollida ka hariliku ehitusvesiloodiga, mis tuleb panna müüritise pinnale asetatud rihtlatile. Rihtlatiga kontrollitakse ka müüritise välispinna tasasust. Müüritise järjekordse pindrea paksus ja ladumise suund määratakse 2...3-mm läbimõõduga suundnööriga. Suundnöör pingutatakse ja kinnitatakse kihtlattide külge või klambrite abil. Müüri ladumisel on vaja paigaldada ja ümber paigutada suundnööri, anda ette telliseid ja laotada mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi eh
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
Nad jagunevad parkett, klomp, mosaiik ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enamvähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid. 17. Keraamika tootmine kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva, plastse või lobrimeetodi järgi. Savi ettevalmistus Kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid.
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad
.................................................................................. 14 3.1.4.2 Kasutamine..........................................................................................................14 3.2 Tehiskivimaterjalid............................................................................................................15 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid ..................................................................................15 3.2.1.1 Silikaattellis.........................................................................................................15 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted.........................................................................15 3.2.1.3 Kipstooted........................................................................................................... 16 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt..................................................................16 3.2
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk- müüri projektis ettenähtud sarrused. Sarrused peavad olema puhtad. Sarru- sed asetatakse plokis olevasse soonde mördikihi peale. Sarruse ümber peab 24. Akna- ja uksepõskedes paigaldatakse geks, tõstetakse sarrust näiteks naelte jääma vähemalt 15 mm kaitsekiht. Sar- igasse vuuki roostevabast terasest side. abil. Ava kohal ei tohi sarrust jätkata. Sil-
tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 14. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist
1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad- -viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. -Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks - Sisekujunduselementide ladumiseks.
annaabi.ee 
