Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele.
5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas,
Kopsud, sisenõrenäärmed, närvisüsteem TÄIDA LÜNGAD! 1. Hingamisliigutusi juhib piklikajus asuv närvikekus, mida nimetatakse .................................................................................................................... (0,5p) 2. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ....................................., käbikeha, ..................................................., neerupealised,..................... nääre ja ................................. näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa reflek...
kesknärvisüsteemiga Mööda närve liigub info väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased
Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi
OKSÜTOTSIIN S Mõiste Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv 9-st aminohappe molekulist moodustunud hormoon. Oksütotsiin... toodetakse hüpofüüsi tagasagaras toimib ajus virgatsainena(ehk neuromediaatorina) mõjutab seksuaalfunktsiooni, nagu erutumist, paaritumist ja paarisuhte hoidmist ning järglaste eest hoolitsemist mõjutab silelihaste kokkutõmbed sünitamine mõjutab piima eritus imetamine Oksütotsiiniretseptorid ahendavad veresooni vajavad funktsioneerimiseks kolesterooli naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni.
välismaailmaga. Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Liigutustest oleme teadlikud ning seda juhivad peaaju keskused. Mõned somaatilise närvisüsteemi närvid osalevad organismi tahtmatutes liigutustes o Autonoomne Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Eristatakse kahte vastandliku toimega osa · Üks võimendab ja intensiivitab siseelundites toimuvaid protsesse · Teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist
Aisting-annab infot eseme või nähtuse üksikomaduste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub meie meeleorganitele.Kuidas levib pärilik ja kultuuriline informatsioon?Pärilik antakse edasi geenidega, kultuuriline keele abil.Millest sõltub ini- mese käitumine?Meie seas olevatest protsessidest ja nende omavahelistest seostest.Inimese käitumist reguleerib närvi- süsteem.Närvisüsteemi ehituse skeem. NÄRVISÜSTEEM-> Vegetatiivne-siseelundite, näär- mete, silelihaste töö;ei allu tahtele;soodustab tööd,tegevust, taastumist, puhkust.Kesk- närvisüst.Piirdenärvisüst.- somaatiline, kehaline, suhtlus välismaailmaga, allub tahtele.
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused:
60 on tõestatult vähkitekitavad · Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja · Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha
3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4.närvirakud, juhivad impulsi KNSst reageerivasse lihasesse.5.Reageeriv organ.KAHED REFLEKSID-kaasasündinud e. Pärilikus ja elu jooksul omandatu.TINGITUD JA TINGIMATUD. SOMAATILINE(e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. AUTONOOMNE(e vegetatiivne)närvisüs. Juhib tahtele allumatut elundite talitust:näärmete,siseelundite ja silelihaste tööd. 1.SENSOORNE JA 2. MOTOORNE NÄRVIRAKK- erinevused !!! KEHATEMP. Reguleeriv keskus SUURAJU 2poolkera !!
Need osad on kesknärvisüsteem, mis koosneb pea- jaseljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jagunebsümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Sel juhul esineb peavalu, halnevad keskendusvõime, tähelepanu, mälu ja ka uni. Ilmub närvilisus, apaatia ja ükskõikus ümbretseva vastu.
ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu.
koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Keemiline valem: C29H50O2 Molaarmass: 430,72 Vitamiini puuduse sümptomid. • Rasvane väljaheide. • Krooniline kõhulahtisus. • Võimetus eritada sappi. Milleks meile vaja? • Aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. • Toetab punaste vereliblede teket. • Aitab tagada raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varusid organismis. • Alzheimeri tõve sümptomeid leevendada aitav toime. • Võib kasu olla ka suhkruhaigusega kaasnevate, eriti silmadega seotud kahjustuste ennetamisel. Kestev E-vitamiini puudus võib põhjustada täiskasvanuil: *spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid *rasestumise häireid *raua metabolismi häireid
lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist laadi häire võib tabada näiteks emotsionaalset noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed (suhkruhaigus, alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole piirkonna operatsioonid. Spinaalse häire korral on lisaks erektsioonile häiritud ka seemnepurse ja orgasmi saavutamine.
Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp. innervatsiooni blokaadi tõttu seedetrakti silelihaste toonus suureneda. Äge mürgistus KNSi toksilisus (novokaiin e. prokaiin) Kardio-vask. süsteemi toksilisus (lidokaiin e. ksülokaiin) Lokaalanesteetikumid estrid Prokaiin e. novokaiin Tetrakaiin e. dikaiin Kloorprokaiin Prokaiin e. novokaiin Esimene sünteetiline (1905).
organismis lõhustavale ainevahetusele. · Ka lastel ja väikelastel on poolväärtusaeg pikem kui täiskasvanutel. · suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast. · metüülksantiinide (nagu näiteks kofeiini) peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine (väheneb väsimus ja unisus, paraneb keskendumisvõime ning mõtted selginevad), uriinierituse suurendamine, südamelihaste ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste ) lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb ja maomahla eritus suureneb. · kofeiin parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. · kofeiinile areneb tolerantsus pärast rutiinset kohvi joomist · kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist. · kofeiinilahusega kastetud taimi väldivad teod ja nälkjad, sest nende süda ütleb kofeiini mõjul üles
48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihases 4) silelihaste membraanipotensiaal on 50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51
Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks.
-Närvisüsteem jaotub kaheks :kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi ning see jaguneb kehaliseks ja vegetatiivseks.Kehalise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid.Kehalise närvisüsteemi tegevustest oleme teadlikud ja selle juhtimine toimub peaaju kõrgemates keskustes.Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta. -Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. -Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul
Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks. Närviimpulsid liiguvad meie kehas kiirusega 15) 170 miili tunnis VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.
Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud närvisüsteemi Ioonkanal Ioonpump
nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. automaatne. Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena. Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks,neelamisrefleks) Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So Somatatiivse NS moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust
Heroiin · Morfiini diatsetüleerimisprodukt · Hero, triip, smack · Hallikasvalge või pruunikas pulber · Süstitakse · Tõmmatakse ninna · Suitsetatakse · Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust 25.5.13 5 Kodeiin Sisaldub oopiumis vaid 0,22% Köharohi Valuvaigisti 25.5.13 6 Papaveriin Bensüülradikaal Sisaldub oopiumis 0,4 1,5 % Silelihaste lõõgastaja 25.5.13 7 Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine · Eufooria · Lõõgastus ja uni; rahustav ja vaigistav · Köha pärssimine · Pupillide ahenemine · Kõhukinnisus, iiveldu ja oksendamine · Hingamiskeskuse pärssimine · Perifeersete vs laiendamine · Kehatemeratuuri alandamine · Suguiha vähendamine · Immuunsüsteemi pärssimine 25.5.13 8 Mõjud inimesele
Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket:
LA koosmanustamine opioididega või H2-antagonistidega võib põhjustada krambihooge. H2-histamiini antagonist (inhibeerib maksaensüümide tööd) ning seega mõjutab lidokaiini metabolismi. Samuti β-blokaator propranolool vähendab maksa verevoolu ning seeläbi aeglustab lidokaiini elimineerimist. 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Silelihaste lõtvus (bronhid) – hingamisdepressioon- hüpoksia ja ajukahjustus, kardiotoksilisus – rütmihäired, RR tõus, P langus, verre sattudes intoksikatsioon, iiveldus, oksendamine, allergia 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, KNS toksiline – ärevus, närvilisus, krambid, teadvusekadu. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused? 23
4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide
Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged seemnetorud- tubuli seminiferi recta (võrgustikuna- rete testis, munandi keskseinand- mediastinum testis) viimajuhad munandimanuse juha seemnejuha- ductus deferens purskejuha- ductus ejaculatorius. Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile sümpaatilised refleksid, mis kulgevad piki närve, mis seljaaju nimmeosasse lähevad ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees . spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi
• seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon; • iseloomulikuks on plastilisus - silelihaste pikkus kokkutõmbunult ja lõõgastunult võib erineda kuni 4 korda ja seega siseelundid saavad täitud, ilma et seinapinge oluliselt tõuseks. 5. Iseloomusta südamelihaskudet inimese organismis • leidub ainult südames; • moodustab südame lihaselise seina, mille kokkutõmbed panevad vere veresoontes liikuma;
paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused.
närvisüsteemi osa, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega ja edastab infot Piirdenärvisüsteem jaguneb – somaatiline ja autonoomne närvisüsteem Somaatiline närvisüsteem – liikumis ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, tahtele alluvad lihased – näiteks käed, jalad Autonoomne närvisüsteem – juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmete näärmete tööd, ainevahetus, paljunemine, südametöö, hingamine, higistamine Refleks – organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb Refleksikaare etapid erutust vastu võtvad närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse
(ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion)
keemiliste ühendite abil 17. Kui kiiresti levib närviimpulss ja mis võib seda aeglustada? Levib 100m/s. Aeglustavad mürgid, narkootilised ained, alkohol ja ravimid 18. Mille poolest erinevad somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem? Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem, reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlike liigutusi Vegetatiivne juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. 19. Kirjelda ühe tingimatu refleksirefleksikaart. a. närvirakud võtavad vastu erutuse b. närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi c. kesknärvisüsteemi piirkondades tomub erutuse analüüs d. närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse e. organism reageerib
Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele Vastus: Lihased muutuvad tugevamaks ning seda kauem ja intensiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töödata
vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. § Perifeerne närvisüsteem jaguneb: § somaatiliseks § autonoomseks e.vegetatiivseks § Somaatiline närvisüsteem on seotud: Juhib tahtele alluvaid tegevusi q info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) q kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa). Autonoomne närvisüsteem reguleerib: silelihaste, südamelihase, kopsude, mõningate näärmete tööd. § Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: § Sümpaatiliseks ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, § Parasümpaatiliseks loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg
IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku Vahepealset tühja kohta nimetatakse sünapsiks · Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks
Nääre Hormoon Toime struktuur Vähendab vee hulka uriinis. Antidiureetiline Ajuripats Peptiid Vähendab veresoonte läbimõõtu ja hormoon tõstab sellega vererõhku. Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Oksütotsiin Peptiid Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest. Stimuleerib neerupealiste Kortkotropiin Peptiid hormoonide eritumist Follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut.
paanika hood, depressioon, ärevus, unetus, mida on jälgitud 5 kuud kuni 2 aastat pärast tarvitamise lõpetamist. Metüülksantiinid Kofeiin Teofülliin Teobromiin Metüülksantiinid Metüülksantiinide toimemehhanism Fosfodiesteraasi inhibeerimine, rakusisese cAMP sisalduse tõus. Otsene toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile. Kaudne toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile rakumembraani hüperpolarisatsiooni kaudu. Ca2+ väljatõrjumine silelihaste kontraktiilsetelt elementidelt Adenosiini retseptorite blokaad Adenosiini retseptorid Adenosiini retseptorid on G- proteiiniga seotud metabotroopsed retseptorid. 4 alatüüpi - A1, A2a, A2b, A3 Metüülksantiinide farmakol. toimed Bronhide silelihaste lõõgastus KNS Kardio-vaskulaarsüsteem Skeletilihaste töövõime tõus KNSi stimulatsioon Väikeses doosis kõrvaldavad unisuse ja väsimuse, kiirendavad mõtlemist. Suuremas doosis põhjustavad ärevust,
vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID.
Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused. NÄGEMISELUNDID Silm 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist. Pisaravedelik silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna.
mitmesuguste köögivilja ja lihatoitude valmistamisel ning kapsa hapendamisel. Kulinaarias ja toiduainetööstuses kasutatakse kuivatatud köömneid nii tervelt kui ka peenestatult. Juurt lisatakse lihasuppidele, noori lehti salatitele ja rohelistele suppidele ning teda lisatakse ka vähikeeduvette. Kuna seemned sisaldavad eeterlikke õlisid siis kasutatakse köömnet ka meditsiinis ja parfümeerias. Köömned parandavad söögiisu, soodustavad seedimist, kõrvaldavad silelihaste spasme, soodustavad piimanäärmete sekretsiooni ning lima ja röga eritumist. Säilitamine Seemet peab säilitama kuivas ruumis õhukese kihina tuulevaikses kohas. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et köömen on vajalik ravimtaim meie igapäevases elus. Kui inimesed oleksid tarvitanud rohtude asemel läbi elu rohkem ravimtaimi, oleks meie ühiskonnas palju tugevamad ja tervemad inimesed. Olulist tähtsust omab ravimtaimede
häired. Nagu näiteks vererõhu tõus, Hapniku puuduse tõttu esinevad valud südame piirkonnas Bronhiaalastma See allergia avaldumisvorm kuulub kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide hulka. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Puidutolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) · Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud · Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid . Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht. 4 TERVISEKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE
hädaolukorras. REFLEKSID Närviimpulss on närvirakkudes tomuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus, mis antakse edasi ühelt rakult teisele. Kehalise ehk somaatilise närviüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldeb suhtlustvälismaailmaga.reguleerib meie tahtele alluvate lihaste tööd ja juhib ka tahtlikke liigutusi. Vegetatiivnenärvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne. Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga teine vastupidi lõdvestab ja rahustab. REFLEKS organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena.
alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal. Sealjuures on tähtis ka veenide toonus (tagatakse veeniseina silelihaste kokkutõmbel. Kõrge vererõhu või pikaajalise seismisega seotud töö korral võivad veenid välja venida tekivad veenilaiendid, mis võivad muutuda põletikuliseks. -Kappillaaridest- on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Nende läbimõõt on alla 0.02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem. Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või
hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. §
(bronhiaalmuskulatuuri lõõgastumine, hingamistakistuste vähendamine) 7) seedetrakti motoorika pidurdamine sealsete silelihaste lõõgastamise tulemusena Neerupealiste Mineraal- Soolade eritumist reguleerivad koor kortikoid Mineraalkortikoidid, eriti aldosteroon (steroid- hormoonid) -aldosteroon -aldosteroon stimuleerib distaalsetes neerutorukestes: 1) Na tagasiimendusmist verre
esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5
Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS erutatavust;
nahas: valu, paistetus, väljavenitatuks, läikivaks kuumamine · Jäsemetele tekib apelsinikoorenahk ja tursed · Halb enesetunne, väsimus, nõrkus · Lihaste nõrkus · Häiritud liikumine · Käte liikuvuse piiratus · Sagedamini haigestuvad mehed Dermatomüosiit on vöötlihaste, silelihaste ja naha süsteemne põletikuline haigus · Ühised sümptomid · Erisused · Valu:liigestes, lihastes · Haigus on haruldane · Halb enesetunne, väsimus, · Haiguse algus: äge või järkjärgult pearinglus, nõrkus kujunev · Subfebriilne palavik, kuni kõrge · Lihaste nõrkus palavikuni · Käte külmetamine
annaabi.ee 
