Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju
Jelena Reshetnikova 12B Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid
aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. 8. Kirjelda lk 19 tabeli põhjal mis aastal oli demokraatia juurdekasv kõige suurem ja mis aastal kõige väiksem? Mis võis selle põhjustada? Kõige suurem demokraatia juurdekasv oli aastal 1991, Nõukogude Liidu lagunemise järgsel ajal. Kõige väiksem juurdekasv on olnud aastatel 1998 ja 2000. 9. Mis on siirdeühiskond? Mida loetakse siirdeperioodi alguseks? Millised ohud kaasnevad siirdeprotsessiga? Kui edukalt on Eesti nende ohjamisega toime tulnud? Siirdeühiskond on ühiskond, kus üks valitsemiskord vaheldub teisega. Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel, mistõttu võivad populaarseks muutuda
20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine
Põhjuseks võib lugeda seda, et 50 aastat järjest autoritaarse reziimi all vaevelnud riik, soovis täieliku rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused
Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine  1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus,
Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes, *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel *majanduskriis *elatustaseme langus · Eesi on siirdeperioodi lõpus... 13. iseloomusta R.Dahli põhimõtteid ja nende tagamine · rõhutas demokraatia pluralistlikku külge · nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks · tasakaalustatud riigivõimuga peab kaasnema tegus kodanikuühiskond · alternatiivsed infoallikad, vabadus esinea eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat 14. milline on jätkusuutlik ühiskond · majanduse ja keskkonna ühendamine, majanduslike otsuste langetamisel tuleb
137 oluliselt. Tulud ei ole mitte ainult äärmusrühmade suhtes ebaühtlasemalt jaotunud, vaid suhteliselt vaesemad kui teistes riikides on ka vahepealsetesse tulukvintiilidesse kuuluvad elanikud. Eriti drastiline on teise kvintiili olukord. Vaatlusaluste riikide hulgas ei leidunud ühtegi teist, kus II detsiili tuluosa oleks olnud alla 11%, ning leidus viis riiki, kus üle 10% tulust sai vaeseim viiendik. Siirdeperioodi alguses iseloomustas Eesti ühiskonda vaatlusaluste riikide hulgas erandlikult ebaühtlane tulujaotus, mis pani aluse elanikkonna varandusliku kihistumise süvenemisele. Analoogilise tulujaotusega olid mitmed traditsiooniliselt arengu- maade hulka kuuluvad, geograafiliselt ja kultuuriliselt kauged riigid nagu näiteks Boliivia, Hiina ja Uganda (WDI, 1998). Märkimist väärib asjaolu, et teistes samal ajal suuri majandus-
vastupidi, kogu nauding saavutab seksuaalse protsessi käigus selle lõppaktiga oma kõrgpunkti. Seksuaaltung täidab nüüdsest sigitusülesannet, muutudes nii-öelda altruistlikuks. Mainitud muutuse õnnestumise korral kohandatakse see protsess algsete eelsoodumustega ja impulsside kõigi iseärasustega. (Freud, 2003, lk 102) Freud lõpetab puberteedi ja seksuaalsuse vaatlemise tõdemusega, et puberteedi siirdeperioodi vältel toimuvad kehalised ja psüühilised arenguprotsessid kõrvuti, ent üksteisest lahus, kuni suguelundite innervatsiooni tagava intensiivse psüühilise armustiimuli läbimurdega pannakse alus erootilisele funktsioonile. (Freud, 2003, lk 102) Naise ja mehe seksuaalsusest Freud kirjeldab naise ja mehe seksuaalsust järgmiselt. Pole kahtlustki, et inimestele omane biseksuaalne kalduvus avaldub tundumalt selgemini naiste kui meeste juures
oleks ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Ma arvan, et see annab inimestele mingisuguse kindlustunde, kui riigil ei ole võlakoormust, sest see näitab et riik oskab raha õigesti ja õigetes kohtades kasutada. Ning samuti annab see kindluse, et riigi poolt antud toetused või erinevad teenused, nagu näiteks tasuta õigusabi, on alati inimestele tagatud. Eesti fiskaalpoliitika puhul saab välja tuua positiivseid ja negatiivseid külgi. Positiivseks võib lugeda selle, et siirdeperioodi alguses oli Eestil hea võimalus välisinvesteeringute soodustamiseks, mille tulemusena hakkas toimuma majanduse kiire ümber struktueerimine, mis omakorda tõi kaasa kiire majanduskasvu. Tänapäevase Eesti fiskaalpoliitika puhul on positiivne ka see veel, et me täidame oma eelarve defitsiidi näitajaga Maastrichti kriteeriumi ning et meil pole riigivõlga. Negatiivseks võib pidada seda, et Eesti ei ole just kõige jõukam riik ja me jääme sellega paljudele riikidele alla
konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. 3) Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. 4) Madalad maksud! 5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia ........................................................................................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid:
Demokraatia levik. 20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena. Võidakse tagasi minna ebademokraatliku valitsemiskorra juurde 3. Maj. pol. muutub liialt tehnokraatlikuks, sotsiaalküsimused jäävad arvestamata ja lahendamata, muret sotsiaalse heaolu pärast vaadatakse kui prokommunistlikku joont
Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks. On oluline parandada suutlikust tulla toime negatiivse majandusarenguga ning suure töötusega, mis tuleneb turumajandusest. Üks siirdeperioodi põhilisi raskusi on siiani väga madalad palgad põllumajanduses ja tööstuses ning avalikus teenistuses.Neis oludes on miinimumpalgad suur tähtsus. Kui palgad ei võimalda töötajatel ja nende perekondadel nautida korralikku elustandardit, siis on seda olulisem intensiivistada perepoliitikat, milles praegune valitsus on olnud kiire samme astuma. Samuti on oluline suurendada õppetoetust, seda eriti väikeses riigis, mis ei saa endale lubada noorema põlvkonna suutlikkuse kadumist
 demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus  Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Ãœleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus Âvabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6
toimetulekule. Heaoluühiskond – lisaks riigile osaleb riigi heaolu pakkumises ka elanikkond ise. Heaoluriigi mudelid ehk peamised heolurežiimid – lk 54 individuaalne ja kollektiivne heaolu – Nüüdisühiskonna valitsemise tunnus on rahva osalemine ühiskonna valitsemises ja enim levinud valitsemis vormiks on demokraatia. 1920 oli esimene laine, teine oli peale II-Ms ja kolmas peale NSVL lagunemist. Üleminekuühiskond – e siirderiigid – alles peale siirdeperioodi lõppu saab riiki nimetada demokraatlikuks. Demorkaatia kujuemine võtab umbes ühe inimpõlve. Seda ei saa lihtsalt kinnitada ühe põhiseadusega. Mida kujutab ennast nüüdisaegne jätkusuutlik ühiskond. RIIK RIIK – Võimuasutuste ja valitsemisasutuste süsteem e poliitilise võimu süsteem. VALITSEMISVORMID: Kes valitseb? Õige vorm Väärastunud vorm
Liberaalne heaolumudel: Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8
Kesk-Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad traditsioonid, reeglina neis riikides on elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religiooset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrtustele
1.3 DEMOKRAATIA LEVIK 1950.Â1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Siirdeuhiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Ãœleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes. Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: Revulutisoon: algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) osalevad massid
bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Täna elab demokraatlikes riikides umbes 40% maailma rahvastikust. Tõenäoliselt kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendiks demokraatia kindlustamine, mitte aga levimine. Siirdeühiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Ãœlemineku võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja Âsuhetes. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Ãœleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Poliitiline kultuur juurdub
Karjäär hõlmab elukutsevalikut, koolitusi, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning pensionipõlve tegevusi. Täielik karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.1 D. E. Super vaatleb kutselist arengut sünnist kuni pensionile minekuni. Kasvamine kestab 14.nda eluaastani. Rolliotsingud hõlmavad katsetamise perioodi, siirdeperioodi ning üritamise perioodi ning need jäävad vahemikku 15.-24. eluaasta. 25.-44. eluaasta kulub stabiliseerumisele ning sealt edasi toimub saavutatu säilitamine.2 Haridusvalikuid on alati tehtud lähtuvalt erinevatest väärtustest. Valitakse sissetuleku alusel, vanemate eriala järgi või sellejärgi, mida teha meeldib. Otsustusvõimetud inimesed valivad juhuslikult või lähevad kaasa üldise vooluga. Tööturul on inimesi, kes on omandanud isegi magistrikraadi, kuid CV-sse ei ole märkida
Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi alguse tasemel, samal ajal kui teraviljade ja õlikultuuride tootmismahud on taastunud ning osalt ka ületanud 1990ndate alguse taseme, on iseloomulik Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidele tervikuna (Csaki 2008). Põllumajandussaaduste väliskaubandus Elusloomade ja loomsete toodete ning teravilja kaubandusbilanss on olnud positiivne ja tõusujoonel peale taasiseseisvumist. Teiste kaubagruppide bilanss on kahjuks olnud negatiivne.
revolutsioon põhjalik pööre ühiskonna arengus, mille tagajärjel tuleb võimule uus ühiskonnaklass ning muutub kogu ühiskondlike suhete spekter. Revolutsiooni tulemusel vahetub ka valitsemisrezhiim siirdeperiood, siirdeühiskond teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride jasuhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. sotsiaalne nihilism postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne struktuur ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla
programmi või projekti realiseerimiseks. Sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada teiseks, tema enese poolt valitud otstarbeks SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine. "sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi. sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit
Osalemine poliitilistel koosolekutel ja demonstratsioonidel oli siiski vaid fassaad, mille varjus eksisteeris ühiskonnakriitiline dissidentlik kultuur. Alates 1980. aastatest arenes hoogsalt poliitiline ,,salongikultuur" -- vabal ajal kogunevates sõpruskondades pilati reziimi ja selle liidreid, ilma et oleks tegeletud tõsiste ühiskonnamuutuste kavandamisega. (Toots 2009) Nõukogude totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel ja siirdeperioodi algusaastatel (1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks. Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga
Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised
neis riikides elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religioosset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. 3.3 Siirdeühiskond Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest
(Ahmad, Stern 1989: lk. 1014-1015). Kaheksakümnendatel tehtud ulatuslikus uurimuses 86 maa maksusüsteemide kohta tõdeti, et korrelatsioonid maksusüsteemide ja teiste majandusnäitajate vahel on nõrgad. Täheldati vaid nõrka korrelatsiooni isiku tulumaksu osakaalu ja SKP/per capita vahel. Samuti osutus, et uuritud 86 maas oli ettevõtte tulumaksu osakaal eelarve tuludes veidi suurem kui isiku tulumaksu oma (Tanzi 1987: lk. 103-141). Siirdeperioodi algul oli Eesti unikaalses situatsioonis  paljud majanduspoliitilised instrumendid, s. h. maksusüsteem, sisuliselt puudusid. Ideaalis oleks see tähendanud tühjale kohale kaasaja majandusteooria seisukohtadest lähtuva süsteemi kohest ülesehitamist. Kahjuks puudusid sel perioodil siirderiikides, s.h. ka Eestis, vastavad teadmised ja seda nii maksustamise teooria kui ka majandusliku situatsiooni (arengufaaside
võetud võlgu kustutada. Riigivõla kulu - Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu - Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks - Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele - Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel Eesti fiskaalpoliitika ,,Väike imelaps"- Siirdeperioodi alguses väga hea võimekus välisinvesteeringute soodustamiseks, sellest tulenev kiire majanduse ümberstruktureerimine ja kiire majanduskasv, eelarve defitsiidi näitajaga täidame Maastrichti kriteeriumit, puudub riigivõlg Täielik ebaõnnestumine- Jääme oma jõukusega suurelt alla jõukamatele riikidele, fiskaalpoliitika on enamasti vastupidine majandustsüklitele (SKP lõhe), euroga liitumise
annaabi.ee 
