on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h.mõjutuste teatud valdkondadega: avalike teenistuse õ, munitsip. õ, polits-korrakaits. õ, maxuõ, sotsiaalõ, kultuuri- ja teadush.õ, andmekaitsõ, eelarve ja finantsõ. jne Av.h (era, avalik) iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. ~e riigih. laiemas mõttes seonub avaliku võimu teostamisega ja moodustab organisatsioonilisel, funktsionaalselt ning õiguslikult terviku üxuse. 3. Subj. Av. Õ - on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud
..................................................................7 4.1 Rahvuslill....................................................................................7 4.2 Rahvuslind...................................................................................7 4.3 Rahvuskivi..................................................................................8 4.4 Rahvuskala.................................................................................8 5. Riigihümn...............................................................9 5.1 Riigihümn.................................................................................9-10 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918
Püha esä Maarjamaal, Küll oll' rassõ koto tetä Katõ ilma veere pääl. Siski esä-esä kombõ Jõudsõ hoita alalõ. Uma keele ,valgõ rõiva, Uma hüa süame. Kui mi jäll' sis kokku tulli Ummi vanno laulõga, ar sis veli vele tundsõ, sugu nakas selgümä. Õt mi latsõ sammu pitä' jovvasi õks tõisiga, õt saas' valgõt päivä nätä' tulõvikuh Setomaa nõsta üles uma lipu, käüsekange kirivä, tüllütulijalõ paku mõrro seto sibulat. Kui no jälki uma Peko Om Seto riigih kuningas, Küll sis varsti vahtsõst nakas Setomaa kõik häitsemä! 8 Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti: 1. Vello Anipai (1994) 2. Paul Hagu (1995) 3. Paul Hagu (1996) 4. Paul Hagu (1997) 5. Volli Kera (1998) 6. Sulo Nurmeots (1999) 7. Aare Hõrn (2000) 8. Inara Luigas (2001) 9. Inara Luigas (2002) 10. Evar Riitsaar (2003) 11. Evar Riitsaar (2004) 12. Evar Riitsaar (2005) 13. Evar Riitsaar (2006) 14
" Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et niisugust miist, kes sada lööse üte kõrraga, oles mu riigih vaja. Kutsar liiktannu' miist ja ütelnü: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis lasknu silme vallale ja ütelnü: "Siin om miis, kes sada lööse üte kõrraga," ja jäänü makama. Kutsar liiktannu jäll: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis jälle vasta: "Siin om miis" jne. Kutsar ütelnü: "Kule miis, kunigas käsk, tule üles!" Miis karanu ka pistü ja ütelnü jälle: "Siin om" jne. Kunigas ütelnü sõs: "Mina ole helisev kunigas. Kui sa
annaabi.ee 
