Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli väe lõplikult ning 1703 asutati venemaa uus pealinn Sankt Peterburg.Samal aasta korraldas Seremetjev Eestisse suure rüüsteretke,mida isegi ei proovitus takistada.Venelased läbisid kogu Eesti põhjast lõunasse .Sõjaga kaasnesid alatised saatjad nagu nälg ja taudid.1704 vallutasi vene väed pärast pikka piiramist Tartu ja Narva,kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla
Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele
kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski. Tallinna kaitsjatel oli Too mpeal 1000 Rootsi s õdurit ja 400 muud v õitlejat. Alllinna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4 000 aadlikust, linlasest ja talupojast v õitlejast. Selleks ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli
Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse.
aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30
o Sõja algus. Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti
· Andis rootslastele ennast vangi · hertsog Wolmar Anton von Schlippenbach · Rootsi väejuht 1653-1721 · Määrati Eesti vägede komandöriks · Energiline, kuid ei tulnud toime omale antud ülesannetega, valelik · Osales lahinguis, ka Poltaavas, kus ta langes vangi ja läks vastaste leeri üle Boriss Seremetjev · Vene komandör 1652-1719 · ,,Mu isand, ei ole enam midagi hävitada" · Käskija Pihkvas · Erastvere lahingus õnnestus tal saavutada edu suures ülekaalus ja ülendati feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson · Eestlasest kindral 1735-1807 · Esimene eestlane, kes tõusis vene armees kindrali auastmesse · Immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783
Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja Christian Ackermann Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja Karl XII Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust. August II Tugev Poola kuningas Peeter I Venemaa tsaar Frederik IV Taani kuningas Stephan Raabe Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule Boriss Seremetjev Vene väejuht Käsu Hans Puhja köster, teatavasti esimene eesti soost luuletaja (,,Nutulaul")
Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter vallutas kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud. Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus
1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad
Frederik IV liidu Rootsi vastu; Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna. Frederik IV-Taani kuningas; 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal; Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Peeter I-Vene tsaar 16821721; 1700. aasta oktoobris alustas peavägi Peeter I juhtimisel Narva linna ägedat pommitamist. Boris Seremetjev-Venemaa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja; tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult. Ronga Tehvan ehk Stephan Raabe-eesti talupoeg, kes olevat juhtinud rootslaste ratsanikud venelasste selja taha Narva lahingus, mis taganudki rootslastele kiire edu.
1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a
Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine). Suvel vallutasid Taani väed osa rootsi valdusi Saksamaal. Rootsi kiire tegutsemine sundis aga Taanit rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, samal ajal tungis Boriss seremetjev Virumaale. Maad laastati armutult. Noor kuningas Karl XII tegutses oskuslikult olukorras. Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre. Teel kohtasid rootslased Pühajõel seremetjevi sõjaväge, nad löödi kerge vaevaga põgenema. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. 19 novembril rünnati ja võitsid Rootsi väed (lumetorm oli Vene vägedele vastu). Rootsi väed jäid talvituma Laiusele
kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid. Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal
B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks.
Poola soov saada tagasi oma kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad. Sõja käik 1700. a Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi väed Riiat ründasid, ent edutult. 1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri;
Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu. Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle
Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708.a küüditati kõik inimesed, kes Tartus elasid, ära Venemaale ning seejärel lasti linn õhku ( küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke). Alates 1709.a Poltaava lahingus, pöördus sõjaõnn venelaste poole. 1710.a pärast Riia kapituleerumis, alistusid ka Pärnu ja Tallinn kuna kaitsjaid nõrgestas puhkenud katk, mis peagi levid üle kogu maa. Boriss Seremetjev 1701.a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a.
välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid
· Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna. Juhtis Põhjasõjas vene vägerid · Frederik IV Taani kuningas Põhjasõja aastatel · B. Seremetjev Venemaa väepealik. Tungis Põhjasõja aguses (Narva pommitamise ajal) oma 5000 ratsaväelasega Virumaale ja Rakverre, kui armutult maad laastas · Stephan Raabe (Ronga Tehvan) eesti talupoeg, kes juhtis Rootsi väed Narva lahingu ajal venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. · W.A. von Schlippenbach Rootsi väepealik, kes jäeti koos väikearvuliste garnisoni ja välivägedega pätast 1701. a, kui Rootsi väed Eestist lahkusid, Liivimaad kaitsma
Rootsis oli 1695-97 suur näljahäda ja suri vana kuningas. Troonil kogenematu 15-a. Karl XI osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708
erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, PoolaVenemaa piiril, Läänemerel: I periood 17001704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 17001701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II
loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. 3.4 Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud. Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata. Kolm päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest. 3
Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna.
Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. 2.4 Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud. Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata. Kolm päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest. Samal ajal veeti öösiti suurtükke uutele kohtadele üle jõe ja soo äärde. 6 päeva tulistati vahetpidamata suurtükkidest linna
19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab. Esimeseks suuremaks vallutuseks siinsel alal on 1704 juulis Tartu hõivamine ja augustis Narva hõivamine. Need on kaks olulist pidepunkti. Samasse aega jääb ka Ivangorodi langemine
See oli edutu, peamiselt ebaõnne tõttu(halvad sõjariistad, pori, umbusaldus teiste sõjameeste vastu). Novembris saabusid Rootsi väed Narva alla ja venelased said lüüa(rootsalsi oli poole rohkem, lumetorm). Talvel sõjategevust ei toimunud ja Rootsi väed talvitusid Laiusel ja Tartus. Kevadel kandus suurem sõjategevus üle Leedu ja Poola aladele. Venemaa kogus end ja tegi suured ümberkorraldused. 1701 suvel agasid ende uued rüüsteretked(väejuht B. Seremetjev). Septembris edutud rünnakud Kagu-Eestis. Detsembris Erastvere lahing(venelaste võit), 1702 juulis Hummuli lahing(venelaste võit). 1704 Kantre lahing(Tartu langeb) ja Narva langemine. Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga
aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700. aasta oktoobris (samal ajal kui Narvat pommitati) tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, kus maad armutult laastati 1700. aasta oktoobris maabus Rootsi noor kuningas Karl XII oma peavägedega Pärnus, otsustades esimesena lüüa venelasi 3. Narva lahing: Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohati Seremetjevi ratsaväega ning löödi nad kerge vaevaga põgenema 19. novembril 1700. aastal algas Narva lahing Karl XII 10 500-mehelise väe ning vene 30
..-sse. 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab. Esimeseks suuremaks vallutuseks siinsel alal on 1704 juulis Tartu hõivamine ja augustis Narva hõivamine. Need on kaks olulist pidepunkti. Samasse aega jääb ka Ivangorodi langemine
paljaks riisusid. Edasi võetakse venelaste poolt ette Taani valdused. Kaotavad lõplikult Läänemaa. 1577. aasta jaanuaris jõuavad venelased taas Tallinna alla. Algab Tallinna teine suur piiramine, 23.jaanuarist 13.märtsini. Kordub kõik see, mis oli kordunud 1570.aastal. Linna ei suudeta piirata täies ulatuses, linna saab tuua moona ja mehi. Suuri kahjusid Tallinnale teha ei saa. Venelaste üheks väejuhiks oli Ivan Seremetjev, kes oli tsaari soosik. Ta oli lubanud tsaarile, et ta vallutab linna või sureb. Tallinna all ta lahingutegevuses suri. Venelased lõpetasid piiramise ja taaskord oli peapõhjuseks, et saabumas oli kevad, sula, ning ei tahetud rasketehnikat sinna jätta. 1577.aasta kevadega seoses on Russow maininud, et tallinlased läksid vastureaktsioonina Vene aladele röövima, peaasjalikult Virumaale. 16.sajandil ei näe talupojad põhjust maad harida, vaid hakatakse röövima ja riisuma.
redukstioon, opositsiooni liidriks Patkul 1699 sõlmivad Poola kuningas AUGUST II TUGEV, vene tsaar PEETER I ja Taani kuningas FREDERIK IV Rootsi-vastase liidu. Osapooled Poola - Saksi kuurvürst August II Tugev J. R. Patkul Taani - Frederik IV Venemaa - Peeter I Rajas Peterburgi, millele kirjutati 27.mail alla B. Seremetjev Rootsi - Karl XII Stephen Raabe- vaieldakse, kas oli päriselt olemas või mitte, legendi kohaselt aitas rootslasi juhatades vene väed sohu.. Näitab, et eestlased hoidsid Rootsi poole W. A. von Schlippenbach Maamiilits- eestlastest Käsu Hans- nimeliselt vanim teada olev eestlasest luuletaja, ,,Oh ma Tartu vaene liin"
suvel 1700. a vallutasid taanlased osa Rootsi valdustest Saksamaal, Karl läks kiiresti Kopenhaageni alla piirama ja taanlaste jaoks sõda lõppes, sõlmiti rahu oktoobri teisel poolel asusid venelased Peeter I juhtimisel Narvat piirama ja pommitama, sellises olukorras tegutses Rootsi noor kuningas oskuslikult ja otsustavalt: Karl maabus juba oktoobri algul oma peaväega Pärnus ja marssis sõjaväega Narva alla, et kõigepealt lüüa venelasi samal ajal tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Serementjevi ratsaväega; olgugi, et venelastel oli jõe kõrgel paremal kaldal soodne positsioon, löödi nad kerge vaevaga põgenema rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest (eesti nimega Ronga Tehvan), kes
Peeter I Rootsit kiiresti võita. Sõja kulg: Saksimaa väed alustasid sõda rünnates August II juhtimisel Riiat. Vene väed taandusid Narva alla. 1700 Rootsi armee sõitis laevadega Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla. 1700 Oktoober - Esimene Narva lahing - Venelased said rängalt lüüa. Venelastel ei vedanud ka ilmaga - neile oli tusik vastu. Kaotuse tulemusena venelased parandasid oma suurtükkiväge ja laevastikku. Rootsi sõjavägi läks Laiuse lähedale talvituma. Krahv Boris Seremetjev - venelaste ratsaväe juht, kes rüüstas Virumaal ja Rakveres. Sai venevägede ülemjuhatajaks peale Karl XII lahkumist. Sermetjev kohtus Pühajõel Rootsi armeega. Venelastel oli parem loodulik positsioon. Eesti talupoeg Stephan Raabe (Ronga Tehvan) aitas Rootslased mööda kohalike radu Venelaste selja taha, mille tulemusena Rootsi võitis. 1701 - Rootsi saatis enamuse oma vägedest kodumaale tagasi. Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed.
annaabi.ee 
